6 Tamyz, 12:21 1323 0 Ádebıet Anar LEPESOVA

Jabal Shoıynbet: Kópshilikke Abaı týraly "adasqan" qazaqtardyń túsindirmesi jetip jatyr

Bıyl qazaq ádebıetiniń klassıgi, oıshyl aqyn Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıy. Osyǵan oraı memleketimizde uly Abaı murasyn jańasha zerdelep, odan qalǵan qundy murany álemge óz dárejesinde tanytý isteri jan-jaqty keń kólemde júr­gizilip keledi. Desek te, ár dáýir saıyn ózger­gen qoǵamda ulttyq sana bıiginde qurmet­telip kele jatqan uly tulǵalarǵa degen jańa kózqaras paıda bolyp, ony ár qyry­nan tanýǵa degen umtylystyń bolmaı qal­maı­tyny aıan.

Bizde sol turǵydan suraqtar qoıyp, bel­gili abaıtanýshy ǵalym Jabal Shoıynbetten keıingi kezde Abaıǵa qatysty daý týdyryp júr­gen keıbir máseleler jóninde pikir bil­dirýin ótingen edik.

− Abaı Qunanbaıulynyń qazaq ádebıetiniń klassıgi ekenine daý joq. Ol − uly aqyn, fılosof. Osy­lardyń qataryna keıingi kez­de «Abaı hakim» deıtin anyqtaýysh qosyldy. Árıne, Abaıdyń «Árbir ǵalym − hakim emes, árbir hakim − ǵa­lym» degenin, osyny Abaıdyń ózine qarata qoldanǵan Maǵjan Ju­mabaevtyń «Shyn hakim, sóziń asyl − baǵa jetpes» degen óleńin el­diń kóbi biledi. Endeshe, «Hakim­niń» maǵynasyn jáne onyń Abaı­ǵa telinýiniń mánisin qalaı túsin­sek bolady?

– Bul suraq qazirgi kúni Abaı oqyrman­da­ryn tolǵandyrǵan, maǵan kóp qoıy­la­tyn suraqqa aınaldy. Oryndy, oqyrman óre­siniń bıiktegenin, Abaı danalyǵyna tereń­deı barlaı bastaǵanyn baıqatady. Ha­kim sózi professor M.Myrzahmetuly­nyń «Abaı luǵaty» sózdigi kitabynda: «Abaı: «Hakim, ǵalym asylynda bir sóz, bi­raq ǵarafta basqalar dúr», – dep olar­dyń maǵynasy eki túrli bolatynyn esker­tedi. Óıtkeni «árbir ǵalym – hakim emes, árbir hákim –ǵalym» dep anyqtama beredi, ıaǵnı kez kelgen ǵalym qansha umtylsa da, hakim bola almaıdy eken. Al árbir hakim kez kelgen ýaqytta ǵalym bola alady. «Ha­kimderdiń ǵaqlııaty birlan jetse ıman  ıak­nı bolady» deıdi. Hakimderdiń oılaý deń­geıi ǵalymnyń oılaý deńgeıinen álde­qaıda bıik ári keń, jan-jaqty tereń, sa­pa­ly bolyp keledi. Sebebi «Hıkmet qudaǵa pende óz aqyly jeterlik qadirin (deńgeıde – M.M.) ǵana bilsem degen árbir istiń sebebin izdeýshilerge hakim at qoıdy». Munyń sebebi hakimder adam balasynyń paıdasy úshin oıyn, lázzat, uıqydan qalyp, bar maqsaty»  ...bir ǵana haqty (haq Jaratýshy ıe, haq shyndyq, aqıqat, rastyq – M.M.) tappaq, árbir nárseniń sebebin tappaq bolyp», adamzat balasynyń múddesine qyzmet etýshi, sony ǵana ómirlik maqsat etýshi adamdardyń asyldary» – dep tú­sindirgen. M.Myrzahmetulynyń shákirti Seı­­daly Orazalıev «Abaı shyǵarma­laryn­daǵy shet sózder» degen úsh tomdyq mo­nografııasynda: «Abaı qoldanǵan «hákım», sóz­deri, arabta biri – «hokım»  ókimet, bı­lik, aımaq, aýdan, qala, mekemeni basqarǵan bas­tylardyń laýazymy. Ekinshisi – «há­kım» sózi – «bilimdi», «ǵalym». Úshinshisi – «hakim», «danyshpan», «dana», «oıshyl» uǵym­daryn beredi» – deıdi. Men Abaıǵa baı­lanysty «hakim» dep úshinshi maǵy­nasyn aıtyp júrmin. Qazaq uǵymynda Luqpan hakim ataýy ǵana keń tanymal, ıaǵnı Luqpan hakim adam úshin óltirmeıtin dári izdeýshi, jaqsylyq oılaýshy.

