9 Shilde, 18:18 497 0 Rýhanııat Túrkistan Gazeti

Parasat paıymy

Baqsaq, tarıhı tulǵa Iasaýıdiń eki shákirtiniń biri Sopy Muhammed ál-Qaýǵanı ómir súrgen, beride Ikram ıshan, Seıil sopy, Báıit pen Tekebaı qalpeniń jambasy tıgen Baltakól eli syrbaz Syrdyń jaǵasyna qonys tepken. Sol zamandarda bilimniń úl­ken ordasy, ıslamnyń uıyǵan ortasynyń biri osy jer bolǵany anyq. Búgingi urpaqtan bilimdiler nege kóp shyǵyp júr desek, o bastan qalanǵan bilim ordasy eken. Osy Baltakóldiń tekti topyraǵynda ósken Ikram Adyrbekulynyń da tegin emesi tamyryna tartqan­nan dep oılaımyn.

Aıda aıaq, jylda jilik joq degen zy­myraǵan zaman ǵoı. Beınetten zeı­net kórip, aqsaqaldyq bedeliń aǵaıynǵa basý, tórt kózi topqa tórelik etý tó­be­li­giń tuǵyrly bolsa ǵoı, sodan asqan ba­qyt joq. Aqıqaty sol, zamanyna jaqsań, adamyna jaǵasyń. Kópten beri kóńilde júrgen bir oıdy tarqatýdyń da kezegi keledi eken. Abzal tutar aǵamyz ja­sy jetpiske jetse de, jigerli, ult, el úshin janyn sadaqa eter sańlaqtyń biri. Aǵamyzdy 2004 jyldyń sáýir aıynda Qyzylorda oblysyna ákim bolyp kelgennen beri bilemin. Buǵan deıin ǵa­lym jaýapty qyzmetterde, elshi retinde tanylǵan bolsa bizdiń aımaqta tek uıymdastyrýshylyq, iskerlik qabileti emes, janashyr, tálimger bolmysy bizge baǵdar boldy.

El basqarý stıli qaıtalanbas tálim, is-áreketi barshamyzǵa úlgi desem, artyq aıt­qandyq emes. Artyq ketip, ádepten at­tamaıtyn, mysy basyp turatyn aı­ryqsha adam. Tapsyrmany bergende ás­kerı adamdardaı naqpa-naq aıtady. Kek saqtamaıdy, tazalyqty jany súıetin, kóshe boıynda shashylyp jatqan qo­qysty kórse tiksinip qalatyn jáne ony retke keltirgenshe jany tynbaıtyn, qaı isti bastasa da aıaǵyna jetkizbeı da­myl bermeıtin naǵyz janashyr kisi bol­dy. Qoly da, oıy da taza, para­sat­tylyǵy ústem dıplomat adammen ju­mys isteý ári jaýapty, ári qyzyq edi. Jaýap­tylyǵy – kún-tún demeı elge ete­ne qyzmet etýge shaqyrdy. Qyzyq de­ge­nim – ómirime azyq bolatyndaı aqy­­lyn aldym, al onyń keńesimen ke­leshe­gime kemel kózqaras qalyptastyr­dym.

Taǵylymy mol aǵamyz oblysqa ákim bop kelgen kezde «PetroQazaqstan» kom­­panııasynyń Qyzylorda fı­lıa­lynyń dırektory edim. Jańa basshy bol­ǵan soń kóregen jurttyń kózqarasy jaq­­sylyq pen jamandyqty bezbendep otyrady. Á degennen Ikram Adyr­bek­uly jastardy qoldaýdy qolǵa aldy. Kadr saıasatynda jarııalylyqty usta­nyp, bilikti jastardy qyzmetke tarta bas­tady. Mundaı ádildik ózgege ónege, kóp­ke kemel oı ornyqtyrdy. El úlken synshy ǵoı, ádil basshynyń áreketine súı­sinip, tamasha bastamalaryna baıan­dy baǵa berip jatty. Sol kisige uqsaýǵa tyrysqan, jaqsynyń jaýhar jolyn jalǵaýǵa tamasha jastar legi boı kór­setti. Aqylman aǵaǵa qarap, izetti ini óse­di degen osy shyǵar.

