9 Shilde, 20:23 577 0 Tarıh "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Carysý – Sozaq taǵdyry ortaq

Qazirgi Saýdakent aýyly Baıqadam atalyp turǵan keńestik dáýirde (ótken ǵasyrdyń 50-60-jyldary) Baı­qadam orta mektebiniń qyzyl galstýkti shá­kirtteri aýyl tarıhy jaıyndaǵy áńgi­melerge zamanyna saı revolıýııashyl al­byrt kóńilmen qumarta qulaq tigetin edi. Sonaý 30-jyldary osy jerde túrli qury­lys salýdy uıymdastyryp júrgen kom­so­mol múshesi Baıqadam Qashqynbaevty Sozaq jaǵynan «Ańqaı! Ańqaı!» degen uranmen at oınatyp kelgen bandylar Keńes ókimetiniń ókili bolǵandyqtan óltirip ketipti, qyzyl áskerler olardyń kózin joıǵannan keıin el jınalyp, aýylǵa Baıqadam esimin berip­ti delinetin. Basqa kóp derek sol kezgi jet­kinshekterge beımálim edi. 60-jyldar ishin­de Sarysý aýpartkomynyń birinshi hat­shy­sy Uzaqbaı Syzdyqbaev bergen tapsyrmaǵa sáıkes, aýdandyq gazettiń basshylary, gazet redaktory Tóken Maqashev pen redaktor­dyń orynbasary, aqyn, jazýshy Dýlat Shal­qarbaev Baıqadamnyń taǵdyryn anyq­taýdy, Sarysý aýdanynyń el aýzyndaǵy ta­rıhyn jınastyrýdy qolǵa alyp, ól­sheý­siz kóp is tyndyrdy. (Olar jınaǵan materıaldar men keıingi ózge de estelikter, zertteýler negizinde jazýshy Pernebaı Dúısenbın bertinde birneshe tanymdy kitap shyǵardy).  Kórshi Sozaq aýdanynda da eleýli jumystar atqaryldy. 90-  jyldary «Ádilet» tarıhı-aǵartý uıymynyń bólim­shesin quryp, basqarǵan aqyn Dýlat Turan­tegi  30-jyldarǵy Sozaq kóterilisiniń derekterin jınastyrýǵa kiristi. Uzamaı Qazaqstandaǵy 30-jyldarda bolǵan barlyq  qarsylyq oshaqtary qatarynda Sozaq jaıyn da qarastyrǵan tarıhshy ǵalym Ta­las Omarbekovtiń irgeli zertteýi jaryq kórdi. Bul kóterilis jaıyn jazýshy Ótesh Qyrǵyzbaev ta qalamyna arqaý etti. Basqa da zertteý jumystary shyǵyp jatty. Solar­men tanys jurtshylyq búginde jap­sarlas jatqan Sarysý men Sozaq aýdan­darynda bolǵan halyq kóterilisiniń sebep-saldarlaryn birshama jaqsy biledi.

1928 jyldyń  kúzinde tek Sarysý aý­da­ny­nyń ózinde ataqty qobyzshy-kom­po­zıtor Yqylastyń uly Túsipbek, Óksik­baı Arǵynbaıuly,  Qahý Arǵynbaıuly  basta­ǵan óńirdegi jurt aýyzdaryna qaraǵan bir top bedeldi, aýqatty kisi (Qonaquly Áli, Keń­gózuly Aqbergen, Otynshyuly Syzdyq, Janbekuly Tólenbek, Temeshbaıuly Áli) iri feo­dal-baı sanatynda tárkilendi. Naýqan­nyń sońyna qaraı, «tárkileýge qarsylyq ja­saýdy uıymdastyrmaq boldy» degen je­leýmen «alashordashylarǵa»  qarsy baǵyt­talǵan saıası repressııanyń alǵashqy tol­qyny bastaldy. 