9 Shilde, 13:16 591 0 Densaýlyq Anar LEPESOVA

Dáriger tapshy, dári qat

Koronavırýs ál bermeı barady. Qaterli vırýstyń kesirinen órshı túsken pnevmo­nııa derti de talaıdy qyspaqqa aldy. Qabynǵan ókpesine daýa taba almaı, kelmestiń kemesine minip ketkender kúrt kóbeıdi. Aýrýhanalarda oryn, dárihanalarda dári qat. Ushaqtar, qalaara­lyq taksıler osy kúni jolaýshy emes, dári ta­symaldap júr. Jaqynynyń janyna arasha bolý úshin dári-dármek izdep sendelgender sha­ryqtaǵan baǵaǵa shamyrqanar kúıde emes. Tapqanyna qýanady. Tappaǵandar dáriha­na­lardy qoıyp, qoımalardy jaǵalap júr. El ishin­de epıdemıologııalyq ahýaldyń ýshyq­qanyna syrttaǵylar da qanyǵyp úlgerdi. The New York Times sońǵy eki aptada Qazaqstan ko­ro­navırýs ınfekııasynyń taralýy boıynsha álemde kósh bastap turǵanyn habarlady.

 

Resmı hám beıresmı statıstıka

Elimizdiń indet juqtyrǵandar sany­nyń ósimi jóninen álemde aldyńǵy oryn­ǵa shyǵý sebebin Densaýlyq saqtaý mı­nıstri Alekseı oı túsindirdi. Mı­nıstr­diń aıtýynsha, statıstıkanyń kúrt kó­beıýine naýqastardy tirkeý ádisiniń ózgerýi sebep.

«Iá, mundaı monıtorıngti túrli uıym­dar júrgizedi. Ózim de tanystarymnan Qazaqstan qyzyl tańbamen belgilenip, «elimizde ósim joǵary» delingen shamamen 100 sýret aldym. Muqııat oqysańyzdar, eń aldymen aǵylshyn tilinde jarııalanǵan bul aqparatta sońǵy 2 aptadaǵy ósim jaıyn­da aıtylǵan. Ózderińiz bilesizder, biz qazirgi ýaqytta sımptomy bar jáne sı­mptomsyz naýqastardy qosyp, bárin birge sanaıtyn boldyq. Óıtkeni sımp­tomsyz ekenine qaramastan, ol paıent vırýs taratýshy sanalady jáne olar aıryqsha nazar aýdarýdy qajet etedi. Sondyqtan atalǵan ádisti ózgertýdiń ná­tıjesinde vırýs juqtyrǵan paıentterdiń sany statıstıkaǵa salǵanda ıfrlyq tur­ǵyda ózgeriske ushyrady», – dedi mı­nıstr Ortalyq kommýnıkaııalar qyz­metinde ótken brıfıng barysynda.

Alekseı oıdyń sózinshe, qazirgi ýaqytta elimizde kún saıyn orta eseppen 1,5 myńnan astam adamnan koronavırýs anyqtalyp, turaqty statıstıka saqtalyp tur. Iaǵnı, mınıstr sońǵy eki aptanyń ishinde elimizde indet juqtyrǵandar sanynyń kúrt artyp ketkenin joqqa shyǵaryp otyr. Alaıda dárigerler qaterli indetke shaldyqqandar sany resmı statıstıkadan 4-5 ese kóp degen pikirde. Medıına ǵylymdarynyń kandıdaty, nevrolog-dáriger Qaıyrǵalı Kóneev aýrý­hanaǵa barmaı, óz betinshe emdelip jat­qandardyń tym kóp ekenin alǵa tartady.

«Aýyrǵandar sany óte kóp. Kóbi sy­nama jasatpaı-aq, úıde bir nemese eki apta jatyp, óz betinshe emdeldi. Olar resmı statıstıkaǵa kirmegen. Sondyqtan men sımp­tomdy, sımptomsyz aýyrǵan adam­dardyń sanyn 150-170 myńǵa jetti dep sanaımyn. Koronavırýs emin-erkin tarap ketti», – deıdi dáriger.