Endi Maǵjannyń óleń shýmaǵyn tolyq oqıyq:

Shyn hakim, sóziń asyl – baǵa jetpes

Bir sóziń myń jyl júrse, dámi ketpes.

Qaradan hakim bolǵan sendeı jannyń,

Álemniń qulaǵynan áni ketpes, – de­gen­degi «Álemniń qulaǵynan áni ketpes» degeni sen óz elińe ǵana emes, búkil adamzat bala­syna qajetti eńbek etýiń qajet, ol eńbek Abaıda bar bolyp turǵany ǵoı. Hakim Abaı aıtady: «Adaspaı týra izdegen hakimder bol­masa, dúnıe oıran bolar edi» deıdi, bu­dan uqqanym, tula boıy tunyp turǵan jaq­sylyq izdeýshi hakim bolý, ekiniń biri emes, mıllıonnan biriniń de qolynan kelmeýi múmkin.

− Abaı týraly aıtatyndar kóp. Uly aqyn týraly maqala jaz­ba­ǵan ǵalym, óleń arnamaǵan aqyn az. Abaıdy shyǵarmasyna arqaý qylǵan qalamgerler de jetip ar­tylady. Biraq solardyń ishinde Muh­tar Áýezovtiń «Abaı joly» ro­man-epopeıasy, Táken Álimqulov­tyń «Jumbaq jan» kitaby sekildi sanaýly dúnıeler bolmasa, kó­bi­sin jurt bile bermeıdi. Munyń syry nede, Abaı týraly jazy­la­tyn nárseler taýsylyp bara ma álde jańasha kózqaras jetispeı me?

− Bizde Keńes Odaǵynan qalǵan «naý­qan­shyldyq» degen aýrý bar. Abaıdy 150 jyl­dyq mereıli merekesinde de, qazirgi kúni 175 jyldyǵynda da ár salanyń adam­dary burqyratyp aqyn týraly jazýda, tipti qyza kele Abaıdy kelsin-kelmesin sol salanyń mamany dárejesinde sıpattap jiberedi. Jazǵandarynyń kópshilikke paı­dasy az. Al búkil qazaq Abaı týraly súı­sine aıtyp, onyń óleńderin, qarasózderin aıtýǵa umtylsa, al ǵalymdar men aqyndar oıly shyǵarmalaryn usynsa odan utamyz. Akademık, jazýshy M.Áýezovtiń  «Abaı muhıt, men odan qasyqtap ǵana aldym» degen ataly sózi bar emes pe?! Shyn mánin­de, hakim Abaı bárimizge de jetedi, tek ataq úshin abaıtanýshymyn dep ózin-ózi jar­namalaıtyndar kóbeıip barady, halyq kimniń abaıtanýshy, kimniń abaıtanýshy emes ekenin ajyrata almaı qalýda. Naqty my­sal keltireıin, jasy toqsanǵa kelip, onyń 60 jyldan asa ýaqytyn  Abaıdy zert­teýge arnaǵan, tek Abaı dep onnan asa ǵy­lymı kitap jazǵan Mekemtas Myrzah­metulyna mektep oqýshylaryna arnap oqýlyq jazý usynylǵan, al jeme-jemge kelgende ony ómirinde Abaı týraly bir maqala jazbaǵan ǵalymǵa berilýin qalaı dep túsinemiz? Abaı atyndaǵy QazUPÝ-de tuńǵysh ret «Hakim Abaı» ǵylymı-zertteý ortalyǵy sol kezdegi rektor S.Pirálıevtiń bastamasymen ustazym M.Myrzahmetuly ekeýmiz ashyp edik, 5-6 aıdan soń ál-Fa­rabı atyndaǵy QazUÝ-de «Abaı» ınstıtýty ashyldy, jaqynda astanalyq ýnıversıtet­te «Abaı akademııasy» ortalyǵy ashyldy, bizdiń ortalyq Abaı shyǵarmalarynan dok­torlyq jáne kandıdattyq dısser­ta­ııa qorǵaǵan M.Myrzahmetuly, M.Áliphan, M.Bekbosynov, J.Shoıynbet se­kildi ǵalymdardan quralsa, atalǵan eki oqý ornynda birde-bir abaıtanýshy-ǵalym baıqaı almadym. «Abaı» ınstıtýty belgili áde­­bıettanýshy ǵalym J.Dádebaev aǵamyz­dyń bilimdiligi, mol tájirıbesiniń, jalpaq tilmen aıtsaq, «ólermen» eńbekqor­ly­ǵy­nyń arqasynda jumys istep turǵandaı, al jańadan ashylǵan ortalyqty abaıtanýshy bolmaǵandyqtan, tarıhshy-ǵalym bas­qar­ǵan tárizdi.