1928 jylǵy jeltoq­sanda eki qarýly jasaq Shý boıyna keldi de, pat­­shanyń taqtan qulaýy aıryqsha jan­dandyrǵan qazaq ult-azattyq qozǵalysyna qaty­syp, Qazan tóńkerisinen keıin Keńes óki­metin ornatýǵa atsalysqan, alǵashqy QazIK-tiń (Qazaq AKSR Ortalyq Atqarý ko­mıtetiniń) múshesi bolǵan aǵaıyndy Ádilovterdiń sońyna tústi. Revolıýııaǵa deıin-aq elge sińirgen eńbegimen, ádildigimen, ásirese jastardy oqýǵa tartý isterimen halyq súıispenshiligine bólenip, «Aq Baı­seıit» atanǵan, Keńes ókimetiniń ádiletsiz saıasatyna narazy qyryq bir jastaǵy Baıseıit Ádilov áskerı jasaq jatqan úıin qor­shap, syrttan myltyqpen atqylaǵanda qa­za tapty. Al inisi – qyzýqandy, revolıý­ııa­shyl albyrt jas. Ol Ombydaǵy «Birlik» uıymynyń músheleri qatarynda 1917 jyly qazaq sezin ótkizýge atsalysqan, jaz­ǵyturym, on jeti jasynda Aqmola ob­lystyq Qazaq atqarý komıtetiniń komıs­sary bolyp, Aqmola ýezinde Sáken Seıfýl­lın­men birge qazaq komıtetin, «Jas qazaq» uıymyn qurýǵa qatysqan, kúzde Ombydaǵy qazaqtardyń Álıhan Bókeıhanovtyń qa­tysýymen Alash partııasyn qurǵan jına­lysynda Aqmola oblystyq komıtetiniń mú­she­si bolyp saılanǵan. 1918 jyly jaz­ǵy­­turym qyzyl partızan jasaǵymen  Qıyr Shyǵysqa baryp, aqtarmen shaı­qas­qan, sol jylǵy qysta Ombyda bolshevık­ter­diń Kolchak bıligine qarsy kóterilisine qa­tysqan. Odan jasyryn Túrkistan Respýb­lıkasy aýmaǵyna ótip, Tashkentte muǵa­lim­der ýchılıesinde sabaq bergen, Túr­kat­komnyń tapsyrmasymen Almatyda Jetisý ob­lystyq oqý bóliminiń meńgerýshi qyz­me­tin atqarǵan. Orynborda Qazaq Respýb­lı­kasy Ishki ister halkomatynyń alqa múshesi, halkomnyń orynbasary, komıssar mindetin at­qarýshy bolǵan. Qyzylordada Ult teatry­nyń shańyraǵyn 1925 jyly alǵash kótergen Dinmuhamed Ádilov qonǵan úıin áskerı jasaq qorshap, atqylaı bastaǵanda, qarsylyqsyz berildi. Sonymen birge úı ıesi, joldasy  Aǵabek Baıdýllaev tutqyn­dal­dy. Olar Qyzylordaǵa jetkizilip, ter­geýge alynǵannan keıin eldegi Ábýáli, Ábý­bákir, Joldasbaı, Asqar Ádilovter, Nur­lan Káribaev, Ákpar Ybyraev, Muha­medııa Ar­ǵynbaev, Artyqbaı Álın, Mádibek Ken­shimov t.b. el ishinde belgili azamattar, bar­lyǵy 16 adam ustaldy. (Asan Jumadildın «Jańarqa. Dereknama» kitabynda olardy «sol kezdegi bes bolys Tamada mılıııa bas­tyǵy bolǵan Musın Muqataı ustap, Arqa­dan Áýlıeataǵa deıin tutqyndardy qys ishinde jaıdaq túıege eki-ekiden mingestirip alyp júrgen»  deıdi. Olar «Alash isine» tar­tylǵan Ahmet Baıtursynov, Júsipbek Aımaýytov, Mirjaqyp Dýlatov, Dinmuhamet Ádilov, Maǵjan Jumabaevtar qatarynda Qyzylorda, Almaty túrmelerine, odan Máskeýge aparyp tergeldi. Keńes ókimetiniń is-sharalaryna burynnan kedergi keltirip kele jatqan, «1923 jyly Shý boıynda mı­lııonerlerdi óltirýge qatysqan», alashordashylardyń basqarýshy toby úlken mindetter artqan «Ádilovtiń alys Sarysý aý­danyndaǵy bandasy» dep tanylyp, 1930 jylǵy 4 sáýirde OGPÝ úshtiginiń sheshimimen jazalaýdyń joǵarǵy sharasynan bastap túrli merzimge sottaldy.

