16 Shilde, 12:56 597 0 Densaýlyq Araılym Bımendıeva

Kamıla Baltabaıqyzy: Aýrýdy qalaı emdeý keregin búkil álem bilmeı  otyr

Elimizde vırýs ór­ship tur. Búgingi qa­lyp­tasqan ahýal halyq­ty tyǵyryqqa tiregen­deı. Dári tapshy, tabylsa da baǵasy ýdaı. Aýrý­ha­na­larda naýqas qabyl­daı­tyn bos oryn joq. Ár­kim óz betinshe em alyp jat­qany taǵy bar. Osy oraı­da kóptiń kó­keıin­de júr­gen saýal­dar­dy dá­ri­ger Kamıla Bal­tabaı­qy­zyna qoıǵan edik.

– Indet órship tur. Aýrýdyń osy­laı asqynýyna, ony aýyz­dyq­taı almaı otyrǵa­ny­myzǵa ne sebep, sizdińshe?

– Vırýspen kúresip jatqa­ny­myzǵa bes aıǵa jýyq ýaqyt boldy. Al­ǵa­shynda aqparat durys taral­maǵandyqtan bolar, halyq vırýstyń qanshalyqty qaýipti ekenin onsha túsinbedi, shynyn aıtqanda, senbedi. Tótenshe jaǵdaı alynǵannan soń kóp sanıtarlyq sharalardy saqtamady. Qazaq halqy toıdy jaqsy kóredi ǵoı. Áli kúnge deıin quda kútip, kelin tú­sirip, betashar jasap jatqandar bar. Vırýs aýa tamshylary­men ty­nys joldary arqyly taraıtyn­dyq­tan, osyndaı jıyn-toılar naýqas­tar sanynyń kúrt ósýine, vırýstyń jyldam taralýyna alyp keldi.

– Aýrý belgileri ár adamda ár­qalaı júrip jatyr. Onyń se­be­bi nede?

– Aýrýdyń negizgi belgileri bas aýyrý, muryn bitelý, qurǵaq jóteldiń paıda bolýy, deneniń túrshigip, qaltyraýy, súıektiń qaqsap aýyrýy, dene qyzýynyń kóterilýi. Birinshi kúni dene qyzýy 38-39 gradýsqa deıin, tipti odan da joǵary kóterilýi múmkin. Keı naýqastarda 1 aptaǵa deıin dene qyzýy saqtalýy múmkin, al keıbirinde birinshi kúni dene qaqsap aýyryp, sýbfebrıldi dene qyzýy saqtalady.  Keı jaǵdaıda dene qyzýy qaıta qalpyna kelip, muzdaı ter shyǵyp, álsizdik, ıis pen dám sezbeý syndy belgiler baıqalady. Júrektiń qatty soǵýy, tynys alýynyń jıileýi, entigý sekildi belgiler paıda bolady. Vırýsty ár naýqas ártúrli kóterip jatyr. Bul aýrý arterııalyq gıper­ten­zııa, qant dıabeti, tynys joldarynyń sozylmaly aýrýlary bar egde jastaǵy kisilerge óte aýyr soǵyp jatyr. Óıtkeni bul vırýs qandy qoıýlatady.

– Saqtaný sharalaryna taǵy da bir keńinen toqtalyp ótseńiz. Óıtkeni saqtaný sharalaryn ja­saý keregin bilsek te, asa mán ber­meı jatatyn sııaqtymyz...

– Birinshiden, qoldy kúnine 5 ret jýý kerek. Ásirese daladan kelgende aldy­men qoldy jaqsylap sabynmen, sosyn quramynda spırti bar antıseptıkalyq quralmen jýý mańyzdy. Ekinshiden, aýrýǵa shaldyqqan naýqastardan alshaq júrý, adam kóp jınalatyn oryndarǵa barmaý, dúken, dárihanada araqashyq­tyqty saqtaý, muryn bitip, túshkirip, jótelgende bet oramal qoldanyp, keıin ony joıyp otyrý kerek. Maskany ár 3 saǵat saıyn almastyrǵan durys. Úıdi kúnine eki ret jeldetińiz. Eń bastysy kóńil-kúıdi jaqsy ustaý qajet.

– Halyq arasynda vırýsty halyq emi jolymen nemese óz betinshe emdeý jaǵdaılary kez­desip otyr. Mundaı em-domdy qoldanýdyń qaýiptiligi nede?

