6 Tamyz, 15:44 1704 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Bolat Zaýtuly: Kósh jolyndaǵy kedergiler alynatyn kez keldi

Mamyr aıynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Qazaqstannyń keıbir zańnamalyq aktilerine kóshi-qon proesterin retteý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyq­tyrýlar engizý týraly» Zańyna qol qoıǵan bola­tyn. Osylaısha «Halyqtyń kóshi-qony týra-ly» zańynyń keıbir quqyqtyq normatıvtik akti­leri­ne ózgertýler men tolyqtyrýlar engizildi. Alaıda keıbir quzyrly oryndardyń kóshi-qon salasyna qatysty buıryq, qaýly erejeleri ózgerssiz qal­dy. Osy jaıynda jáne jalpy kóshi-qon qyzmeti tý­raly «Otandastar qory» KeAQ janynan quryl­ǵan Qandastardy aqparattyq qoldaý orta­ly­ǵynyń meńgerýshisi Bolat Zaýtulynyń pikirin bilgen edik.

– Kelesi jyly qazaq kóshiniń bastalǵanyna 30 jyl tolady. Tarıh úshin az ýaqyt bolǵanymen, bel­gili bir salanyń kemeldenip damýyna jetkilikti mer­zim. Alaıda kóshi-qon salasynda áli de túıtkildi má­sele kóp. Munyń sebebi nede?

– 2017 jyly ótken álem qazaqtarynyń V Quryltaıynda    Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev sheteldegi qazaqtarmen baılanys jasap, olardyń atajurtqa oralýyna keń jol ashý, kóshi-qondaǵy jaǵdaıdy ózgertip, bir júıege túsirý týraly atap kórsetip, Úkimetke naq­ty tapsyrma berdi. Bul tapsyrmalarynyń biri – «Otandastar» qory qurylyp, osy qor men Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdas­tyǵy­nyń birlesýinde sheteldegi aǵaıyndarmen baılanys jasa­lyp, olardyń atajurtqa oralýynyń barlyq máselesin qam­tıtyn keshendi baǵdarlama ázirlenýi qajet. «Otandastar qory» búginde elimizdegi barlyq memlekettik mekemelermen, quzyrly organdarmen, bıznes ortamen tyǵyz baılanys ornatyp, qordyń barlyq jobasy Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵymen birlese júzege asyrylýda. «Otandastar qory» janynan elge kóship kelgen qandastardyń jańa ortaǵa beıimdelýi úshin jumys isteıtin Biryńǵaı baılanys ortalyǵy men Qoǵamdyq qa­byldaý front keńseleri elimizdiń 10 oblys ortalyǵynda ashyl­ǵan. «Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy» RQB men «Otandastar qory» KeAQ front keńse mamandary qandastarǵa qa­jetti normatıvti-quqyqtyq aktiler boıynsha aqparattyq já­ne konsýltatıvtik keńes berip, týyndaǵan máselelerdiń naq­ty sheshilýine qoldaý kórsetip, jergilikti memlekettik me­keme, quzyrly organdarmen birlesip jumys atqarýda. Ókinishke qaraı, qazir búkil álem buryn-sońdy bolmaǵan kúrdeli jaǵ­daımen betpe-bet kelip, koronavırýs indeti dúnıejúzine jaıy­lyp bara jatqanyna baılanysty Úkimet tarapynan tótenshe jaǵdaı jarııalap, karantındik shekteýler qoıylǵandyqtan, kóptegen joba keıinge qalyp tur. Alaıda qandastardyń kóship kelip, jańa ortaǵa beıimdelip ketýine áli de bolsa bóget bolyp turǵan quqyqtyq normatıvtik aktiler, quzyrly mınıstr­likter­diń buıryq erejeleri barshylyq. Áıtse de, qandastardyń usy­nystary men ótinishteri júzege aspaýynyń basty sebebi – Úkimet pen basqa da basqarý oryndary tarapynan qandastarǵa naq­ty qoldaý bolmaýdan týyndap otyr. Óıtkeni bul qandas­tarǵa baılanysty barlyq áleýmettik-ekonomıkalyq jeńil­dikter­men qamtamasyz etý máseleleriniń sheshilýi tikeleı tıisti mı­nıstrlikterdiń aralasýymen ǵana júzege asady.

– Álemdik pandemııadan keıin qalyptasqan tirshilik yrǵaǵy birshama ózgeriske ushyraıtyny ázir­den belgili bola bastady. Bul jaǵdaı qazaq kó­shiniń toqyraýyna áser ete me?