Osylaı sarysýlyqtardyń basyna túsken qasiret ózindik túrmen bar­lyq jer­de oryn aldy. El ishindegi iri baı­lardy kám­­peskeleý, odan keıin ortasha dáýlet­tiler­diń mal-múlkin sypyryp alý, sonymen qatar jasalǵan qýǵyn-súrgin jurtty shoshytty. Salyq aýyrtpalyǵyn sezinbegen shańyraq qalmady. Sholaq belsendilik údedi. Osy jáıtter el tur­mysyn qıynda­typ, keńestik bıliktiń solaqaı reforma­syna narazylyq sezimin kúsheıtti. BK(b)P Qa­zaq ólkelik komıteti­niń birinshi hat­shysy F.Goloekın 1930 jylǵy naýryzda bas hatshy I.Stalınge joldaǵan qupııa aqparat-hatynda Sarysý aýdanymen irgeles jatqan Sozaq aýdanyn­daǵy (ekeýi de Syr­darııa okrýginde) nara­zylyqty iri buqara­lyq qarýly kóterilis retinde kórsetti. Sol hatynda ol kommýnıs­tik otrıadtarmen, ıaǵnı jazalaýshylarmen shaıqasta 400-den asa kóterilisshiniń (bandıttiń) ólgenin habar­laǵan. 200-ge tarta adam tutqynǵa alynyp­ty. Kóterilis­shilerden qolǵa túsken qarý-ja­raq sany 70-teı myltyq, 50 shaqty temir súń­gi, balta, aıyr, naıza, qylysh, t.b. qara­baıyr qarý eken. Bular 600 kóterilisshiniń 120-synda ǵana bolǵan. Demek, jazalaý­shy­lar is jú­zinde Keńes ókimetiniń burma­laý­laryna ókpeli qarýsyz, beıbit halyqty aıaýsyz qyryp tastaǵan. Osy shyǵyny mol kó­terilistiń basty oshaǵy – Sarysý aýdany boldy (aýdannyń №1 aýylynda uıysqan). OGPÝ aqparattaryna qaraǵanda, «ózin han dep ataıtyn baı Sultanbek Sholaqtyń ban­dasy Syrdarııa okrýginiń Sarysý aýdanyn­da, Áýlıeatanyń soltústik-shyǵysyndaǵy 160 shaqyrym jerde uıymdasqan». Kóteri­lisshilerdiń 1930 jylǵy 5 aqpanda Sholaq­qorǵanǵa bettegenin, odan Sarysý aýdany­nyń Túrkistannan 225 shaqyrym qashyq­taǵy ortalyǵy Kentaral qystaǵyn basyp al­maq nıette ekenin GPÝ organdary bilip oty­rypty. Tarlan shatqalynda qolǵa  túsken «Banataev Qarynbaı degen bandıt… bandanyń belsendi áreket etip jatqanyn rastady». «Sarysý aýdandyq GPÝ ókili Tynyshtyqbaevty atys kezinde bandıtter óltirgen». Osyǵan baılanysty «Kentaralda nashar qarýlanǵan 200 adamnan turatyn ózin-ózi qorǵaý otrıady uıymdastyryldy», Sarysý aýdanyn qorǵaýdy kúsheıtý, sonymen birge sheshýshi Sozaq operaııasyn ótkizý sharalary qolǵa alynǵan. Odan Sozaq operaııasyn «tabysty» aıaqtaǵan jazalaýshylar Sarysý, Talas aýdandaryna eki-ekiden kommýnıstik otrıad jiberip, kóterilisshilerdi izdestiredi. Sarysýlyq «banda» alǵashqy qaqtyǵysta-aq talqan­dalyp, jetekshileri qolǵa túsirilgen eken. «Sarysý hany Serik» pen Sarysý kó­teri­lisin uıymdastyrǵan Jantiresh­manov, Saraev «qashyp ketetin bolǵandyqtan» degen je­leýmen atyp tastalypty. Júzdegen adam túrmege qamalǵan.

