16 Shilde, 13:08 1118 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Qadyhan Manaıuly: Ónerdiń arqasynda atajurtpen qaýyshtym

Dástúrli ánshi Qadyhan Ma­naı­uly – Mońǵolııanyń Baıan-Ólgıı aımaǵynda týǵan. 2019 jylǵy «Qa­zaqstan» ulttyq arnasy uıym­das­tyrǵan «Men qazaqpyn» mega­joba­sy­nyń fınalısi. Basqa da kóptegen án baıqaý­larynyń júldegeri.  Qazir Shy­ǵys Qazaqstan oblysy, Ulan aý­dandyq Mádenıet úıiniń qyzmetkeri jáne Óske­men qalalyq fılarmonııasynyń ánshisi. 

Atajurt jobasy aıasynda Shyǵys Qazaq­stan oblysyna jasaǵan sapar barysynda qandasymyz Qadyhan Manaıulymen kezdesip, áńgimege tartqan edik.

– Adamnyń esimi óz taǵdyryna da áser etedi dep jatady. «Qady­han» degen esim qazaq arasynda sı­rek kezdesedi. Qandaı maǵyna­ beredi?

– Iá, esimimniń maǵynasy jaıly kóp adam surap jatady. Menen keıin Nadyhan de­gen inim bar. Qadyhan, Nadyhan degen esim­derimizdi atamyz Quran súrelerinen alyp qoıypty. «Qadyhan, Nadyhan» sóz­deri – tuıaǵynan ot shashqan tulpar degen maǵyna beredi eken. Sodan da shyǵar, bala jastan jylqy qumar bolyp óstim. Sáı­gúlik baptap, alamanǵa at qosyp turamyn. Atbegilik ónerdi men ákemnen úırendim.

– Atajurtqa qashan, qalaı kel­dińiz?

– Meni atajurtqa ákelgen – óner. Qu­daı bergen boıdaǵy azdy-kópti ónerdiń ar­qasynda el men eldiń arasyn jalǵap júr­miz. Qazaq eline tanystyrǵan da, ta­bys­tyrǵan da – óner. Qazaq bolyp týǵan soń atajurtyn ańsamaıtyn qazaq joq. Biz­diń atalarymyz da atajurtqa jetýdi armandap ketti. Men – atajurtqa aman jet­ken atalarymnyń armanymyn.

Maıra Ilııasova apaıdyń shaqyr­týy­men munda biraz konertterge kelip júr­dim. «Altyn dombyra», «Kúmis kómeı, jez­tańdaı» sekildi keshterge qatystym. Meniń Qazaqstanǵa kelgenime tórt jyl boldy. Negizinen, Shyǵys óńirine kóp shaqyrtý alyppyn. Osy óńirdiń beldi azamattary «elge kel» dep shaqyrtqan soń,  Ós­kemen qalasyna keldim. Óskemen – Baı-Ólkeniń ókpe tusy. Arada shekara bar demeseń tıip tur. Ekeýi de bir Ór Altaıdyń eki bókteri. Neni ańsasań, soǵan jetesiń deı­di. Nıet túzý bolsa adam jetedi eken. Ań­­saǵan atajurtqa da jettik. Ósip-órken­dep, ortamyzdy taýyp, bul jaqtan da ustaz taýyp, bilim alyp, ónerimdi shyńdap, ómir-tirshiligimizdi de jalǵastyryp ja­tyrmyz.

(Ánshi áńgimesin osy jerden úzip, aqıyq aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń sózi­ne jazylǵan áıgili kompozıtor Tursyn­ǵazy Rahımovtyń «Neni ań­saı­myn» ánin oryndap berdi).

Týǵan ólke, týǵan jurt, seni ań­saımyn,

Hege ańsaımyn, bilmeımin, nege ańsaımyn

Ul de,  meıliń, adasqan qul de,  meıliń,

Seni ańsaımyn, týǵan el, onan saıyn!

– Jańa bir sózińizde «ustaz tap­tym» dep qaldyńyz. Soǵan oraı bir suraq qoıǵym kelip otyr. Ár óner­­paz óner jolyna túskende bel­­gili bir adamdy úlgi tutyp, so­ǵan elikteıtini bar ǵoı. Sizdiń us­ta­­zyńyz qazaq ániniń darabozy Qaı­rat Baıbosynovtyń shákirti, arǵ­y-bergi qazaqqa belgili ánshi She­rikbaı Unatuly dep estımiz. Biraq ómirden erte ótip ketti. Us­ta­­zyńyz jaıly aıtyńyzshy.