2005 jyldyń tamyz aıy. Oblys áki­miniń kelisimimen Qyzylorda qalasy ákiminiń orynbasary qyzmetine ta­ǵaıyndaldym. Sondaǵy ol kisiniń aıt­qa­ny jadymnan shyqpaıdy.

– Memlekettik qyzmet – halyqtyń qyz­metshisi. Al halyqqa qyzmet kórse-tý – eń jaýapty is. Qol men ar taza bol­­syn, bylyq bolǵan jerden bereke ke­tedi. Halyq – qazy, eńbek – tarazy. El­diń nalasyna ilikken jaqsylyqqa apar­maıdy, – degeni áli esimde. Biz Ikram Adyrbekulynyń senimin aqtaýǵa tyrystyq.

Malaızııa, Indonezııa, Fılıppın, Baltyq elderi sekildi órkenıeti ósken mem­leketterde elshi bolǵan, damý deń­geıdi bıikten baǵamdaıtyn dilmar kisi emes pe? Salynyp jatqan ǵımarattar­dyń keskin-kelbetine qatty mán bere­tin. «Adamnyń kózi dem alatyndaı áser tý­ǵyzý kerek. Tús tańdaǵanda este­tı­kalyq talǵam qajet, buǵan muqııat bol­ǵan abzal» degeni bar. Shynynda, sózi sal­maqty, oıy oryndy edi.

Árıne, esesi qaıtpas eńbek joq. Qaı másele bolsyn, qııýyn tapsa qaıyrymy bar. Ýaqyt ozǵan saıyn adamnyń dúnıe­tanymy da ózgere beredi. Halyq qyzmet­shisi bolǵan soń eldik másele birinshi kezekke qoıylady.

Qyzylorda úshin jylýdyń jyry óte ózekti edi. Qys tússe qyzý qarbalas bas­talady. Tozyǵy jetken «Ońtústik» jylý ortalyǵynyń jaıy degbirdi qa­shyrady. Apatty jaǵdaıdaǵy qazandyq­tar jamap-jasqaǵanmen syr berip, jıi buzylady. Budan habardar bolǵan Ikram Adyrbekuly ózi basynda júrip, eskiniń ornyna ıtalııalyq jańa qazan­dyqtar aldyrdy. Sol qazandyqtarǵa on alty jyl ótti, álige deıin qalanyń qa­je­tin ótep tur, halyq ıgiligin kórip keledi.

«Kádeli nárse kemdik etpeıdi» degen támsildiń túıini tereńde jatyr. Sondaı qat máseleniń túıinin sheshken tulǵa­nyń biregeıi Ikram Adyrbekov bola­tyn. Ol ne deseńiz, ilespe gazdy ıgerip, turmysqa paıdalaný edi. Jasyratyny joq, oblys ortalyǵynyń áleýmettik jaǵdaıyn basqa qalalarmen salys­tyrýǵa kelmeıtin, munaıdyń ústinde otyryp, mol múmkindigin paıdalaný kemshin ekenin kesh uqqandaı edik. Aımaq basshysynyń aralasýymen 2005 jyly Qyzylorda qalasyna gaz keldi. El máre-sáre. Gazdyń úıge kirýi úlken jańa­lyq qana emes, bul ekologııalyq jaǵynan tıimdiligi orasan tuǵyn. Birinshiden, otyn izdep sabylmaıtyn, aǵash, sekseýil, jyńǵyl shaýyp, áýre bol­maıtyn jaǵdaıǵa jetkizdi. Ekin­­shiden, tabıǵatty túletýge jol ashty. Úshinshiden, tazalaq saqtalady, aýany lastamaıdy. Tórtinshiden, munaı kom­pa­nııalarymen kelisken túrde gaz baǵasy respýblıkadaǵy eń arzan aımaq­qa aınaldy. Bul gaz jylý ortalyǵyn­daǵy bý qazandyqtaryn da edáýir shy­ǵynnan qutqardy. Buryn mazýt pen kómir jaǵyldy. Al mazýt óte qymbat. Osylaı Ikram Adyrbekuly ıgilikti isti keńinen júrgizdi. Sóıtip qalanyń jetpis paıyzy gazben qamtyldy.