– Elbasy bastamasymen shetelde turatyn qandastarymyz ata­jurtqa oralǵan sátten bastap qazaq kóshiniń kerýeni osy kún­ge deıin toqtaǵan emes, bolashaqta da toqtap qalmaıdy. Bú­gin­gi kúni kósh eki baǵytta órbýde, ıaǵnı shet eldegi qazaqtar­dyń tarıhı Otanyna oralyp, týystaryna qosylýymen qatar, el turǵyndarynyń ońtústikten soltústik óńirlerge bet túzegen kóshi retinde óz jalǵasyn tabýda. Osy kóshtiń jolyna kedergi bo­latyn túıindi máseleler tez arada Úkimet deńgeıinde sheshilýi qa­jet.

– Qandastardy aqparattyq qoldaý ortalyǵyna qandaı másele boıynsha kóbirek habarlasady. Jo­ǵaryda atap ótken kedergi bolatyn máselelerge naq­tyraq toqtalyp ótseńiz?

– Birinshiden, shetelden oralǵan qandastar Qazaqstan aza­mattyǵyn alǵannan keıin baspanaly bolý, jumyspen qamtylý, basqa da áleýmettik máselelerde belgili dárejede Úkimet tara­pynan kepildik berilýi kerek. Úkimet tarapynan beriletin óńir­lik kvota sany az bolǵandyqtan, ol jetpeı qalyp jatyr. So­nymen qatar beriletin qarajattyń mólsheri az bolǵandyqtan qalalyq jerdi bylaı qoıǵanda, aýyldyq jerden baspana satyp alýǵa jetpeı otyr.

Bul jerdegi másele – qandastardy yntalandyrý qajet. My­saly, dál qazir qandastarǵa úı satyp alý úshin 5-6 mln teńge beretin bolsa, kelýshiler qatary kóbeıer edi. Budan basqa da problemalar bar. Shetelde muǵalim nemese basqa mamandyq boıynsha jumys istep, biraz tájirıbe, eńbek ótilin jınaǵan mamandar elge oralǵan soń tómengi kategorııamen jumys istep, jas mamandarmen birdeı jalaqy alady. Biliktiligin dáleldeý úshin kóp ýaqyty, qarajaty ketedi. Elge jańadan kóship kelgen qandasty keıbir mekemeler jumysqa qabyldamaı qoıý faktisi jıi kezesýde. Sonyń saldarynan shetten kelgen qandastar qatarynda baspanasyzdar men jumyssyzdar sany kóbeıýde.

Ekinshiden, shetelden kóship keletin biraz aǵaıyndar munda ke­lip ózderiniń qazaq ekenin dáleldeı almaı júr. Iran, Aýǵan­stan, Túrkııa elderiniń tólqujatynda azamattardyń ulty kór­setilmeıdi. Ultyn anyqtaıtyn qujatty quzyrly organdar da, konsýl qyzmetkerleri de bermeıdi. Mysaly: Túrkııanyń zań­namasy boıynsha ol memlekette ult degen uǵym múldem joq. Sáı­kes belgiler de qoıylmaıdy. Osyǵan baılanysty «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporaııasy, HQKO mamandary kóship kelgenderden ultyn anyqtaıtyn anyqtama talap etip qandastardyń qujattaryn qabyldamaıdy. Óıtkeni «Halyqtyń kóshi-qony týraly» 2011 jylǵy 22 shildedegi Qazaqstan zańynyń 1-babynyń 13-tarmaqshasyna sáıkes, «Qazaqstan egemendik alǵan kezde onyń sheginen tys jerde turaqty turǵan etnıkalyq qazaq jáne onyń Qazaqstan Respýblıkasy egemendik alǵannan keıin onyń sheginen tys jerde týǵan jáne turaqty turǵan ulty qazaq balalarǵa oralman (qandas) mártebesi beriledi» dep kórsetken. Sondyqtan azamattardyń ultyn anyqtaıtyn qujatty berý máselesi elimizde qalaı sheshilýi múmkin degen suraqqa quzyrly mınıstrlikterdiń zań aktisi, buıryqtar nemese erejeler qajet.