Qaıyrǵalı Kóneevtiń aıtýynsha, soń­ǵy ýaqytta pnevmonııaǵa shaldyqqan­dar­dyń test nátıjesinen koronavırýs anyq­tala bermeıdi. Mınıstrlik resmı sta­tıstıkaǵa PTR-testileý rastaǵan jaǵ­daı­lardy ǵana engizetini belgili. Alaıda dáriger dál qazirgi ýaqytta COVID-19-dan basqa ókpeniń qabynýyna aparyp soǵatyn ınfekııa joq degen pikirde.  Muny elimizdiń bas memlekettik sanıtarlyq dári­geri Aıjan Esmaǵambetova da moıyn­dady. «PTR-testileý kezinde pnevmonııamen aýyrǵan adamdardyń nátıjesi sońǵy ýaqytta koronavırýs joq dep kórsetip júr. Bul zańdy, sebebi koronavırýs ınfek­ııasy adamnyń joǵarǵy tynys alý joldarynan tómengi tynys alý jolyna ótip ketken kezde test vırýsty taba almaı­dy», – deıdi A.Esmaǵambetova.

Qazaqstanda ótken jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynda pnevmonııadan 1 780 adam, al 2020 jyldyń alty aıynda 1 772 adam qaza tapqan. Bir qaraǵanda, korona­vırýs pandemııasy tirkelmegen ýaqyt pen pandemııa bastalǵan ýaqytta kóz jumǵan adamdardyń statıstıkasynda aıtarlyq­taı aıyrmashylyq joq. Alaıda dárigerler­diń alańdaýshylyǵyn týdyryp otyrǵan jaıt – bıylǵy 1 772 ólimniń 628-i maýsym aıynda tirkelgen.

Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń dereginshe, 2020 jyly pnevmonııamen aýyrǵandar sany ótken jylmen salys­tyrǵanda 55 paıyzǵa artyp, 98 646-ǵa jetti. Ótken aıda ókpe dertine shaldyǵý­dyń 32 724 jaǵdaıy tirkelgen. Ótken jyl­dyń dál osy ýaqytynda bul kórsetkish 7 964 adamdy quraǵan. Pnevmonııamen aýyr­ǵandar kúrt artqandyqtan, mınıstr­lik ótken aptada óz hattamasyna «korona­vırýs bolýy múmkin» degen túsinik engizdi. Budan bylaı pnevmonııaǵa shaldyqqan­darǵa COVID-19-ǵa  qarsy em júrgiziledi.

Dári-dármek tapshylyǵyn týdyrǵan kim?

El aýrýhanalarynda oryn qat bolǵan­dyqtan, ınfekııalyq tósek-oryndarǵa tek syrqaty aýyrlar ǵana jatqy­zyla­tyn­dyqtan, koronavırýs belgisi bar na­ý­qastar osy kúni test tapsyrýǵa da, emhana ja­ǵalaýǵa da qulyqsyz. Biri tanys dárigeriniń, endi biri indetten aıyqqan týǵan-týy­synyń aqyl-keńesine qulaq túrip, ózin-ózi emdeýde. Alaıda sońǵy aptalarda dáriha­nalardan basqany bylaı qoıǵanda, dene qyzýyn túsiretin dárilerdiń ózin tabý qıyn. Buryndary kez kelgen dárihanadan tabylatyn paraetamol, aspırın sekildi dáriler qazir qasqaldaqtyń qanyndaı qat. Vırýsqa qarsy preparattar izdep sabylǵan jurt saǵattap dárihana aldynda kezek kú­tý­de. Tabylǵan kúnniń ózinde baǵasy ádet­te­giden 2-3, keıbir jerde tipti 10 ese sharyq­tap ketken. Elimizde indet alǵash tarala bastaǵan shaqta jurtty betper­deniń tapshylyǵy men qymbattyǵy qalaı sendeltse, kesirli kesel órshigen búgingi kúni dáriniń jetispeýshiligi hám baǵasynyń sharyqtaýy jyǵylǵanǵa judyryq bolyp tur.