Men qazirgi kúni telearna, radıo, bas­pa­sóz betterinde, saıttarda kóp kórinip júr­gen aǵaıyndy Dosym jáne Asan Oma­rov­ty, «jumbaǵy» mol Omar Jáleldi na­ǵyz abaıtanýshy dep moıyndamaımyn. Olar men úshin qazaqtyń, Abaıdyń múdde­sin emes ózderi úshin qymbat áldebir top­tyń múddesin kózdeýshiler sekildi kórinedi.

– Qazaq halqynyń Abaı álemi tý­raly rýhanı, mádenı turǵydan qa­lyptasqan kózqarasy bar edi. Keıingi dáýirde oǵan syn kózben qa­raıtyndar, Abaıdy basqasha tú­sindirgisi keletinder kóbeıip ba­rady. Biz Abaıdy ıgere almaı ja­tyrmyz ba álde olardyń bir oıla­ǵany bar ma? Ne úshin qazaq áde­bıe­tiniń klassıgine kúmán keltirý­ge áýester ara-tura bolsa da qylań berip qalyp júr?

– Qazaq halqy Abaıdy rýhanı, má­denı jaǵynan da bas aqyn, danyshpan re­tinde esh daýsyz moıyndaǵan, onyń ras.

Sovettik kezeńdegi ǵalymdar eńbek­te­rin oqysańyz, Abaıdyń musylman­dy­ǵyna kúdik keltiredi. Joǵaryda aıtqan Dosym men Asan Omarovtardyń Abaı týraly jaz­ǵan­darynda mynandaı oılar aıtady: «Abaı­dy bir dinniń sheńberinde qoıyp tú­sinýge bolmaıdy, ol bir dinniń sheńberine (Islam dininiń j.sh.) syımaıdy...», «Qa­shanǵy M.Áýezovtiń aıtqanymen júre be­re­miz, endi Mektepte Dosym Omarovtyń «Abaıtaný» kitabyn oqytýymyz kerek», «Abaıdy turpaıy» álemdegiler túsine al­maıdy ol aqyn bo­laıyn dep óleńdi ózi jazbaıdy, ol názik álemdegi tulǵa bolǵan­dyqtan ǵaryshpen ti­keleı baılanys ja­saıdy, solar jaz­dyrady» degen tujy­rym­daryn dáleldep maqala ǵana emes tırajy kóp tom-tom kitaptar ja­zyp, baspadan shy­ǵaryp tara­týda. Abaı­dy zerttegen 30 jyl­dyń ishinde ýnıver­sıtettiń «Ulaǵat» baspa­synan birinshi ret «Abaıdyń qara­sózderi­niń erek­shelikteri» kitabyn shy­ǵaryp edim, kitabym ýnıversı­tet ishin­degiler men tanystaryma ǵana jetti. Kóp­shilikke Abaı týraly kimniń túsin­dir­mesi tez jetip jatyr, árıne qar­jy­laı demeýshisi bar «adasqan» qazaq­tar­dyki.