Úshinshiden, elge kóship kelip jatqan qandastar «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańyna sáıkes, shetelde óz ıeliginde bolǵan dúnıe-múlkin jáne avtokólikterin Qazaqstanǵa alyp kelse, kedendik rásimdeýden bosatylady delingen. Alaıda 2015 jyldan bastap qandastarymyz avtokólikterin el aýmaǵyna kirgize almaı, áýre-sarsańǵa tústi. Osy jaǵdaıǵa baılanysty Reseı, Qyrǵyz Respýblıkasy, Mońǵolııadan kóship kelip jatqan qandastardan 1 000-ǵa jýyq ótinish (telefon arqyly) túsken. Oǵan Qazaqstan zańdaryndaǵy túzetýlerge sáıkes, 2016 jyldan bastap shetelden ákelinetin eski kólikterdi tirkeý qunyna kirgen ózgeristerge tikeleı baı-lanysty bolyp tur. Úkimet bekitken jańa standartqa sáıkes, «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańynda kórsetilgen, oralmandardyń quqyǵy, olarǵa memleket tarapynan kórsetiletin jeńildikter eskerýsiz qaldy. Sondyqtan da elge oralǵan qandastar óz kólikterin Qazaqstanǵa ákele almaıdy, memlekettik rásimdeýden ótkize almaıdy. Keıbir qandastardyń elge qajetti tehnıka jáne basqa da múlki shet elderde arzan baǵada qalyp jatyr. Osy másele qaıta qaralýy qajet dep oılaımyn.

Tórtinshiden, elge oralǵan qandastarymyz Qazaqstanǵa kelip ózge elde burmalanyp, qate jazylǵan aty-jónin durys jazdyra almaı kınalyp júr. Oǵan myńdaǵan mysal keltirýge bolady. Alys shetelderden kelgen qazaqtardyń kóbisiniń aty-jóni burmalanyp, qate jazylǵan. Bul túsinikti jaǵdaı, sol úshin mynaý qalaı dep olardy kinálaý tipti de orynsyz bolar. Elimizde tym bolmasa aty-jónin óziniń ulttyq bolmys, dástúr saltyna negizdep, memlekettik tilde qatesiz, durystap jazdyryp alýǵa múmkindik ala almaı, áýre-sarsańǵa túsip júrgeni, bile bilsek, óte uıat jaǵdaı dep esepteımin. Sondyqtan shetelden kelgen qandastardyń aty-jónine qatysty sharýany qalyptasqan jaǵdaı men kópshilik qaýymnyń pikir, usynysyn eskere otyryp bir júıege keltirip zań shyǵarýshy quzyrly organdar tez arada arnaıy quqyqtyq qujat qabyldaýy kerek.

Besinshiden, ártúrli qarjylyq másele. Qandastardyń dıplomy, eńbek kitapshasy, áskerı bıleti, balalarynyń týý týraly kýálikteri, neke kýálikteri, biliktilik týraly sertıfıkattarynyń túp nusqasyn rastaý úshin legalızaııadan ótkizedi. Ol Syrtqy ister mınıstrliginiń 2017 jylǵy 6 jeltoqsandaǵy «Qujattardy zańdastyrý qaǵıdalaryn bekitý týraly» buıryǵy boıynsha qujattardy zańdastyrý. Qujattardy basqa memlekette paıdalaný maqsatynda laýazymdy adamnyń qoıǵan qoly men qujattardaǵy mórdiń túp nusqalyǵyn belgileý jáne kýálandyrý úshin legalızaııadan ótkizýdi talap etedi. Elshilikter aqyly túrde qyzmet kórsetedi. Mysaly, bir adam 4 túrli anyqtama alyp legalızaııadan ótkizgende 60 myńǵa jýyq teńge tóleıdi. Qandastardyń otbasynyń shet tilde jazylǵan qujattaryn memlekettik tilge aýdartyp, notarıýs arqyly kýálandyrý úshin 2-3 kún qajet. Sondaı-aq notarıýstyń qyzmeti asa qymbat. Sonymen qatar shetelden kóship kelgen bir adamda 10-11 túrli qujat bolady (Ózbekstan, Qytaı, Mońǵolııa taǵy basqa elderden). Osylardyń 6 túrli qujaty birinshi kezekte qajet bolady. Olar (pasport, týý týraly kýálik, neke týraly kýálik, ultyn anyqtaıtyn anyqtama, sottylyǵy joq ekeni týraly, turǵylyqty elinen tirkeýden shyqqany týraly anyqtamalary bolady). Mysaly, 6 qujatty rastaýǵa 72 000 tenge kóleminde qarjyny tek no­tarıýs tóleıdi (notarıýs 1 adamnyń 1 dana qujaty úshin 1 800-2 400 tenge alady). Bul tarıf óte qymbat. 2000 jyldan buryn kóship kelgen qandastardyń qujattarynyń túpnusqa­syna sáıkestigin salystyryp, qabyldaǵan maman sol mekemeniń mórimen rastap qabyldaıtyn. Notarıýs qujattyń rastyǵyn emes tek aýdarmashynyń qolyn ǵana kýálandyrady. Qandas­tardyń qujatyn qabyldap otyrǵan quzyrly mekeme ma­mandary qujattardy túpnusqasymen tekserip alatyndyq­tan, notarıýstyń kýálandyrýy ne úshin qajet? Osy normany qaıta qaraý kerek nemese ol qujattardy kýálandyrýǵa notarıýstyń aqyly qyzmetine júginbeı-aq, óńirlerdegi Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy RQB men «Otandastar qory» KeAQ front-keńse basshylary rastaǵany durys bolar edi, osy turǵyda qan­dastardyń qarajat únemdeýine sep bolady dep oılaımyn.