– Mundaı em sharalardy múldem qol­damaımyn. Tumaý belgilerin sezseńiz, óz meken jaıyńyz boıynsha ýchaskelik dári­gerge habarlasý kerek. Jeńil túrde aýyra bastaǵannan ýchaskelik dárigerge habarlasyp, tıisti medıınalyq kómek alyńyz. Naýqas jaǵdaıynyń nashar­laýy­na jol bermeý kerek. Internette ne­bir emdik sharalar tarap jatyr. Mun­daı aqparatqa aldanyp, adaspańyzdar de­gim keledi. Ne bolsa sony iship, qoldana ber­meńizder. Ózi qorqyp, shoshyp otyr­ǵan adamdardy odan saıyn álekke salyp adastyryp otyrǵandar bar. Kúni boıy sarymsaq jeý nemese onyń sýyn ishý bas­qa aǵzalarǵa keri áser etýi múmkin. Sol úshin barlyq em-sharalardy tek ýchas­kelik dárigermen aqyldasa otyryp ja­sańyzdar degim keledi.  Biz onlaın rejımde jumys istep, telefon arqyly naýqastyń árbir sımptomyn qadaǵalap otyrmyz. Tıisti emdi keshendi túrde alý kerek. Óıtkeni bul vırýsqa tikeleı áser etetin dári áli joq. Naqty myna dári kómektesedi dep eshkim aıta almaı otyr. Aýrýdy qalaı emdeý keregin búkil álem bilmeı jatyr, tek bekitilgen algo­rıtmderge súıenemiz.

Aýrý belgi bergen birinshi kúnnen vırýsqa qarsy dári-dármekter qoldaný arqyly tez jazylyp jatqan naýqastar bar. Biraq ıis, dám sezbeıtin jeńil túrimen aýyrǵandardyń ókpesi qabyn­ǵanyn kórip otyrmyz. Sol úshin ıis, dám sezbeı aýyrǵandar rentgenge túsýi kerek. Ókpeńiz taza bolsa óte qýanyshty jaǵ­daı, eger de qabyný baıqalsa, ony me­dıınalyq jolmen emdetińiz. Eń bas­tysy aǵzaǵa aýrýǵa ózdigimen tótep berý­ge, aýrýdy jeńýge kómektesý kerek. Ol úshin shaı, sý, mors syndy suıyqtyq pen qoıdyń maıly sorpasyn kóp mól­sherde ishý kerek. Vırýsty halyq emi, ózin-ózi emdeý sharalarymen joıa al­maısyz. Ondaı jolmen emdelemin dep júrip ýaqytty tekke ótkizip, aýrýdy órshitip almaý jaǵyn oılaǵan abzal.

– Qymyzdyń vırýspen aýyr­ǵandarǵa paıdaly ekeni aı­ty­lyp júr. Rasynda solaı ma?

– «Qymyz – qyryq aýrýǵa em» dep tekke aıtpasa kerek. Onyń adam aǵzasy­na paıdasy óte zor ekeni bárimizge bel­gili. Reseı ǵalymdary bıe sútinen lak­toferrın atty aqýyzdy taýyp, qaterli isikke qarsy dári jasaýda.

Qymyzdyń quramynda S dárýmeni sıyrdyń sútine qaraǵanda 10 ese kóp bo­lady eken. Qymyz V1, V2, V12 dárý­men­derine óte baı. Qan azdyq, álsizdik aýrýlaryna óte paıdaly. Shıpaly sýsyn aýyrǵan adamnyń qaıta qalpyna kelýi­ne jaqsy áser etedi, qan tamyryn zııan­dy zattardan tazalaıdy, aǵzadaǵy zat almasý proesin, adamnyń fızıkalyq jaǵdaıyn jaqsartyp, as qorytýdy retteıdi, ımmýnıtetti kúsheıtedi. Al ımmýnıtet aǵzanyń ártúrli vırýstarǵa qar­sy turý qabiletin arttyrady. Son­daı-aq ımmýnıtetti kóterý úshin etti molynan jeý kerek. Qýyryp jegennen, asyp, býlap jegen paıdaly. Ózińiz bile­siz, ette aqýyz kóp. Myna vırýsqa qarsy kúreste aqýyzdy kóp paıdalanýymyz kerek. Jemis-jıdekti molynan jep, taza aýada kóbirek serýendegenimiz jón. Tereń dem alyp, tynys alý jattyǵý­laryn jasaǵan durys.

Qymyz suranysqa ıe bolyp tur. Bi­raq qymyz em degenge qymyzdy qym­battatyp, sarymsaq em dese ony qym­battatý adamgershilikke jatpaıtyn tirlik der edim. Bul vırýs árqaısy­symyz­dyń júregimizdegi ımanymyzdyń qaı deńgeıde ekenin ashyq kórsetti. Qandaı jaǵdaı bolsa da, adamdyq qal­pymyzdy saqtap qalaıyq.

 

Suhbattasqan

Araılym JOLDASBEKQYZY

Sońǵy jańalyqtar