Qyryq jyldaı arhıv salasynda qyz­met atqaryp kele jatqan ǵalym, «Ádilet» tarıhı aǵartý qoǵamy basqarmasy­nyń baıyr­ǵy múshesi Elena Grıbanova óziniń árip­testerimen birge 30-jyldarǵy kóte­rilisterge qatysty kóptegen muraǵat­tyq qujat pen materıaldardy ǵylymı aına­lymǵa qosqan bolatyn. Solardyń ishinde bizdiń qarastyrǵan taqyrybymyzǵa baı­la­nysty mańyzdy derekter kezdesedi. Má­selen, Sozaq aýdanynan kommýnıst Ábdiqa­dyr Omarov bastaǵan birqatar qyz­metker Qyzyl Armııa shtabynyń bastyǵyna: «Sozaqta  1930 jylǵy 7 aqpanda tańǵy saǵat 4-5-terde aýylda bir top salt atty qazaq paıda boldy. Shamamen 300-400 qaraly», – dep habarlaǵan. Olar qystaq turǵyndaryn tez jınastyryp, báriniń «qasıetti soǵysqa – ǵazaýatqa» shyǵatynyn jarııa etipti. Sol sátten-aq partııa mú­shelerin, eýropalyqtardy óltirýge kirisken kórinedi.  Sol kúni aýpartkomnyń jaýapty hat­shysyn, aýatkom tóraǵasyn, halyq so­tyn óltirgen. Kún saıyn jurtqa quddy «Shym­kent, Túrkistan alyndy» degen sııaq­ty jalǵan aqparat taratady eken. Osy­lardy aıta kele, basqa da óltirilgender men jaralanǵandar jaıynda dál málimet bere alatyndaryn jazypty. «Estýimizshe, ban­dıtter Shý-Qońyr, Alshyn-Tama aımaǵynan kelgen. Shaıkanyń basshysyn han saılap al­ǵan jáne onyń aýǵandyq orynbasary bar. Hannyń aty – Sultanbek, orynbasary – Asadýlla». Kóterilisshiler azamattardyń hanǵa sózsiz baǵynýyn, barshasynyń mu­syl­­man dinin moıyndaýyn talap etipti. Par­bıletterdi jyrtyp tastaǵan, is-qaǵaz­dardyń bárin órtep jibergen. Aýatkom kassasynan shamamen 40 myń somdy sy­pyryp alǵan. Búgin osy bandıtter attardy jınaýǵa buıyrdy, sosyn qarýly bandıtter biz­diń qyzyl jasaqtardyń (kommýnar­lar­dyń) sońynan, shyǵysqa qaraı ketti. Janys aýylynda bolar dep shamalaımyz» degen. Ary qaraı «Jaqynda olar bir din ada­myn, aty-jóni – Musáli Damýlla, Túr­kistanǵa jiberdi. Mılıııa bastyǵy Beısenbaev joldastan surańyz, ol barlyq jaǵdaıdy rastap bere alady» deıdi. Omarovtyń kóterilis jaıyn habarlaǵan osy málimetin Sozaq aýdandyq aýrýhananyń dári­geri A.Dovgalevskııdiń hatyndaǵy de­rek­ter tolyqtyra túsedi. «Sozaq syr­tyndaǵy alańda qarýly-qarýsyz 300-400 qaraly atty jáne jaıaý qazaqtar dóń­ge­lenip tur eken», – dep baıandaıdy ol áıeli ekeýin kóterilisshiler alyp kele jatqanda kórgenderin. – Áldene dep aıqaılap, aq týlaryn bulǵap qoıady. 40-45-terdegi er kisi, tonynyń syrtynan aq jamylǵy kıgen han  ortada otyr. Janynda syryp tigilgen maqtaly qara shapan kıip, qyzyl belbeý býynǵan qulaqshyndy er adam – kómekshisi tur. Olardan bylaıyraq Áden Kókishev pen birqatar basqalary otyr. Hannyń aldyn­daǵy saqal-murty qyrylǵan, qyzyl taqııa­ly jas qazaqqa  hannyń kómekshisi birdeńe­ni aıtyp jazǵyzýda. Bizdi hannan on shaqty qa­dam jerge, kıizge otyrǵyzdy, eki jaǵy­myz­dan Rústem, onyń uly Tólesh, taǵy úsh-tórt maǵan beımálim qazaq ornalasty. Bir sa­ǵattan keıin maǵan  basmashylar soqqyǵa jyqqan qarjy bóliminiń qyzmetkeri Alaý joldas pen komsomol uıasynyń hatshysy Tarpyqbaevtyń jaralaryn tańyp berýge buıryq berildi. Rústemniń kúzetshiligimen áýeli dárihanaǵa soǵyp, ıod, maqta, dáke al­dym da, jaralylarǵa bardym. ...Bir saǵat­tan keıin bizdi qaıtadan hanǵa apardy. Jolshy­baı biz Sozaq shashtarazy Abdýlla Áshirbaevty keziktirdik, ol oryssha biletin, bizge tárjimeshi boldy. Bizdi hannyń aldyna kıizge otyrǵyzdy. Abdýlla Áshirbaev hanǵa dárigerlerdiń bar múlki, aýrýhana men dári­hana tonalǵanyn aıtty. Han «dárigerlerge eshkim tıispesin, qalaǵan jerinde tursyn»  dedi, bizge azyq-túlik berilsin, dárihanada jón­deý júrgizilsin, emhana jumysyn bas­tasyn dep buıyrdy».