Altynshydan, Qazaqstan Respýblıkasynda zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly» zańynyń 13-baby, 18-tarmaqshasynda shet­ten kóship kelgen qandastarǵa «eńbek qyzmeti» boıynsha zeınetaqy taǵaıyndalsyn dep belgilengen. Endi osy zań boıyn­sha jergilikti azamattarǵa «Eńbek ótili», al shetten kóship kelip azamattyq alǵandarǵa «Eńbek qyzmeti» boıynsha zeınetaqy taǵaıyndalady. Sonda jergilikti zeınetkerler men shetten oralǵan zeınetkerlerdiń barlyǵy Qazaqstan azamattary bolsa da, eńbek etken jyldaryn esepteý normasy birdeı emes, eki bólek bolyp tur. Qytaı, Mońǵolııa elderinen kelgen zeınet­kerlerdiń áskerı boryshyn ótegen jyldary, oqý oryndaryn bitirgen ýaqyt merzimi zeınetke shyqqanda eseptelmeıdi. Osy máseleler qaıta qaralyp, durys sheshilýi qajet.

– Qazir qandastardy ýaqytsha beıimdeý orta­lyq­tary jumys isteı me?

– Ókinishke qaraı, keıbir óńirde qandastardy ýaqytsha beıimdeý ortalyǵy bolsa da, standartqa saı emes degen syltaýmen jumys istemeıdi. Biraq keıbir oblystarda ortalyq qyzmetkerleri degen shtat qarastyrylǵan, olar qandaı qyzmet kórsetip jatqany bizge beımálim. Bul ortalyqtardyń jumysyn jaqsartý týraly «Halyqtyń kóshi-qon» týraly zańynda atap kórsetilgen. Osy turǵyda Elbasynyń tapsyrmasy da bar, son­daı-aq Qazaqstan Kóshi-qon saıasatynyń 2017-2021 jyl­darǵa arnalǵan tujyrymdamasy, Úkimettiń qaýlysy da bar. Orta­lyqtyń basty mindetiniń biri shetten kelgen qandastarymyzdy jańa ortaǵa beıimdeý, kiriktirý turǵysynda uıymdastyrylatyn keshendi sharalardy ótkizý, qandastarǵa Qazaqstan zańdarynan túsinikteme, quqyqtyq aqyl-keńes berýmen qatar qonys­tana­tyn aýyl, aýdanynyń áleýmettik ekonomıqa jáne klımattyq jaǵdaılary týraly turaqty aqparat berý. Qandastardyń shetel qujattaryn Qytaı, Ózbek, Mońǵol jáne de basqa elderdiń tilderinen memlekettik tilge aýdaryp, olardy rásimdeýge kómektesý, memleket tarapynan qandastarǵa taǵaıyndalatyn járdemaqy, áleýmettik kómek alý joldaryn naqty túsindirý jumystaryn úılestirý qajet. Ol úshin oblystardaǵy Ju­myspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar bas­qarmasynyń ıeligindegi aty bar, zaty joq «Oralmandardy ýaqytsha ornalastyrý ortalyǵyn» «Qandastarǵa aqyl-keńes berý aqparattyq qoldaý kórsetý ortalyǵy» etip qaıta quryp, óńirlerdegi «Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy» RQB men «Otandastar qory» KeAQ front-keńse jumysymen úılestirý arqyly oblystarǵa kóship kelgen qandastarǵa jáne qonys aýdarýshylarǵa bir ortalyqtan bir tereze qaǵıdaty boıynsha sapaly qyzmet kórsetý tıimdi bolar edi. Ondaı tolyq múmkindikter bar, oǵan tek nıet jetpeı tur.

 

 

Sońǵy jańalyqtar