9 Shilde, 10:35 1041 0 Ishki saıasat Ahmet ÓMIRZAQ

Tilińde kúsh bolmasa, elińde sus bolar ma?!

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev jaqynda «Ana tili» ap­talyǵynda bergen suhbatynda elimizdegi qazaq tiline qatysty mem­lekettik ustanym jóninde aıta kelip, bylaı dedi: «Memlekettik tildi da­mytý isinde qyzbalyqqa salynyp, onyń qoldaný aıasyn kúshpen keńeıtýge umtylýdyń keri áseri bolary anyq... Biraq bul memlekettik tilge qatysty jumystardy toqtatyp qoıý kerek degendi bildirmeıdi. Qaıta ony yń-shyń­syz, aıǵaılamaı, qyzbalyqqa salynbaı, biraq tabandy túrde jalǵastyra berý qajet». Shynynda, til saıasaty óte názik másele, ásirese uzaq ýaqyt ózge­niń tili ústemdik etken, sonyń sebebinen óz tili erkin qoldanys aıasy­nan tarlyq kórgen bizdiń elde.

Jasyratyn nesi bar, «Aýrý batpandap kirip, mysqaldap shyǵady demekshi», órke­nıet kóshinde tutas bir ǵasyrdan asa ýaqyt te­perish kórgen qazaq tiliniń boıyna dendep en­gen dertti sol ǵasyrdyń úshten birine jet­peıtin ýaqytta tuǵyryna jóndep qondyra almasaq, onyń san sebepteri bar. Sondyqtan máselege jan-jaqty qaraý kerek.

Ótken ǵasyrdyń sońǵy on jyldyǵynda, áli táýelsiz elge aınala qoımaǵan Qa­zaq­stannyń sol kezdegi eń batyl sheshiminiń biregeıi − 1989 jylǵy 11 qyrkúıekte qabyl­daǵan «Til týraly» zańy edi. Bul ǵasyrlar boıy ulttyq tilimizdiń qordalanyp qalǵan kúrdeli máselelerin tolyq kólemde sheshýge arnalǵan eń alǵashqy talpynys bolatyn. Osy zańda tuńǵysh ret «Qazaq tili − mem­lekettik til» dep belgilendi. Al Qazaq­stan­nyń «Til týraly zańy» qabyldanǵan soń kóp uzamaı, 1989 jylǵy 21-22 qazanda ótken tuń­ǵysh quryltaıda «Qazaq tili» qoǵamy quryldy. Otyz bir jyldaı ýaqyt buryn, KSRO-nyń qylyshynan qan tamyp turǵanda jasalǵan osy mańyzdy eki qadam keıingi dáýir­degi qazaq tiliniń damýyna, Memlekettik til statýsyn alyp, óz tuǵyryna nyq qonýǵa septigin tıgizgeni sózsiz.

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń bas­tamasymen 1990 jylǵy 22 naýryzda res­pýblıkalyq «Ana tili» aptalyǵy ashy­lyp, onda turaqty túrde qazaq tiliniń qor­dalanyp qalǵan máseleleri kóterildi. Oǵan kóptegen ǵalymdar aralasyp qazaq tilin damytýdyń túrli joldary týraly batyl da ótkir oılaryn aıtyp otyrdy. Az ýaqyttyń ishinde gazet dúnıejúzi qazaq­taryna keń tanylyp, taralymy 120 myńnan asty. Sondaı-aq jer-jerlerde Halyqaralyq «Qa­zaq tili» qoǵamynyń bólimsheleri ashy­lyp, qoǵamnyń jergilikti bólimsheleriniń mú­she­leri ózderi turǵan jerdegi eldi meken­derdiń tarıhı ataýlarynyń qaıtarylýyna, mektepter men kóshelerdiń attarynyń qazaqshalanýyna kóp eńbek sińirdi.

«Qazaq tili» qoǵamyn basqarýshylar men iri qalalardaǵy jetekshileri qazaqtyń til bi­limi salasyndaǵy iri ǵalymdar bolǵan­dyq­tan, olar tarapynan qazaq tilin jan-jaq­ty damytý jolynda naqty qadamdar jasaldy.

Shynyn aıtý kerek, sol tusta til, áde­bıet, tarıh, jýrnalıstıka sekildi  gýmanı­tarlyq salalardan basqalarynda orys tili ústem edi. Beriletin dárister de, paıdala­na­tyn kitaptar da orys tilinde bolatyn. Mine, osy olqylyqtyń ornyn toltyrýdyń qajettiligin túsingen túrli salalardaǵy qa­zaq ǵalymdary óz salalarynda qazaq ti­liniń qoldanys aıasyn keńeıtý maqsatynda termınologııalyq sózdikter jasap, kitap­tar shyǵardy. Bul da óz kezeginde qazaq tili­niń barlyq salaǵa dendep enýine kóp kó­megin tıgizdi.