– Ómirde de, ónerde de úlgi bolǵan, ba­ǵyt bergen ustazdarym kóp. Qazir de shá­kirtpin. Ónerde boldym-toldym deýge kelmeıdi. Meniń alǵashqy ustazym ákem bol­dy. Ol kisi de segiz qyrly, bir syrly sal-seri adam edi. Sol ákemniń toı-toma­laq­ta án aıtýy, aıtysatyny, dombyra shertetini, qusbegiligi, atbegiligi – bári men úshin ónege boldy.

Al naǵyz ónerge baýlyǵan ustazym bel­gili ánshi Sherikbaı Unatuly. Búgingi qa­zaqtyń bas ánshisi Qaırat Baıbosynov­tan oqyp, tabıǵat bergen ónerin shyńdap kelgen kezi bolsa kerek. Sherikbaı ánshi bizdiń áýletke kúıeý bolyp keldi. Óziniń qudalyq toıynda Shekeń ózi án saldy. Bul ne degen keremet daýys! Kún kúrkiregendeı, nóser sirkiregendeı, taýdan ózen qulap aq­qandaı tógiledi eken. Toıǵa kelgen jurttyń bári qaıran qaldy. Ol kezde men kishkentaı balamyn. Ózim de toı-toma­laqta byldyr-shyldyr án aıtyp júre­tinmin. Maǵan qatty áser etti. Shekeń bol­ǵym keldi.

Aıta bersek, ol kisi týraly estelikter kóp. Ǵumyry az bolǵan soń ba, Alla Taǵala bá­rin asyǵys daıyndap bergendeı. Tipten ómir­den óter jyldary ánshiligimen qatar akterlik óneri de sharyqtaı tústi. Otyr­ǵan jeri dýman-toı edi. Shekeń dastarqanǵa jıylǵan alqa-qotan otyrysty qyran-topan kúlkige kómip jiberetin. Sondaı qasıetti adam edi. Kóp ándi sol kisiden úı­ren­dim. Biraq amal qansha, endi aqyl toq­tatyp, ónerdi tereńirek túsinetin kez­de ortamyzdan ketip qaldy.

Osy jaqqa kelgennen keıin Shyǵys óńiriniń daýylpaz ánshisi Ádil Turǵanbaev aǵamyzdan tálim aldym. Kúni búginge deıin sol kisiniń shákirtimin.  Biz Qaırat Baıbosynovty tyńdap ósken urpaqpyz. «Qyz Jibek» fılminen Qaırat aǵanyń daýsyn estip, arqamyzǵa qanat bitkendeı rýhtanýshy edik. Qazaq án óneriniń asqar shyńy, ustazymnyń ustazy Qaırat aǵa Baı­bosynov bıyl 70 jasqa tolyp otyr. Óner aınasy, kóp jastardy ánge qumar qyl­ǵan daraboz. Sol Qaırat aǵadan Sherik­baı ustazymnyń úırenip, aıtyp otyra­tyn ánderiniń biri «Gákký» bolatyn.

(Áńgimemizdiń osy tusyna kelgende ánshiden ustazdarynan úırengen «Gákký» ánin oryndap berýin suradyq).

– Óskemen qalasy – tórtke bó­lin­gen Altaı topyraǵynyń bir push­­paǵy. Altaıdaǵy túrki ha­lyq­ta­rynyń tarıhy da san qıly. Alaı­da sol tarıh urpaqqa án-kúı bo­lyp jetti. Biraq qazir Altaı-Tar­­baǵataı jáne Altaı-Qobda dás­túr­li án mektebiniń nasıhaty da, oryndaýshylary da az ekeni ras. Buǵan ózińiz qanshalyqty úles qosyp júrsiz?

– Altaı-Tarbaǵataı jáne Altaı-Qobda óńiri ejelden án men kúıge baı topyraq. Sonyń ishinde ózim bala kezden tyńdap ósken Baı-Ólke qazaqtarynyń nebir ǵajap ánderi qazir umyt bola bastady. Bul rette kúı zertteýshiler óte tyńǵylyqty ju­mys istedi. Belgili kúıshi, kompozıtor Qa­bykeı Aqmeruly, kúıshi, óner zert­teý­shisi Músaıyp Qusaıynuly qatarly atalarymyz Altaı-Qobda qazaqtarynyń kúı murasyn erkeshe jaýapkershilikpen búgingi dáýirge jetkizdi. Árbir kúıdiń ańyzy, notasy jáne kúıtabaq aýdıonus­qasymen qosa kitap qylyp shyǵardy. Qazaqstannan da kóptegen kúı zertteý­shiler Altaı-Qobda óńirinen kúı jınaq­tady. Sonyń biri – dáýlesker kúıshi, óner zertteýshisi marqum Bazaraly Múptekeev bo­latyn.