– Qazir qazaq baspasózinde Záý­re Bataevanyń «Abaı jumbaǵy: Qa­zaq­stannyń belgisiz uly aqy­ny» degen maqalasyna qarsy pi­kirler aıtylyp jatyr. Elimizde já­ne AQSh-ta bilim alǵan, qazir Be­lgııa memleketinde turyp jat­qan bul jazýshy-aýdarmashynyń sózine sensek, Abaıdy búgingi ur­paq «qazaqqa maqtanysh sezimin ǵa­na emes, sonymen qatar biraz te­ris kózqarastar men jaǵymsyz oı-pikirlerdiń týyndaýyna da se­bepshi boldy» jáne «qazaq-orys mek­tepterinde Abaıdyń qazaqtar jaıly asa jaǵymsyz pikirin oqy­týǵa ondaǵan jyldar boıy basym­dyq berilýi qazaqtardyń birneshe býynynyń ózin-ózi qadirleý se­zimin ýlap, basqa etnıkalyq top­tar arasyndaǵy qazaqtar týraly taptaýryndy jaǵymsyz pikirler­diń qalyptasýyna áser etip, Qazaq qoǵamyndaǵy jikshildikti odan saıyn tereńdete tústi» dep sanaı­tyn kórinedi. Sondaı-aq Abaıdyń qara sózderin «ózge bireý jazyp shyq­qan bolýy múmkin» degen kúmá­nin de jasyrmaıdy. Batae­va­nyń bulaı deýine sebep bar ma, mun­daı pikirdi ne úshin aıtyp otyr dep oılaısyz?

– Záýre Bataevanyń maqalasymen endi ǵana tanystym. Onyń jeke basyna emes, jaz­ǵan maqalasyna syn aıtý úshin biraz ol týraly málimettermen tanysyp, oı elegine salý úshin ýaqyt kerek. Abaıdy joqqa shyǵarýshylarmen bul birinshi ret pikir ta­lasyna túsýim emes, aldaǵy ýaqytta bas­pa­sóz betinde mindetti túrde pikirimdi bil­diremin. Bul másele jeke adamnyń emes, qo­ǵamnyń dertine aınalyp barady. Ulttyq qundylyqpen, Abaı danalyǵy týraly kúrmeýi qıyn kúrdeli máseledegi oı-pikirlerimdi aıtyp Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevqa hat joldadym, ol hatym respýblıkalyq bes gazetke jáne «Abaı kz», «Abaı álemi» saıttaryna shyqty, eki mı­nıstrlikke zerttep, qorytyndysyn be­rińder dep Prezıdent apparatynan tap­syrma berilipti.

– Búgingi dáýirde kez kelgen má­seleni baıaǵydaı jalpylamaı nasıhattan góri yqsham nusqada túsindirýdiń ádis-tásilderine moıyn buratyn urpaq ósip kele jatyr. Sondyqtan Abaı shyǵar­ma­shylyǵyn mektepte jáne joǵary oqý oryndarynda arnaıy pán retinde ótip, ıgerýdiń ýaqytyn uzaqqa sozyp, jastardy Abaımen ja­lyqtyryp almaımyz ba? Dáýir óz­gergen saıyn bilim ıgerýdiń ádis-tásilderin jetildirip otyrý kerek desek, Abaıdy bolashaqqa qa­laı oqytyp, qalaı sińirý ke­rek? Búgingi abaıtanýshy ǵalym­dar ol máseleni qalaı sheshpek?

– 1976 jyldan bastap jalpy bilim be­retin mektepte jáne 1994 jyldan bas­tap joǵary oqý oryndarynda «Abaıtaný» boıynsha dáris berip, tájirıbe jınaq­ta­dym. Eger siz pánińizge úzdiksiz daıy­n­da­lyp, sóıleý mánerińizdi jetildiresiz, aıtar dárisińizde jańalyq bolsa, mańyzyn dá­lelmen jetkize bilseńiz, qysqa-nusqa aı­týǵa mán berseńiz, ózińizdiń kúnde sahnaǵa shyǵyp, jáýdiregen kózder aldynda turǵan jaýapkershilikti sezinseńiz, ustaz retinde shákirtterdi jalyqtyrmaımyz. Baǵdar­shany qansha túrlendirip robot muǵalim ja­sańyz, ol ustazdy almastyra almaıdy. Bári de ózimizge baılanysty. Men ózimdi abaı­tanýshy dep aıtýǵa batylym jete ber­meıdi, al mektepte, joǵary oqý oryn­da­ryn­­da ustaz bolǵanymdy maqtanysh ete­min.