Taǵy bir mańyzdy qujat. Orta Azııa boıyn­sha OGPÝ ókilderi Sozaqta qaza tap­qan 400-deı kóterilisshiniń máıit­terin tek­serse kerek. Tekserýdiń nátıjesi jaıyn­da: «Hattama. 1930 jylǵy 17 aqpan, Sozaq qystaǵy. Biz, tómende qol qoıyp otyr­ǵan OGPÝ Syrdarııa okrýgtik bóliminiń bas­tyǵy Jýravlev, Orta Azııa boıynsha OGPÝ Shy­ǵys bóliminiń ýákili Martynenko, 1930 jyl­ǵy 16 aqpanda Sozaq qystaǵyn alý ke­zin­de bolǵan shaıqasta óltirilgen bas­­m­a­shylardyń ólikterin qarap shyqtyq», – dep jazypty. Qaraýdyń basty maqsaty – kó­terilis basshylarynyń joıylǵanyna kóz jetkizý bolǵanǵa uqsaıdy, sol úshin qas­taryna olardy tanıtyndardy qosyp alǵan. «Sultan-Bek Sholah hannyń jeke hat­shysy bolǵan Lısıhan Ońǵarbaevtyń jáne handy birneshe ret kórgen, tuqym sebý naýqany boıynsha ekpindi brıgadanyń múshesi, BK(b)P kandıdaty Goncharov Nı­kıta men BLKJO Ólkekom ýákili Shýran­baev Arjannyń qatysýymen» qaza tapqan kóterilisshilerdi qaraı kelip, «óltiril­genderdiń ishinde kóterilis jetekshisi,  ózin han dep jarııala­ǵan, burynǵy bolys basqarýshysy Sholaqov Sultanbekti» taýyp­ty. Ony: «bir qaraǵanǵa 50 jasta, qal­maq turpatty, bet súıegi shyǵyńqy, tal­paq muryn, qasy syna tárizdi qara, aldyńǵy eki tisi joq, boıy ortadan joǵary, dene bitimi durys» dep sýrettegen. Odan basqa «hannyń soǵys mınıstri Myrza Ahmet Baskıevti, han­nyń keńesshisi Jamanqara Dostman­baev­ty, azyq-túlik mınıstri Mustafa Ahmedovti, hannyń jeke kúzetiniń komandıri Dosjan Atamyshevti, hannyń aǵasy, onyń  óte jaqyn keńesshisi Arnotambek Ońdabaevty (burynǵy bolys basqarýshysy), hannyń nemere baýyry Mozanda Tynyshbaevty, hannyń asa jaqyn keńesshisi Hoznaq Djemoltdınovty» taýyp, solar jaıynda atalmysh hattamany tol­tyr­ǵan. Baıqalyp turǵandaı, solaqaı re­for­maǵa narazylyq bildirgen, is júzinde jet­kilikti qarý-jaraǵy da joq kóterilis­shi­lerdi (ıaǵnı sovettik termınmen – «bandıt­terdi») bes qarýy saı qyzyl áskerler kó­terilis bastalǵannan toǵyz kún ótkende, 1930 jylǵy 16 aqpanda, basshylarymen qo­sa túgeldeı qyryp tastaǵan.

