9 Shilde, 17:49 592 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Abaı tálimi – "Alla jolynda bol!"

Alapat pandemııa Adam Ata úrim-butaǵyn tegis baılap-ma­tap tastady. Bulqynýǵa dár­men joq tipti. Nege bulaı? Se­bebi Qudaıǵa senim-nanym taıaz. «Tek maǵan quıylsyn!» deı­tin egoızm men «Me­nen keıin, meıli, kúıip ket!» deıtin tu­tynýshylyq psıhologııa ór­ship ketti. Ásirese, ekologııada dertti hál. Ózi otyrǵan butaqty kes­ken Qojanasyr eske túsedi. Sonymen, jaman ataýly qu­daı­syzdyq saldary. Aıaǵy ne? Árıne, qurdym. Tabıǵatpen úı­lesim tap­paı – adamzat tiri qalmas. Adamdyqqa burý, Qu­daıǵa qaraý de­genniń tereńgi máni de osy. Jańalyq emes, «Tirshiliktiń nesi sán, Tereńge bet qoımasa!», «Óleıin dep ól­meı­di ólerlik jan, ...Ómir qaı­da, sen qaıda, sony da oılan!» dep Abaı baıaǵyda-aq eskertken. Bú­gingi joıqyn indet de meıirimdi Alla Taǵalanyń «Toǵyshar bol­maı, rýhanı ózger!» degen qahary hám habary.

Qudaı joly, ıaǵnı týra jol degen tú­singen kisige nápsige ermeý, janǵa erý. Nege? Sebebi jan – qozǵalys, tánniń barshasyn sonyń qýaty ósirip tur. «Tán jan jaratty deme!» (Shákárim). Adamshylyq saltanat qurýǵa sana turmysty bılegeni jón. Ózge jol joq. Abaı fılosofııasynyń kilti de osy!

Oıshyldyń «Tasdıq» traktatyna (qa­zirgishe 38-shi qara sóz) aýysaıyq. Onda qoıylǵan basty maqsat – jańa aıtqan adam­nyń ózimshil minezin ózgertý, Haqtyqqa jol silteý. Dálelge tek qorytyndy tezısti alsaq ta jetkilikti.

Abaı qorytyndy sózin: «Qudaı jolyna júrýdi ózine shart qylyp, kim qadam bas­ty, ol taza musylman, tolyq adam deline-di», – dep bastaǵan. Ári qaraı «Qudaı joly» uǵymyna klassıkalyq anyqtama beredi: «Dúnıede túpki maqsatyń óz paıdań bolsa – óziń nıhaıatlysyń, ol jol – Qudaıdyń joly emes. Ǵalamnan jıylsyn, maǵan quıylsyn, otyrǵan ornyma aǵyp kele bersin degen ol ne degen ynsap?! Ne túrli bolsa da, ıa dúnıeńnen, ıa aqylyńnan, ıa malyńnan ǵadalát, shapaǵat sekildi bireýlerge jaqsylyq tıgizbek maqsatyń bolsa, ol jol – Qudaıdyń joly».

Kórip otyrmyz, qorytyndy tezıste «Tolyq adam kim?» degen suraqtyń naqtyly jaýaby bar, «Qudaı joly» uǵymyna da anyq anyqtama berilgen. Abaıdyń sońǵy amanaty deýge laıyqty túıin. Ony adamzat damýynyń jańa modeli desek te oryndy!

Olaı bolsa, Abaıdyń bul qorytyndyǵa qalaı kelgenin baıyptaıyq.

Qudaıǵa qulshylyq qylýdyń, onyń salǵan  jolyna túsýdiń mánisin túsin­dirýden buryn Abaı áýlıelik pen hakimdiktiń tabıǵatyn zerdelep, salystyra qarastyrǵan. Birinshi kezekte: «Áýlıeler ... aqırettik paı­dasyn ǵana kúzetti. Ǵashyqtary sol hálge jetti: dúnıeni, dúnıedegi tıerlik paıdasyn umytty. Bálkı, hısapqa almady», – dep áýlıelikti sı­pattaǵan.

Sóz joq, áýlıelik – ǵashyqtyq sımvoly. Áýlıe – shyn ımandy (ıman ıakını) tapqan, Qudaı úshin ómirin qııýǵa daıar jan. Sopylyqtyń syrtqy tártibin (askettik miná­jat, taqýalyq taǵat) ustanbady demeseńiz, ishki dúnıesi boıynsha Abaı da ýnıkým, ıaǵnı kámil ıman ıesi bolǵan (bul týraly ótkende aıttyq). Áýlıeler qasıetin oıshyldyń sezgeni, jaqsy bilgeni sodan.