Al Altaı-Qobda qazaqtarynyń án óneri osyndaı deńgeıde zerttelip, nası­hattaldy deý qıyn. Keńes kezinde Qaby­keı Aqmeruly, Músaıyp Qusaıynulynyń jınaqtaýymen «Mońǵolııa qazaqtarynyń halyq áni» degen úlken jasyl kitap shyqty. Qatelespesem, ishinde 500-ge jýyq án boldy. Bul tek halyq ánderi ǵana. Al el ishinde jekelegen avtorlyq ánder qan­shama? Mine, osy ánderdiń (kóbiniń) oryn­daýshysy qazir joq. Tek kitapta mátin jáne nota kúıinde ǵana tur. Qazirgi oqyp jat­qan jas ánshiler osyndaı án mura­laryn zerttep, qaıtadan halyqqa jetkiz­se ǵoı degen armanym bar. Ózim de qal-qa­derimshe sol bala kúnimde dala mektebinen úırengen ánderdi oryndap, nasıhattap júrmin. Qazir sizderge ataqty «Aǵajaı Altaı» ánin ustazym Sherikbaı Unatuly­nan úırengen  nusqasyn oryndap bereıin.

(«Aǵajaı Altaı» áni – kúlli Altaı taýlarynyń baýraıyn meken etken túrki halyqtarynyń muńly taǵdyry men erlik tarıhynan syr shertetin án.  Altaı óńiriniń ánuranyna  aınal­ǵan «Aǵajaı Altaı» ániniń buryn-sońdy estimegen ózgeshe bir nusqasyn taýyp, tyńdarmanmen qaýyshtyrý osy saparymyzda tapqan oljamyz boldy).

– Baı-Ólkedegi ónerpaz­dar­dyń ortasynan ósip shyqtyńyz. Jal­py, sol jaqtaǵy dástúrli án­shiler jaıynda qysqasha aıta ket­seńiz. Kóbi barıton daýysty bo­lyp keletin sııaqty?

– Iá. Negizi sol jerdiń topyraǵynan bolýy kerek, mońǵoldyń ánshileriniń de kóbi bas-barıton jáne barıton bolyp ke­ledi. Jińishke daýysty tenorlar az. Sol da áser ete me, rasynda baıan-ólgeılik dás­túrli ánshilerdiń kóbi bas-barıton jáne barıton daýysty. Erterekte Janathan, Dalabaı degen ánshiler bolypty. Odan keıin Reseıdi moıyndatqan mońǵoldyń ataqty evegjavyn Púrevdorj degen opera ánshisi bolǵan, sol kisiniń shákirti bolyp, tálimin alǵan Qanat Ápshúkiruly degen ánshi aǵamyz boldy. Qanat aǵamyz Baı-Ólke qazaq drama teatrynda  jáne muǵalimder kollejdnde bokaldan sabaq berdi. Al odan keıin Kógershin Ilııasuly, Nurbat Ibatuly, Sherikbaı Unatuly, Janatbek Qalqabaıuly, Qadyhan Manaıuly jáne Ózgeris Sherik­baıuly bar bárimiz osy bas-ba­rıton jáne barıton daýysty ánshiler­miz. Sonymen qatar, bas daýysty opera ánshisi Erkin Janaıhan da Baı-Ólke topyraǵynda týǵan ánshi. Basqa da aıta bersek jaqsy ánshiler bar. Biraq bizde qazaqtyń dástúrli klas­sıkalyq ónerin oqyǵan kásibı óner­paz az. Kóbi tabıǵı talanttar. Negizinen ár salaǵa kásibı bilim qajet ekeni sózsiz. Al shetel­derdegi qazaqtyń án-kúı ónerin saqtap qalý úshin elimizdegi óner ýnıver­sı­tetteri men kolledjderde arnaıy grant­pen ónerli jastardy kóbirek oqytý qajet dep oılaımyn.

– Qazir nemen aınalysyp júr­siz?

– Jaratqan kásipti ónerden bergen soń, sony jalǵastyryp kelemin. Bala kez­den ómirimdi ónermen baılanystyryp al­ǵandyqtan ba, ónerden sál qol úzip qal­sam, jan saqtaı almaı qalatyndaı bop turady.

Óskemende ózi ánshi, ózi aıtysker aqyn úsh ret máslıhat depýtatyna saılanǵan Nurtaı Tileýjan degen aǵamyz osynda shaqyrdy. Qazir Ulan aýdandyq mádenıet úıinde qyzmettemin jáne oblystyq «Altaı-Ertis» konertiniń (burynǵy fı­larmonııa) ánshisimin. Osyndaı eki jerde qyzmet atqaryp júrmin.

Sońǵy jańalyqtar