Kóterilistiń mán-jaıy sol kezdegi ás­kerı-saıası qyzmetker L.Ide­lson­­nyń kó­zi­men qalaı túsindirilgeni­ne kóz júgirteıik. Ol 1915-1919 jyldary evreılerdiń ult­shyl uıymy Býndtyń múshe­si bolǵan, 1919 jyl­dan kompartııa múshesi, sol jyldan áýeli Ýkraınadaǵy Qyzyl Armııanyń saıası jumysynda, al 1925 jyldan Qazaqstanda istep kele jatqan, 30-jyldarǵy halyq kóterilisteri ýaqy­tynda – QazASSR Áskerı komıssarıaty saıası sekretarıatynyń bastyǵy bolǵan qyz­metshi. Mine, osy qyz­metker 1930 jylǵy 15 naýryzda BK(b)P Qa­zólkekomy­nyń jaýapty hatshysyna, ıaǵnı F.Goloe­kınge «Syrdarııa okrýgindegi baı-ıshan kóterilisi» taqyrybymen habar-málimet bergen. Onda «Aqpannyń basynda Sarysý­dyń baılary men ıshandary Sovet ókimeti­ne qarsy  kóterilis uıymdastyrdy» degen tujyrymmen bastap, «Sarysýda uıym­dasqan banda 7 aqpanda Sozaq aýda­ny­nyń ortalyǵy Sozaq qystaǵyn basyp aldy, osy kezde Sozaq aýdanynyń baılary bandaǵa qosylyp ketti» degen naqty habar aıt­qan da, soǵan baılanysty atqarylǵan isterdi baıandaǵan. «Bandany joıý úshin» áskerı bólimder Tashkentten (Orta Azııa Lenın mektebiniń jasaǵy) jáne Almatydan (Jeke qazaq ulttyq atty ásker dıvızıony) ju­myl­dyrylǵan kórinedi. Osyny baıandaı kelip, Sarysý aýdanyn sıpattaıdy. Onyń okrýgke 1928 jyly ǵana qosylǵan, Sarysý jáne Shý ózenderi basseıninde asa zor aýmaqty alyp jatqan kóshpendi mal sharýa­shylyǵyn kásip etetin aýdan ekenin, onda baı men ıshan yqpaly óte kúshti bop tur­ǵa­nyn habarlaıdy. «Aýdannyń halqy  – 40 myń­­daı qazaq. Keńes apparaty múldem ja­­qynda ǵana rásimdelgen,  sapasy nashar, aýdannyń partııa uıymy da sondaı». Son­dyqtan shyǵar, 1928 jylǵy kúzde jar­tylaı feodal-baılardyń mal-múlkin tár­kileý sharasyn  «arnaıy jasaqtalǵan ekspedıııa júrgizgen». Degenmen tuńǵysh ret 1928 jyly ótken Jumysshy-sharýa Qy­zyl Armııasyna (RKKA) shaqyrý, ıaǵnı ji­gitterdi ásker qataryna alý kezinde esh­qandaı eksess, ustamsyzdyq belgisi kó­rinbegen eken. Okrýgtik uıymdardyń prak­tıkalyq jumysyna aýdan tek 1929 jyly tar­tyla bastapty. Oǵan deıin okrýg qyz­met­kerleri ol jaqqa múldem barmaǵan, kóp­­­shiligi barýǵa qorqypty da. Baıan-hat berýshi mundaı jaǵdaıdyń bir sebebi aýdan­nyń okrýg ortalyǵynan alystyǵynda «jáne aýdan halqynyń kóktemgi, jazǵy kezeńderde Qazaqstannyń tereńine, Aqmola okrýgi shegine (burynǵy Atbasar úıezine deıin) jappaı kóship-qonyp júretininde jat­qan bolatyn» dep túıedi. Sodan keıin oǵan kórshi, japsarlas jatqan Sozaq aýda­nyna kóshedi. Al «Sozaq aýdany – jartylaı kósh­pendi aýdan. Sarysýdan aıyrmashyly-ǵy – otyryqshy qystaqtary men aýyldary bar», sondyqtan da ondaǵy jurt keńestik-par­tııalyq jumyspen kóbirek qamtylǵan deıdi. Sosyn ekeýiniń ortaq sıpatyn aı­tady. «Eki aýdanda da qylmysty ban­dı­tızm únemi oryn alyp keledi. Osyndaı ahýalda... Syrdarııa partııa uıymynyń taptyq shabýyl jasaý jónindegi praktıkalyq is-sha­ralary, ásirese 