Biraq adamzattyń Abaıdy izdegeni – tek birli-jarymnyń ǵana emes, Alla Taǵalanyń barsha pendesine salǵan dańǵylyn tanyp-bilý.

Bile bilsek, álimsaqtan din joly men Qudaı joly bir sanalǵan. Al áýlıelik (tarıqat) – Qu­daı razylyǵyn alýdyń tóte amaly, qul­shy­lyq­tyń taza úlgisi retinde ýaǵyzdalǵan. Bas­qasha oılaý kúpirlik desek te, Abaıda kúmán kóp. «Abaı aqyndyǵynyń aınalasy» atty maqalasynda Muhtar Áýezov bylaı dep jazady: «Sonymen, óz tusynda, HIH ǵasyrdyń ekinshi jarymynda, Shyǵys iliminde maıdanǵa shyǵa bastaǵan jańashyl, raıonalshyl din re­formashylarynyń shenine aralasady. Abaı ta­tardan shyqqan Haıym Nasırı aldyndaǵy Shıhabıdın Márjanıdi qostaıdy».

Sol jańashyldyqtyń biri – Abaı    ǵasyr­lar tozańy basqan Qudaı joly uǵymyn qaıta arshyp, jańǵyrtqan. Din alańynda myńmen jalǵyz alysýǵa batyly barǵan Abaıdan ózge danyshpanyń qaısy?

«Tasdıqtyń» orta tusynda Abaı: «Pende­liktiń kámálaty áýlıelikpen bolatuǵyn bol­sa...», – dep bastap, dálel-ýájderi tizbegin: «Egerde bul jol jarym-jartylaryna ǵana aıtylǵan bolsa, jarym-jarty rast dúnıede bola ma? Rast bolsa, hámmaǵa birdeı rast bol­syn, alalaǵan rast bola ma?» dep qorytady. Mu­ny jańaǵy sholostık dinshilermen talasy dep túsinýimiz kerek.

Biraq «Alalaǵan rast bola ma?» degennen din jolyn (tarıqat) teristedi, ıa bol­masa áýlıelikti qabyldamady degen oı tý­maýy kerek. Qaıtalap aıtaıyq, Abaıdyń maq­saty –  keń aýqymdaǵy Qudaı jolyn anyqtaý. Al tarıqat degen – tar soqpaq, nápsini jeńý amaly. Tek áýlıeniń ǵana enshisi. Abaı: «Bul joldaǵylar qor bolyp, dúnıede joq bolyp ketý qaýpi bar» demekshi, barsha adamzatqa «dú­nıeni hısapqa almaı» ómir súrý múmkin emes. Eger dúnıe paıdasyn oılamasa ne bolmaq? Onda: «Ol jurtta ǵumyr joq bolsa kerek. Ǵu­myr – ózi haqıqat. Qaı jerde ǵumyr joq bolsa, onda kámálat joq» deıdi Abaı. Keremet ýáj!

Oıshyl dáleli oraıyna: «Áýlıelerdiń de bári birdeı tárki dúnıe emes edi» dep, mysalǵa úsh sahabany ataǵan. Mysaldy Abaı ózi medet suraǵan uly sopy – aqyndar, Iasaýı­den Shákárimge deıingi oıshyl ǵulamalar tizi­mimen jalǵastyra túsýge bolady. Árbir uly tul­ǵa jurtqa mahabbat qyldy, tek «jaqsylyq tı­gizbek» maqsatyn kózdedi. Abaı usynǵan osy krı­terıı turǵysynan el úshin basyn báıgege tikken batyr babalar, keshegi tarıh sahnasyna shyq­qan alash arystary da «tolyq adam» atyna saı kelmek.

Sóıtip, Abaı kóptegen dálelder keltirip, jamaǵatty «pendeliktiń kámálaty áýlıelikpen» dep adaspaýǵa shaqyrǵan. Bul úndeýdiń mańyzy qazirgi tańda arta túspese, kemigen joq. Óıtkeni din isin Qudaı isinen, dinshilikti rýhanılyqtan aıyra almaı adasqan jastar aramyzda barshylyq.