Bul másele Memleket basshysynyń qula­ǵyna jetip, ótken aptanyń sońynda Qasym-Jomart Toqaev Úkimetke dári-dármekterdiń negizsiz qymbattaýyna jol bergenderdi jazalaýdy tapsyrdy. «Aza­mattarymyzdyń dárihanalardaǵy asa qajetti dári-dármekterdiń negizsiz qym­battaýyna baılanysty shaǵymdary oryn­dy. Pandemııa kezinde buǵan jol berýge bol­maıdy. Úkimet pen quqyq qorǵaý or­gandaryna atalǵan máseleni retteý tap­sy­ryldy. Kináliler jaýapqa tartylady», – dedi Prezıdent.

Memleket basshysynyń tapsyrmasy­nan keıin baspasóz máslıhatyn ótkizgen vıe-premer Eraly Toǵjanov dári-dármek tapshylyǵynyń týýyna ne sebep bolǵanyn túsindirdi.

«Búginde halyqty tolǵandyrǵan mańyz­dy másele – dárihanalardy dár-dár­mekpen qamtamasyz etý. Qazirgi ýaqytta birqatar sebepke baılanysty dárihana­larda dári tapshylyǵy shynymen baıqa­lyp otyr. Birinshiden, adamdar dári-dár­mekti jappaı satyp alýynan halyq ta­rapynan suranys joǵary bolyp tur. Keı azamattarymyz ondap, tipti odan da kóp orama paraetamol men ózge de dárilerdi birden satyp alady», – dedi E.Toǵjanov.

Úkimet basshysy orynbasarynyń dereginshe, Almaty qalasynda mamyr aıyn­da 1 aıdyń ishinde nebary 50 myń paraetamol oramasy satylsa, qazirgi ýaqytta 1 táýliktiń ishinde ǵana 100 myń paraetamol oramasy satylyp ketken. Dál osyndaı jaǵdaı dene qyzýyn ólsheı­tin aspapqa da qatysty bolyp otyr. Aıta­lyq, Almatyda 1 jyldyń ishinde 100 myń qyzý ólshegish satylatyn bolsa, qazirgi ýaqytta dál osyndaı kólem bir aptanyń ishinde satylǵan.

«Ekinshiden, alaqol básekelestik bar. Iaǵnı, alypsatarlar dári-dármekti kóterme satyp alǵan. Osyǵan baılanysty quzyret­ti quqyq qorǵaý organdaryna dári-dármek preparattarynyń shekti baǵasynyń ósýine jol bermeý jóninde tapsyrma berildi. Anyq­talǵan barlyq faktiler boıynsha zań­namamen bekitilgen tártippen jaýap­kershilike tartý sharalary qabyldanady», – dedi vıe-premer.

Apta basynda Ishki ister mınıstrligi dári-dármekterdiń baǵasyn qymbattatý faktilerin anyqtaý boıynsha reıdter ótkizdi. Reıd barysynda dári-dármekterdi jappaı satyp alýdy uıymdastyrǵan adam­dar anyqtaldy. Olar dári-dármektiń j­a­sandy tapshylyǵyn týdyryp, keıin dárilerdi naqty qunynan birneshe ese qymbat baǵaǵa qaıta satqan. Mundaı de­rek­ter elimizdiń barlyq óńirinde anyq­taldy.

Máselen, IIM málimetinshe, Nur-Sultan qala­synda polıeıler qorǵanys qural­daryn zańsyz satýdyń jolyn kesti. Jer­gilikti turǵynnan medıınalyq maskalar, kombınezondar, termometrler, medıı­nalyq kózildirikter men antıseptıkalyq quraldar tárkilendi.  Sondaı-aq ınternet arqyly habarlandyrý berip, paraetamol, ıngavırın», eftrıakson», azıtromıın  sııaqty asa qajetti dári-dármekterdi zań­syz satqan áıel adam ustaldy. Elor­dadaǵy saýda, oıyn-saýyq ortalyqtarynyń biri­niń turaǵynda onyń avtokóliginen atalǵan dárilik preparattary bar eki qorap ta­byldy.