Maıtalman kisiniń mańaıynda júrip, úırengenim de, bilgenim de az bol­mady. Ol kisimen bir sát  dıdar­lasýd­yń ózi bir kitap oqyp taýysýmen teń. Ke­remeti sol, jaǵymdy áńgime jan dúnıeni semirtip, kókjıekke kóz salýǵa jeteleıdi. Sondyqtan men ol kisiniń árbir qanatty, quıqaly sózderine qulaq asyp otyrdym. Minezi tuıyq, birtoǵa, artyq sóz shyǵyn etpeıtin, bireýdiń syrtynan ǵaıbat aıtýdy bilmeıtin, ashylmaǵan sandyq sekildi qupııa kisi bolyp turyp, qabaqpen-aq qııandaǵy qııalyńdy qanattandyryp jiberedi. Taǵy bir erekshe qasıeti –jaǵympazdyq pıǵyldan jat, kóptiń ortaq oıyn qozǵaıtyn halyqshyldyǵy.

Sol kezdegi Úkimet basshysy Danıal Ahmetov jumys saparymen Qyzylorda qalasyna kelgende ony tozyǵy jetken Tıtov qystaǵyna apardy. Ádette, jo­ǵary shendi laýazym ıelerin jańa ǵı­marattyń tusaýkeserine nemese kórikti oryndardy kórsetýge alyp baramyz. Al bul jerde úırenshikti ádisten tys ba­ǵytqa buryp, qystaqtyń qıyn jaǵ­daıyn kórsetti. Jertólesi jarym belden qaldyq sý basqan kóne úılerdiń kóriksiz kórinisine qanyqqan Úkimet basshysy qalanyń ınfraqurylymyn damytýǵa respýblıkadan kómek jasaýǵa yqpal etti.

Ikram Adyrbekuly  ózimen birge Syr eline serpilis ákeldi. Mektep salý­dy, kóshe qurylysyn qolǵa aldy. Qor­qyt ata kóshesi túgeldeı jańasha jań­ǵyr­dy. Munyń qarjysyn qalaı tapty de­seńizshi, dıplomat kisi emes pe, qa­la­daǵy iri munaı kompanııasy – «Qaz­Germunaı» seriktestiginen tórt mılıard teńgeni bıýdjet qazynasyna  túsirtkizip, áleýmettik salaǵa baǵyttady. Óte kóp qar­jy, ony ıgerý úshin kún-tún demeı ju­mys isteı júrip, qalanyń  ınf­ra­qury­lymyn jańǵyrttyq, mádenıet, bi­lim oshaqtary kúrdeli jóndeýden ótti. Osyndaıda qazaq óleńiniń has sheberi Qas­ym Amanjolovtyń  «Ne degen ba­qyt­ty ediń keler urpaq» degeni eske tú­sip, ol tatymdy tirshilik, jaıly ómir syı­laǵan súıegi asyl  sańlaq aǵalarǵa ar­nalǵandaı kórinedi.

Esti estelik esten sirá shyǵa ma, bir qy­zyq oqıǵa oıǵa oralady. Onyń ha­lyq­tyń aryz-shaǵymyn aıaqsyz qal­dyr­maıtyn ádeti bar. Soǵan ýaqyt taýyp, etene tanysady. Sosyn máseleniń sheshý jolyn qarastyrady. Sondaı sharýanyń biri mynaý:

Birde «Mereı» shaǵyn aýdanynyń bir top turǵyndarynan shaǵym túsipti. Shaǵymnyń bas-aıaǵy tozyǵy jetken kóp­qabatty úıge jóndeý júrgizýdi suraǵan. Ásirese, jylý men sý júıesine. Endi buǵan kómektespek oıda.