Kemeńger jańa aıtqandaı joldy ashyp alyp, endi hakimdik týraly oı-tolǵam­darǵa aýysady. Abaı áýlıe men hakim «ekeýi de biri­n­en-biri kóp jyraq ketpeıdi» dese, bul olar­dyń dúnıe qyzyǵyn qurban qylýyn aıt­qany. Biraq  prınıpti aıyrmashylyq ta bar. Ony Abaı: «Hakimder dúnıede tıetin paıdasyn sóıledi» dep ajyratyp, anyqtap beredi.

Osy aıtylǵan aıyrmashylyq boıynsha Qudaı joly týraly Abaı izdenisiniń lo­gıkasyn túsine alamyz.  Kemeńgerdiń hakim­niń oılaý júıesine, onyń jasaǵan, taratqan is­te­rine baıyppen toqtalýy osy oıǵa je­teleıdi.

«Árbir istiń sebebin izdeýshilerge hakim at qoıdy. Bular ...hammasy adam balasynyń paı­dasy úshin, ...bir ǵana Haqty tappaq, árbir nár­seniń sebebin tappaqpenen lázzattanady», – deı kele, Abaı hakimderge qatysty aıtqan pikirlerin bylaı dep túıedi: «Adaspaı týra iz­degen hakimder bolmasa, dúnıe oıran bolar edi. Fıǵyl pándeniń qazyǵy – osy jaqsy hakimder. ...Din ǵalymdardyń naqlııasymen musylman ıman taqlıdı kásip qylady. Hakimderdiń ǵaq­lııatymen jetse, ıman ıakını bolady».

Tezıstiń astary tereń. Birinshiden, Abaı Qudaıdy hakimder sııaqty razy qylýdy  qup­taǵan.  Qudaı joly – ádilettiń, ıaǵnı adam­zattyń bárin súıý men shamańa qaraı  bireýlerge jaqsylyq tıgizbektiń joly ekenin ańdatqan.     «Men súıgendi súıdi dep Ień súısin» dep ózi aıtqandaı, uly ustaz hakimdik isterdi  Qudaıǵa da, halyqqa da mahabbat qylýdyń úlgisi re­tin­de usynǵan.

Ekinshiden, «tolyq adam» tanymyna sáýle túsedi. Iaǵnı tolyq adam – Abaıdaı rý­hanı ustazdyń, kámil adam –  ál-Ǵazalıdeı din ǵalymynyń aqyl-oıynyń jemisi. Tolyq adam tujyrymy dinı tanym sheńberinde qalyp­taǵan «kámil adam» teorııasynyń jańa zaman talabyna beıimdelgen túri ekeni anyqtalmaq. «Tolyq adam» tanymynyń avtory – Abaı deýge ǵylymı negiz osy arada.

Teginde, Abaıdyń áýlıeler hám hakimder týraly ǵıbratty oılary abstraktili teorııa emes. «Jyly menen sýyqtyń bárin kórip, Qaıran kóńil qaıyspaı qaırat etti» dep ózi aıtqandaı, oıshyldyń jeke basynan  ótkergen tájirıbesi. Osyny eskergenimiz jón. Uly aqynnyń ár shyǵarmasy «jurtqa qylǵan artyq mahabbattan hısap» bolýy sózimizdiń aıǵaǵy.

Qoryta aıtqanda, «Bireýlerge jaqsylyq tıgizbek maqsatyń bolsa, ol jol – Qudaıdyń joly» degen tezıs – Abaı jańalyǵy. Muny rastap, bekitýge joǵaryda keltirilgen de­rek-dáıekter jetkilikti sııaqty.

Pandemııa – Alla isin oılanýǵa shaqy­ryp otyr dep sóz basynda aıttyq, ıaǵnı Alla men adamnyń qarym-qatynasyn elep-eskerý ózekti nárse. Aıtpaǵym, alǵashqy «Mahabbatpen jaratqan adamzatty» degen joldyń mánisi – Allanyń adamdy súıýi. Birinshi súıý sol bolmaq! Oǵan dálel qaısy?

Qorytyndy:

El basyna kún týdy. Este joq eski mezgilden qazaq medetti Jaratýshydan, qala berdi, rýh álemi men rýhanı kúshterden suraǵan. Tándi dá­ri-dármekpen emdese, jan daýasyn – qudaı­shy­lyqtan izdegen.  Meıirimdi jasaǵan Iemiz bul joly da halqymyzdy aıasyna, qamqoryna alyp, aýyrǵandarǵa shıpasyn bergeı, aýyrtpa­lyq mamyrajaı shýaqqa aýysatyn kún­derge tezirek jetýge jazsyn! Áýmın.

 

Asan OMAROV,

zertteýshi

Sońǵy jańalyqtar