1929 jyldyń kúzinen beri (astyq-maqta, jún daıyndaý) qystaq pen aýyldaǵy tap jaýynyń alasurǵan qar­sylyǵyn týǵyzdy. Bul tikeleı antısovettik kóteriliske daıyndyq túrine endi» deı kelip, soǵan uqsaıtyn basqa oqıǵany eske salady. «Burynyraqta, astyq daıyndaý men aýylsharýashylyq salyqtaryn jınaý kezinde Bostandyq aýdanynyń baılary men ıshandary basmashylardan qoldaý taýyp, Sovet ókimetine qarsy ashyq bas kótergen» (Syrdarııa okrýginiń Bostandyq aýdanyn­daǵy kóterilis 1929 jylǵy 29 qyrkúıekte bastalǵan). Buǵan «jekelegen asyra sil­teý­ler jáne kedeıler men batraqtar ara­syn­daǵy jumystyń álsizdigi sebep bolǵany má­lim. 1930 jyldyń aqpanyndaǵy Sozaq oqı­ǵalaryn da dál osylaı túsindirýge bola­dy» deıdi.  Qozǵalysqa daıyndyq jasaýdyń eki aıdaı ýaqytqa sozylǵany endi ǵana anyq­talyp otyrǵanyn habarlaıdy.  Ujym­dastyrý (kollektıvızaııa) jáne baılardy tap retinde joıý jónindegi is-sharalardy so­vet-partııa organdary tarapynan is­ker­likpen túsindirý jumysy tym tómengi dárejede bolǵandyqtan, baı men ıshan yq­paly basymdyq kórsetken dep sanaıdy. Olar «Sovet ókimeti jeke sharýashylyq­tar­dy joıyp jatyr,  Sovet ókimeti Qurandy aıaqqa taptaýda» degen baıbalammen, jurtty bılikke sheshimdi túrde qarsylyq kórsetýge shaqyrypty. Sol oraıda keń kólemde úgit júrgizipti. Sonymen birge «Sovet ókimetine qar­sy aýqymdy kóterilis» bastalǵany, Shym­kent, Tashkent, Túrkistan qalalary kó­­terilisshilerdiń qolyna alynǵany jaıyn­­da jalǵan maǵlumat taratqan. Sharýa­­shylyqtardyń 85 paıyzy kámpes­ke­lenetini, ujymsharlarda ortaqtandyryl­ǵan qoǵamdyq múliktiń bári memleket men­shigine ótetini, oraza ustaǵandarǵa aýyr aıyp­pul salynatyny jaıly jáne t.s.s. ósek jaıǵan, solar jóninde quddy arnaıy shyq­qan sheshim bar dep dýyldatyp, aran­datýshylyq tásil qoldanylǵan. Osylardy aı­ta kele, baıanhat berýshi «Negizinen  ban­dıt­tik qozǵalys Sovetterge qarsy kúresý, «han­dyqty qalpyna keltirý», «din jolyn­daǵy qasıetti kúreske – ǵazaýatqa shyǵý», «ká­­­pirlerge, káýirlergeqarsy kúresý» ura­nymen uıymdastyryldy» dep qorytady.

«Bandıtızmniń baǵdarlamasy» hannyń alǵashqy buıryǵynda aıqyn kórsetilgen kórinedi. Bas kótergenderdiń aq týlary bol­ǵan. Ár «bandıt» qaryna baılap, bas kıimine tań­ǵan matalarǵa Qurannan: «Alla atymen bas­taımyn. Alladan basqa Qudaı joq. Mu­hamed onyń elshisi» degen úzindilerdi  jáne «Ózimdi din jolyna qurban etemin» degen sózderdi jazyp qoıǵan. Osylardy baıandaı kele, Idelson «antısovettik kóterilistiń bas­tamashylary – Sarysý men oǵan jap­sarlas Sozaq aýdandarynyń Tama jáne Alshyn rýlaryndaǵy baılar men moldalar» dep kórsetken. (Eske sala ketken jón, aýdan halqynyń quramynda Tama kóp bolǵan­dyqtan, sany shaǵyn Jaǵalbaılyny da Tama deı bergen, Arǵynnyń Taraqty, Altaı tar­maqtarynyń ókilderi de az bolǵan­dyq­tan, jeke bólip atalmaǵan. Al Alshyn de­linetin, quramyna Baıuly men Álimuly taı­palary