Al Shymkent qalasynda «Levomak» medıınalyq preparatyn 12 000 teńgege satqan jergilikti turǵyn polıııaǵa jetkizildi. Ol dári baǵasyn óz baǵasynan 6 ese qymbatqa satqan. Dárihanada pro­vı­zor bolyp jumys isteıtin Shymkent qa­lasynyń taǵy bir turǵyny «Deksametazon-Adjıo» preparatynyń ár ampýlasyn  5 000 teńgeden satqan, negizgi baǵasy – 600 teńge. Al Túrkistan oblysynda er adam as­korbın qyshqylyn 5 000 teńgeden sat­qan, onyń negizgi baǵasy – 250 teńge. Osy­ǵan uqsas faktiler Almaty qalasynda, Aqmola, Aqtóbe, Atyraý, Shyǵys Qazaqstan, Jam­byl, Batys Qazaqstan oblystarynda anyqtalyp otyr. Reıdtiń alǵashqy kúninde polıııa ýchaskelerine 21 adam jetkizilgen.

Budan bylaı kóterme saýda qoıma­laryn­daǵy dári-dármek qory, baǵasy tek­seri­lip, preparat baǵasynyń kóterilýine jol bermeý úshin dárihanalardy aralap tekseretin arnaıy monıtorıng toptary jumys isteıtin bolady. Úkimet halyqty qa­jetti dári-dármekpen ýaqytyly qam­tamasyz etýge ýáde berdi.

«Qazaqstanda 8 myńnan astam dárihana bar. Otandyq óndiris esebinen olardyń bar­­lyǵyn 30 paıyz deńgeıinde qamta­masyz etip otyrmyz. Qalǵany syrttan ımport esebinen ákelinedi. Sonymen qatar Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, naryqty qajetti dári-dármekpen qamtamasyz etý úshin Úkimet tarapynan birqatar sharalar qabyldanady. Atap aıtqanda, bir táýlik ishinde dárilik zat­tardy ákelýge birjolǵy ruqsat berýge óti­nim qaralýda. Dári-dármekti sertı­fıkattaý jáne sertıfıkat berýdiń jedel­de­tilgen rásimderi qoldanyldy», – dedi Úkimet basshysynyń orynbasary Eraly Toǵjanov.

Sondaı-aq vıe-premer Qazaqstan aýrýhanalary koronavırýs ınfekııasyn emdeý úshin qajetti dári-dármekpen tolyq qamta­masyz etilgenin atap ótti. «Qazirgi ýaqytta mekemelerde 17 700 adamnyń jat­qanyn eskere otyryp, bolashaqta kepildik bolýy úshin 27 myń paıentke deıin dári­lik zatpen qamtamasyz etildi. Munymen toqtalyp otyrǵan joqpyz. Ary qaraı da naqty sharalar qabyldanyp otyr. Dári-dármekti qosymsha satyp alý 59 myń paıentke deıin ulǵaıtylady», – dedi ol.

Qajyǵan dáriger, demikken medıına

Jaraıdy, dári máselesi sheshildi delik. Jany qysylyp, dertine daýa izdegenderge sol dárilerdi taǵaıyndaıtyn maman­dar­dyń tapshylyǵy qalaı sheshilmek? Onsyz da aq halattylarǵa zárý bolyp otyrǵan el aýrýhanalary kesirli kesel órshigeli tipti tyǵyryqqa tireldi. Medıına mamandarynyń kóbi indet juqtyrǵan. Res­pýblıka boıynsha koronavırýsqa shal­dyqqandardyń 11,5 paıyzy – medıı­na qyzmetkerleri. Olardyń 492-sinen pnev­monııa anyqtalǵan. Indet taralǵaly Qa­zaqstanda qaterli vırýstan 18 dáriger kóz jumǵan. Al qanshama aıdan beri alǵy shep­te júrgender shamadan tys júkteme­den, jaqyny úshin jaǵadan alýǵa daıar turatyn turǵyndardyń qysymynan qajyǵan. Óńirlerde jumysqa shyǵýdan bas tartqan aq halattylardyń qatary artyp, olardyń ornyn toltyrý úshin densaýlyq saqtaý basqarmalary medıına ýnıversı­tet­teriniń stýdentterin daıarlyqtan ótkizip, indetti emdeý isine jumyldyrýǵa májbúr.

