16 Shilde, 13:47 803 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Áskerhan Aqtaı: Shyǵysta kvotaǵa qol jetkize almaı júrgender kóp

Shyǵys Qazaqstan obly­syna alys-jaqyn shet­el­derden kóship kelgen qandas­tar­dyń tynys-tirshiligimen ta­nysý úshin Shyǵys Qazaqstan oblysy boıynsha «Otandastar qory» fılıalynyń jetekshisi Áskerhan Aqtaımen jolyǵyp, máseleniń mán-jaıyn óz aýzy­nan jazyp alǵan edik.

 – Shyǵys Qazaqstan oblysy – shetelden kel­gen qandastar eń kóp shoǵyrlanǵan óńir. Oblystyń Kóshi-qon qyzmeti basqarmasyna resmı saýal joldap, qansha qandas oraldy de­gendi anyqtadyq. Sonda 2000 jyldan beri 48 myńnan astam qandas azamattyq alyp­ty. Al 2000 jylǵa deıin de 50 myń qandas kel­di dep esepteımiz. Tabıǵı ósimin qosa esep­tegende 200 myńǵa jýyq qandas Shyǵys Qa­zaqstan oblysyna kóship kelipti. Bul eli­mizdiń demografııalyq ahýalyna qo­syl­ǵan «donor». Elimizdiń ekonomıkasyna, ti­li­ne, ósip-órkendeýine jáne rýhanı-má­de­nıetine de úlken úles qosyp jatqan qa­zaqtyń bir bóligi. Tek osy shyǵystyń ózinde el rýhanııatyna úles qosqan azamattar kóp. Solardyń biri ataqty sybyzǵyshy Kálek Qumaqaıulyn aıryqsha ataýǵa bolady. Aıtysker aqyn Nurtaı Tileýjanuly –  úsh ret saılanǵan aýdandyq máslıhat depý­ta­ty. Oblys ákiminiń keńesshisi Marjan Ba­qyt­qyzy degen qaryndasymyz bar, qazir «Shyǵys adaldyq alańy» degen ujymnyń úılestirýshisi jáne qalalyq máslıhattyń depýtaty.

Ádebıet salasynda da birshama aza­mat­tardy ataýǵa bolady: Qytaıdan kóship kel­gen Tólegen Qumaruly, Muhamedı Bekbaqyt, Gúlımanat Áýelhanqyzy degen aqyndar bar. Qyzyrbek Dúrginbaıuly, Altynǵadys Kún­týǵan, Dáýletberdi Jekeı, Dana Isa­ǵul­qyzy, Janar Rahat sekildi talantty aqyn jastar bar. Murathan Kenjehan, Ol­jas Ke­reıhan, Janbolat Sanııaz sekildi jańa­lyq­qa júırik jýrnalıster de osynda. Sonymen qatar Baqyt Keńshilikuly degen myqty qolóner sheberi bar. Úrjar aýda­nynda tura­tyn atbegilikpen jáne qusbegi­likpen aına­lysatyn segiz qyrly, bir syrly Táttimbet Kápuly degen azamatty aıtýǵa bolady.

Dástúrli ánshi Qadyhan Manaıuly da qa­zir shyǵystyń maqtanyshyna aınaldy. Kóptegen án baıqaýlarynyń júldegeri. Serik Qýanǵanuly, Habdolda Beıishan qa­tar­ly myqty aıtysker aqyn baýyrlary­myz bar.

Kvota ala almaı júrgender kóp

Kvota – sheteldegi qandastardyń elge oralýyna zor septigin tıgizetin faktordyń biri. Kvota burynǵydaı kóp te emes. Mól­she­ri birshama azaıdy. Biraq sol az bolsa da jańa kóship kelgen aǵaıynǵa úlken demeý. Kel­gen jol shyǵyndary óteledi, jalǵa al­ǵan úıiniń aqshasy beriledi. Keıbir elderde ekonomıkalyq jaǵdaı qıyn, sol elderden kelgen aǵaıynǵa azdaǵan qarjy Qazaq­stan­da tirshilik bastap ketýge septigi mol. Son­dyq­tan kvota berilý jaıy durys jolǵa qoıyl­sa, beriletin tetikteri jaqsy qaras­tyryl­sa – bul qandastardyń óńirge orna­lasýyna oń yqpal etedi. Bizdiń Shyǵys óńi­rinde ókinishke qaraı, Áleýmettik baǵ­darlamalardy úılestirý basqarmasynyń málimetine sáıkes, 2020 jylǵa 150 ǵana kvo­ta taǵaıyndaldy. 2019 jyly kvotaǵa ilik­peı qalǵan adamdar bar, bıyl jyl basynda kelgen adamdar bar, 150 kvota jyl basynda-aq bitip qaldy. Qazir Shyǵys Qazaqstan ob­lysynda kvota ala almaı qalǵan qan­dastar kóp. Bizdiń oblys – shekaralyq ob­lys. Reseı, Qytaı elderimen shektesip ja­tyr. Qytaı elinen keletin qandastary­myz­dyń ishinde buryn kelip, yqtııarhatpen júrgenderi de kóp. Reseıden, Mońǵolııadan ke­lip, Úkimetten belgilengen óńirlik kvo­tasyn ala almaı júrgen qandastar jeter­lik. Ásirese, Úrjar, Zaısan aýdandarynda kóp. Basqa oblystarmen salystyrǵanda Shy­ǵysqa kóship kelýshilerdiń sany artyq. Sondyqtan aldaǵy jyldarda shyǵysqa kvo­ta sany kóbeıýi qajet. Bul týraly j­o­ǵary­ǵa hat jiberip, málimdedik.