– Bıyl Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵy. Uly aqynnyń me­reı­toıyn toılaýdyń josparynda Abaıdy álemge tanytýdyń jol­da­ry qaralyp, álem tilderinde aqyn shyǵarmashylyǵyn nasıhattaý isi basty másele retinde kórsetilgeni anyq. Biz álemge Abaıdy qaıtsek óz dárejesinde tanyta alamyz?

– Biz Abaı shyǵarmalaryn jattatyp qana qoımaı, mán-mańyzyn taldap bala­baq­sha balalaryna, mektep oqýshylaryna, jo­ǵary oqý orny stýdentterine solardyń jas deńgeıi men qabyldaý qabiletin eskere otyryp oqý quraldaryn jazyp shyǵarýy­myz kerek. Tipti, ata-ana men muǵalimderge kómekshi qural retinde tanymdyq kitaptar shyǵarýymyz qajet. Osylaısha, Abaı danalyǵyn ózimiz tolyq tanymaı, álemge tanytamyz dep oılaýǵa ázirge erterek.

− Ózińiz basqaratyn «Hakim Abaı» ǵylymı-zertteý ortaly­ǵy­nyń jumysy týraly aıta ket­seńiz. Bul ortalyqty qurýdaǵy maq­sat ne jáne ol qazirge deıin qan­daı jumystar istedi?

− «Hakim Abaı» ǵylymı-zertteý orta­lyǵy (ǴZO) 2008 jyldyń qyrkúıek aıy­nan bastap jumys isteıdi. Ýnıver­sıtette ǴZO qurýdaǵy maqsaty – Abaıdyń aqyn­dyǵy ǵana ıaǵnı óleńderi ǵana aıtylyp, qa­rasózderi kóbinese zertteýden tys qal­dy. Sondyqtan táýelsiz qazaq eliniń jas­taryna Abaı óleńderindegi aqyndyq, qa­r­asózderindegi danalyqty tutas alyp jańa­sha zertteý, ári jas urpaqqa tárbıe berý isinde paıdalaný úshin oqý proesine endirý mańyzdy.

Kózdelgen maqsatqa jetý úshin ortalyq óz jumysyn myna quramda bastady: Me­kemtas Myrzahmetuly, f.ǵ.d. professor (kandıdattyq dıssertaııasy: «Abaı mu­rasynyń zertteý tarıhy», 1965j. Dok­torlyq dıssertaııasy: «M.Áýezov jáne Abaıtaný problemalary», 1989 j), Jabal Shoıynbet, f.ǵ.k. (kandıdattyq dısser­taııasy: «Abaı qarasózderiniń janrlyq jáne stıldik erekshelikteri», 2006 j), Maqsat Áliphan, f.ǵ.k., doent (kandıdat­tyq dıssertaııasy: «Júsip Balasaǵun men Abaı arasyndaǵy shyǵarmashylyq sabaq­tas­tyq máselesi», 1998j), Marat Bekbosy­nov, f.ǵ.k., doent (kandıdattyq dısser­ta­ııasy: «Dýlat jáne Abaı shyǵarmalaryn­daǵy otarlyq ezgige qarsy ádebı saryn», 2004j), Baljan Shoıynbet, magıstr (ma­gıstrlik dıssertaııasy: «Abaı shyǵar­ma­laryndaǵy shyǵystyq saryndar», 2012j).