– «Mereı» móltek aýdany úshin eki júz mıllıon aqsha qaraımyz, – deıdi bilikti basshymyz.

– Bul zańsyz. Úı jeke menshikte. Ár­kim ózi jóndeý júrgizýi kerek, – deı­miz biz.

– Eldiń jaǵdaıy belgili ǵoı. Biz kó­mek­tespesek, kim qol ushyn sozady? – dedi Ikram Adyrbekuly.

Qajetti qarjyny arnaıy qurylǵan áleýmettik qordan sheship berdi. Áńgime osy jerden toqtady.  Biz iske kiristik. Árbir páterge jylý júrgizip, sý júıesin qostyq. Bylaısha aıtqanda, turǵyn úıge tolyq jańǵyrtý jumysy júrdi. Dál osyndaı qansha sharýa atqaryldy. Ózi de tynym tappaı, zamatynda is ba­syna kelip, jumystyń jaıyn kózben kó­redi. Arasynda «Jumystyń jamany joq, jaman isshi bar» degendi de qozǵap qoıa­dy. Munysy qaıratty qaırap, rý­hanı dem bergeni edi.

Bul kisiniń kópshildigi bir bólek. Shıelide birneshe sharýashylyqty bas­qar­ǵan, isker Konstantın Vasılevıch Hvan deıtin abyroıly ardager boldy. Qazaqshaǵa sýdaı, ulttyq dástúrdi de bir kisideı biletin jan-jaqty adam. Sol ar­dagermen Ikram Adyrbekuly óte syı­las edi. Áńgimesi jarasyp, bir-biri­niń kóńilin dóp basatyn úndestigi ózin­she bir álem.

Konstantın Vasılevıch qaıtys bol­ǵanda Ikram Adyrbekuly  Qytaıda elshi edi. Kóz kórgen, qurmeti erekshe ardagerdiń qazasyna baılanysty maǵan te­lefon soǵyp: «Nurlybek, qadirli aq­saqaldyń dúnıeden ozǵanyn estip otyr­myn. Men bara almaımyn, ju­mystyń jaıy belgili ǵoı. Senen ótinish bol­syn, sol kisini sońǵy saparyna qur­metpen shyǵaryp salsańyz. Elge eńbegi sińgen erlerimiz qaı qurmetke de laıyq qoı», – dedi.

Myna amanatty oryndaý – maǵan pa­ryz. Solaı jasaldy da. Shıeli aýda­ny­nyń órkendeýine erekshe atsalysqan ardaqty aqsaqaldy aýdan ortaly­ǵyn­daǵy Mádenıet úıinen qadirlep shyǵa­ryp saldyq. Al Ikram Adyrbekuly kóp ýaqyt ótpeı astanaǵa issaparmen kelip, áıeline, balalaryna kóńil hoshyn bil­dirdi. Mine, osynyń ózinen aqylman aǵa­nyń adaldyǵyn ańǵaramyn.

Jalpyǵa jattyǵy joq jaqsy adam­nyń qaıda júrse de, meıli qyz­mette, meıli zeınette bolsyn, onyń jarqyn jo­ly, zııaly orny, adamı beınesi, bek­zat bolmysy kóńilden ketpeıdi, júre­k­te jattalady. Qanatynyń astynda júrgen izbasary retinde inilik izetimnen men de jańylmaımyn. Óıtkeni ondaı  kisi son­daı qurmetke laıyq, artynda óshpes iz qal­dyrǵan abzal aǵamyz búginde jet­pistiń bıiginde.

 

Nurlybek NÁLIBAEV,

Qyzylorda qalasynyń ákimi

Sońǵy jańalyqtar