Almatyda da koronavırýspen kúresýge dárigerler jetispeı jatyr. Bul týraly Qo­ǵamdyq densaýlyq saqtaý basqarma­sy­nyń basshysy Kamaljan Nadyrov málim­dedi. Ol óziniń Facebook paraqshasy­na aq halaty abzal jandarǵa úndeý tastap, in­det­pen kúresý úshin dárigerler men erik­tilerdi aýrýhanalar men call-ortalyq­tarda jumys isteýge shaqyrdy.

«Búginde medıına qyzmetkerleriniń sanyn arttyrý, kadrlyq quramdy kóbeıtý máseleleri  birinshi orynda tur. Qazirgi ýa­qytta dárigerlerge, provızorly jáne juq­paly aýrýlar aýrýhanasynda qyzmet etetin orta jáne kishi medıına qyzmet­ker­lerine, zerthana mamandary men erik­tilerge zárý bolyp otyrmyz. Barsha aq halatty abzal jandardy pandemııany jeńip shyǵýǵa atsalysýǵa, indetke qarsy turý­ǵa shaqyramyz», – dedi basqarma bas­shysy.

1,5 myń turǵyny indet juqtyrǵan Aqmola oblysynda da medıına maman­dary­nyń tapshylyǵy eń ózekti máselege aınaldy. Oblysta qaýipti indet taraǵanǵa deıin de 500-ge jýyq dáriger tapshy bol­ǵan. Al emdeý mekemelerindegi dáriger­ler­diń birinen soń biri koronavırýs ınfek­ııasyn juqtyrýy taǵy 120 medıına qyzmetkeriniń jetispeýshiligin týyndatyp otyr. Aqmola oblystyq Densaýlyq saqtaý basqarmasy osylaı dep málimdeme jasady. Vedomstvonyń málimetinshe, sońǵy ýa­qytta qos ókpesi birdeı qabynǵan aq ha­lat­­tylardyń qatary artqan. Dáriger tap­shylyǵy sezilgeni sonshalyq, ótken aptada WhatsApp áleýmettik jelisinde «Kókshetaý qalalyq kópsalaly aýrýha­na­syna dárigerler qajet» degen mátinde ha­barlama taraǵan.

«Koronavırýs ınfekııasymen ba­ryn­sha kúresetin ýaqyt jetti. Bizdiń aýrý­ha­naǵa dárigerler shuǵyl túrde qajet bolyp jatyr. Ásirese epıdemıolog, anestezıolog, rea­nımatolog jáne juqpaly aýrýlar dári­gerlerine asa muqtajbyz. Bizge kez kelgen mamandyqtaǵy dárigerler qajet», – deıdi Kókshetaý qalalyq kópsalaly aýrýhana­synyń bas dárigeri Narıman Syzdyqov.

Ázirge kóńilge medeý qylarymyz – eli­miz­degi koronavırýspen kúres jumys­tary­na kómektesý úshin Reseıden arnaıy kelgen 32 maman. Olardyń arasynda vırýso­log­tar, epıdemıologtar, anestezıologtar, revmatologtar men pýlmonolog jáne basqa da beıindi baǵyttardaǵy dárigerler bar. Rseılik mamandar qazaqstandyq dá­rigerlerge indetpen kúresýde konsýl­taııalyq jáne praktıkalyq kómek kór­setpek. Alaıda olardyń shekteýli ǵana ýa­qyt­qa kelgeni túsinikti. Ózderine júk­telgen mindetti atqaryp, jónderine ketedi. Kesirli keselden tynysy tarylyp, dińkesi quryǵan otandyq medıınany aıaqtan tik turǵyzý, ultty saýyqtyrý ózge emes, óz mamandarymyzdyń erik-jigerine, kúsh-qýa­tyna, bilim-biligine táýeldi ekeni ta­lassyz. Jahannyń jarty mıllıonnan astam turǵynyn qynadaı qyrǵan indet qazaqqa aýyz salǵanda ǵana qaýipti sezindik. Etek-jeńimizdi erterek jınap, bar-joǵymyzdy mez­gilinde túgendesek, búgingideı sergeldeń­ge túspes pe edik, kim bilsin?!.

Sońǵy jańalyqtar