Jer máselesi jáne jeńildetilgen nesıe alý – mańyzdy tetik

Bizdiń oblys aýyl sharýashylyǵyna qo­laıly. Ónerkásip, mal sharýashylyǵy jaq­sy damyǵan. Shetelden kelgen qandastar da mal sharýashylyǵymen jáne egin salýmen aınalysqysy keledi. Sondyqtan jer má­se­lesi qaı jerde de «kúıip turǵan» ortaq má­se­le. Bizde de osy másele bar. 2015 jylǵa deıin kelgenderdiń ishinde, Ulan, Zaısan, Úr­jar aýdandaryna qazir birneshe gektar jer alyp, dándi-daqyldar egip, mal  sharýa­shy­lyǵyn damytyp jatqan qandastar kóp. Sonyń arqasynda qanshama adam jumyspen qamtylyp, aýdannyń jáne aımaqtyń eko­nomıkasyn kóterip otyr. Ulan aýdanynda mal sharýashylyǵy Óskemen qalasyn etpen, sútpen qamtyp otyr. Atap aıtqanda, kásip­ker Súıenish Berdimurattyń «Aqbaýyr» je­ke sharýa qojalyǵy qalany qymyzben já­ne jylqy etimen qamtamasyz etýde. So­nymen qatar qalaǵa jaqyn Bozanbaı aýy­lyn­da jáne Zaısan aýdandarynda mal sharýa­shylyǵyn dóńgeletip otyrǵan qandas kásip­kerler kóp.

Jaqynda oblystyq Kásipkerler bas­qarmasymen birlesip, kásippen aınalysa­tyn, jeke sharýa qojalyq júrgizip jatqan, tabysqa jetken qandastardyń tizimin al­dyq. 300-den astam sharýa qojalyq júrgizip otyrǵan qandasymyz bar eken. Qanshama adam jumysty bolyp, oblystyń ekonomı­kasyn kóterýde.

Bıyl sáýir aıynyń basynda «Otan­das­tar qory» jáne Dúnıejúzi qazaqtary qaýym­dastyǵynyń uıymdastyrýymen qan­das kásipkerler qatysqan onlaın kon­fe­renııa ótkizdik. Buǵan Shyǵys Qazaq­stan­nyń barlyq jerinen kásipkerler qatysty. Sonda biraz másele talqylandy. Ásirese, kásipti damytý úshin alatyn jeńildetilgen nesıe ala almaı júrgen azamattar bar eken. Aıtalyq, Aıagóz aýdanynan Ázikeı Bergen­bek degen  kásipker nesıe ala almaı júr­genin aıtty, qaıda bararyn bilmeıdi, eshkim túsindirme jumysyn júrgizbegen. Biz osy kásipkerdiń máselesin «Otandastar qory» jáne Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýym­das­tyǵy arqyly «Atameken» kásipkerlerdiń ulttyq palatasymen sóılestik. Qazir bul má­sele tıisti deńgeıde qaperge alyndy. Óske­men qalasynda da jeke kásipkerlikpen aı­nalysaıyq, nesıe alaıyq degen azamat­tar kóp. Qalalyq jumyspen qamtý orta­ly­ǵynyń kásipkerlikti damytý baǵdarlama­symen kásiptik oqý oqyp júrgen qandas­tary­myz da barshylyq.

Jumys tappaı júrgen qandas joq

Shyǵys Qazaqstan oblysyna kelgen qan­dastardyń ishinde jumyssyz júrgen qan­dastar joq dep aıtýǵa bolady. Sebebi ju­myspen qamtý máselesi bizde júıeli jol­ǵa qoıylǵan. Sonymen qatar bizde ártúrli ónerkásip mol.

Al qujattandyrýǵa kelsek, basqa ob­lys­tarmen salystyrǵanda bizdiń óńirdegi qandastardyń qujattaný máselesi birshama alda. Keıbir jerlerde kóship kelgenine kóp jyl bolsa da, azamattyq ala almaı júrgen aza­mattar kóp. Dál qazirgi jaǵdaıda bizdiń Shy­ǵys Qazaqstanda ondaı oqıǵa tirkelgen joq. Olaı deıtinimiz, biz barlyq resmı oryn­darǵa saýal joldadyq, «qujattary ret­telmeı júrgen qandastar bar ma?» dep. Ázir­ge bizge ondaı málimet túsken joq.

Qazirgi jaǵdaıda Shyǵys óńirindegi qan­dastardyń tynys-tirshiligi osyndaı.

Jazyp alǵan Baqytbek QADYR

 

 

Sońǵy jańalyqtar