«Hakim Abaı» ǵylymı-zertteý orta­ly­ǵy Abaı murasyn jınaqtaý, zertteý jáne nasıhattaý isine birden kirisip, ǵylymı-ta­nymdyq «Abaıtaný» ıklyn bastap, al­ǵashqy kitaptaryn kópshilikke usyndy: M.Myrzahmetuly, J.Shoıynbet, M.Álip­han «Abaıtanýdyń ózekti máseleleri» (Al­maty, 2009 j), Zeınelǵabıden ál-Jaýharı ál-Omskaýn, «Nasıhat Qazaqııa» 1909 j. (Almaty, «Orhon» baspasy 2009 j), «Abaı termesi», bastyrýshy Samat Ábishuly, 1916 jyl (Almaty, «Orhon» baspasy, 2010 j), Maq­sat Áliphan «Qazaq ádebıetindegi Adam­gershilik ilimi» (Almaty, 2013 j),  J.Shoıyn­bet «Abaıdyń qarasózderiniń erek­shelikteri» (Almaty, 2015 j), M.Myr­zah­metuly «Abaı luǵaty» (Almaty, 2015j), J.Shoıynbet «Abaıdyń dana sózderi» ( Almaty, 2015j), M.Myrzahmetuly «Hakim Abaı murasyn tanyp bilýdiń 125 (1889-2014) jyldyq tarıhynan» (Astana, 2015j).

Sonymen birge rektorat ákimshiligi men fakýltet basshylarynyń qoldaýyna ıe bolǵan tuńǵysh bastama ýnıversıtettiń búkil fakýltetine jańa «Abaıtaný» páni júr­gizile bastady. Adamzat balasyn rýha­nı kemeldikke jeteleıtin Abaıdyń tolyq adam týraly ilimi jas urpaqty tárbıe­leý­diń izgi murasyna aınalyp, eldigimizdiń, táýelsizdigimizdiń jarqyn kórinisine aı­nala bastady. Bul pán bastaýyn mek­tepten alý úshin M.Myrzahmetuly shákirti N.Kerimbekovpen birge uzaq jyl jazyp daıyndady. Sonyń nátıjesinde ázirlengen 5-9-synyptarǵa arnalǵan «Abaıtaný álippesi» ıntellektýaldy oqý-ádistemelik kesheniniń elektrondy nusqasyn álemniń eń úzdik tehnologııasymen Japonııanyń Tokıo qalasynda shyǵardy. Alashtyń ardaqtysy Ahmet Baıtursynovtyń «Isi qa­zaq Abaıdy bilýi tıis» ǵıbratyn is jú­zinde júzege asyra bastaǵan ǵylymı-zert­teý ınstıtýty ujymy ǵylymı qyz­met­kerleriniń árqaısysy buryn tereń zert­telmegen jáýan márttilik, ımanı gúl, t.b. tyń taqyryptarǵa zertteý júrgizip, ǵy­lymı monografııalaryn daıyndady.

«Abaıtaný» pánine stýdentter zor qy­zyǵýshylyq tanytqandyqtan, olardyń erkin pikirlesýine jáne Abaı danalyǵyn odan ári tereńdete túsýine múmkindik ja­salyp, «Abaı mektebi» turaqty jumys is­tep keledi. Ýnıversıtette ashylǵan «Abaı» mýzeı-kabıneti qazirgi kúni tek stýdent­terge ǵana emes, Abaıdy oqyp, bilemin degen kópshilikke arnalǵan izgilikti orynǵa aınalýda.

2013 jyldan bastap jalpy bilim bere­tin mektepterge engizilgen «Abaıtaný» pá­ni muǵalimderine 2016 jyldan beri J.Shoıyn­bet arnaıy kýrs ótkizip keledi. «Abaıtaný pániniń jańalyǵy jáne hakim Abaı da­nalyǵy» taqyrybynda ǴZO abaıtanýshy­lary sheberlik klasy dárisin ótkizýde. ǴZO 2013 jyly ýnıversıtettiń «Abaıtanýdyń ózekti máseleleri» grantyna ıe boldy.

Jańasha kózqarastaǵy hakim Abaı da­nalyǵy týraly ǴZO abaıtanýshylary úne­mi kúndelikti baspasózde jáne respýb­lıkalyq radıo men telearnalarda sóılep, úgit-nasıhat jumystaryn júrgizip keledi.

Suhbattasqan Ahmet ÓMIRZAQ,

Almaty qalasy

 

 

Sońǵy jańalyqtar