kiretin jalpy ataýmen Arqa men ońtústik qazaqtary alys jyldarda ara­la­ry­na batystan kelgen Baıulynyń Sher­kesh rýyn atap ketken). «Olar uıymdastyrǵan, alǵashqy kezde baılardyń ózderinen basqa, olarmen týystyq dánekerlermen tyǵyz baılanysty rýlastaryn biriktirgen  banda qatarynda 400-500 adam bolatyn», – deıdi ol. «Olar ózderiniń jetekshisi, hany már­te­besine Sozaq aýdanyndaǵy burynǵy bolys basqarýshysynyń uly Sultanbek Shonanov (durysy – Sholaqov) degendi saılap aldy».  Sodan soń «banda» 7 aqpanda Sozaq aýda­ny­nyń ortalyǵy, 4 myń shamasynda turǵyny bar Sozaq qystaǵyn aldy. Aýdan qyzmetker­leri­niń basshy quramyn óltirip, daıyndaý beketi men ózge mekemelerdi de tonaǵan «banda Sozaqty alǵannan keıin óz yqpalyn kórshi jatqan Túrkistan, Shaıan jáne Jańa­qorǵan aýdandaryna taratýǵa tyrys­ty. Sozaqtyń qazaq, ózbek turǵyndary túgelge jýyq bandaǵa qosylyp ketti, olar jappaı odan keıingi shaıqastarǵa qatysty». Kóte­rilisshiler shaǵyn jasaqtarmen usaq qaqty­ǵystarda jeńiske jetip, uzyn sany 2 myń salt attyǵa deıin jetken. Sonda «jan-jaq­tan aparylǵan áskerı jasaqtardy basqarý, operaııaǵa jalpy basshylyq jasaý Maly­shev joldasqa tapsyryldy. 16 aqpan­da negizgi jasaq Sozaq qystaǵyna jetti, banda­nyń ústinen tústi de, uzaqqa sozylǵan urys ná­tı­jesinde  onyń kózin joıdy. 400 sha­ma­synda bandıt óltirildi, shaǵyn toptar tyǵy­lyp qaldy. Olardyń kópshiligi artyn­sha-aq qolǵa tústi».

Sosyn bári umyttyrylǵan stan­dartty ómir súrý dáýiri boldy. Odan Qaıta qurý saıa­saty óristegen jyldary tarıhtaǵy «aq­tańdaqtardyń» biri sana­tyn­da otyzynshy jyldarǵy Sarysý – Sozaq kóterilisin zert­teýde qolǵa alynǵan. Bastalǵanyna bıyl toq­san jyl tolyp otyrǵan sol halyq kó­te­rilisiniń týýyna Alash qaıratkerlerine qar­sy júrgizilgen alǵashqy saıası repressııa da túrtki bolǵany túsinikti. Repressııanyń tuńǵysh qurbany Baıseıit Ádilov 1928 jylǵy jeltoqsanda Sarysý aýdanynyń sol kezgi ortalyǵy Kentaral qystaýyna taqaý mańǵa áskerılerdiń baqylaýymen jer­len­gen de, 1930 jylǵy kóterilis saldarynan joıylǵan Kentaralmen birge umyt qalǵan bolatyn. Qaza tapqanyna toqsan jyl bolǵanda, jerlesteri onyń súıegin qaraly-saltanatty jaǵdaıda Saýdakentke ákelip qoıdy.  Elge eńbegi sińgen azamattar esimi de, ozbyr bılikke qarsy el azattyǵy úshin jasalǵan kóterilis pen oǵan qatysýshylar da umytylmaýy tıis.Táýelsiz elimizdiń tıis­ti organdary keńestik termınmen 30-jyl­dar­ǵy «bandıttik qozǵalys» atanǵan halyq kóterilisterine ádil baǵasyn beretin ýaqyt áldeqashan jetkenin eske alǵany jón. Azat­tyq sarbazdary, saıası qýǵyn-súrginge ushy­raǵan kóterilisshiler men san myń jazyq­syz qurban aqtalýy kerek. Olardyń janyn pıda etken jaǵdaıdy aıqyn ajyratyp, qandy oqıǵanyń sebep-saldaryn ádildik­pen taldaý jáne barshasyn ult-azattyq qoz­ǵalysqa qatysqandar retinde ardaq-
taý – búgingi urpaqtyń paryzy.

 

Beıbit QOIShYBAEV

Sońǵy jańalyqtar