Árıne, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy qoǵamdyq negizde qurylǵan uıym bolatyn. Sondyqtan til máselesinde olqylyqtar jibergen memlekettik jáne jeke sektordaǵy mekemelerdi qandaı da bir ákimshilik jazaǵa tartatyn quzyreti bol­mady. Degenmen olardyń Memlekettik til­diń qoldanylýyn baqylaıtyn organ qurý jónindegi usynys-tilekteri aıaqsyz qalǵan joq, Qazaqstan Prezıdentiniń 1993 jylǵy 5 sáýirdegi №1166 Jarlyǵymen  Qazaqstan Mınıstrler Kabınetiniń janynda Til komıteti quryldy. Sodan beri memlekettik til saıasatyn júrgizetin bul mekeme Má­denıet mınıstrliginiń Til komıteti, Til­derdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası ju­mys komıteti, Mádenıet jáne sport mı­nıstr­liginiń Til saıasaty komıteti t.b. bolyp birneshe ret aty ózgergenmen, zaty ózgere qoıǵan joq. Óz quzyreti sheginde iske asyrý jáne baqylaý-qadaǵalaý qyzmetterin, óz quzyretine jatqyzylǵan qyzmet salasynda salaaralyq úılestirýdi júzege asyratyn bul mekemeniń qyzmeti únemi kópshilik tarapynan synalyp keledi. Nege?

Eń aldymen, osy memlekettik til komı­tetiniń usynysymen jyl saıyn elimizdegi memlekettik tildi bilmeıtin azamattarǵa til úıretý úshin kóp mólsherde qarjy bólinedi. Biraq basqany bylaı qoıǵanda, bılikte júr­gen kóptegen laýazymdy tulǵalar (qara­paıym qyzmetkerden mınıstrlerge deıin) qazaq tilin meńgermeı-aq, qyz­met­terin atqaryp júre beredi. Baıandamalaryn «resmı tilde» oqıdy, «resmı tilde» suhbat beredi. Synǵa pysqyrmaıdy. Keıbireýleri uıalǵanynan «tez arada memlekettik tildi meń­gerip alatynyn» aıtyp ýáde beredi, biraq aıtylǵan sóz aıtylǵan jerde qala beredi. Keıbir laýazymdy tulǵalar ózderi shala biletin memlekettik tilde sóıleımin dep yńǵaısyz jaǵdaıǵa qalyp jatady. Biraq odan sabaq alyp, nátıje shyǵarǵan­daryn kórmeımiz...

Jasyratyn nesi bar, bizde qyzmet kór­setý  salasynan basqa salada qazaq tilinde qyz­met alý qıyn. Saýda oryndary, tamaq­taný oryndarynan basqa jerlerde (onyń da birazynda áli de ala-qula) qazaq tilinde tapsyrys alý, tapsyrysty oryndaý múm­kin­digi joq dese de bolady. Halyqpen tyǵyz baılanysta dep sanalatyn bankter de qazaq tiline baılanysty jıi daý týyndap jatatyny belgili. Keıbir bankter klıent­terine qazaq tilinde qyzmet kórsetýge qulyq­ty emes dep jatady. (Biraq keıingi kez­de bank sektorynda memlekettik tildi qol­daýda azdap ilgerileýshilik bary baı­qalady).

Shynyna kelgende, memlekettiń til úıretý maqsatynda bólingen qarjysyn paıdalanbaı-aq, óz betinshe qazaqsha úı­renip, erkin sóılep, jaza biletin aza­mat­tarǵa qarap, til úırený úshin sonsha qarajat bólýdiń de qajeti joq pa dep qalasyń. Qarap kórińiz: Oksana Loskýtova, Igor Sahar, Maııa Veronskaıa, Irına Ten, Oksana Peters, Maksım Rojın sekildi televıdenıe salasynda tanylǵan ózge ult ókilderi esh­qan­daı memlekettik til úıretý ortalyq­taryna barmaı-aq qazaq tilin úırengender. Tizimdi sozý kerek bolsa, Marına Volnova, Islam Baıramýkov, Aleksandr Zaıchıkov, Gennadıı Shıpovskıh, t.b. dep kete berýge bolady. Bundaı azamattardyń sany ondap emes, júzdep sanalady.

Marqum, saıasattanýshy Nurlan Erimbe­tov óziniń qazaq tilin qalaı úırengeni týra­ly bylaı dep edi: «Instıtýtty tamamdap, elge oralǵan soń, partııanyń jas mamany retinde aımaqtardy aralap, baıandamalar jasap júrdim. Kezekti bir lekııamdy aıaq­taǵan soń, maǵan bir aqsaqal kelip: «Seniń aqyldy, bilimdi ekenińdi kórip turmyz, Máskeýde oqyp kelipsiń, biraq sen óz tilińdi úırenip, osyny qazaqsha aıtsańshy», – dedi. Men sol kezde uıalyp kettim. Úıge oralǵan soń, birden sózdikterdi aqtaryp, maqal jattap, til úırendim. Ol úshin maǵan qyrýar qarjynyń keregi bolǵan joq qoı. Demek, memlekettiń qarjysyna masyl bolmaı-aq til úırenýge bolady». Iaǵnı, tildi úırenýge qarajat aýdarý sonshalyqty qajet bolmasa, til úırený úshin de meml­e­kettiń moınyna túse berý yńǵaısyz. Taǵy bir aıtpasa bolmaıtyn jaıt, jyl saıyn jýrnalıster arasynda Memlekettik til jáne BAQ degen baıqaý uıymdastyrylady. Bıyl da Nur-Sultan qalasynda uıymdas­tyrylǵan sol baıqaýdyń júldegerge beriletin júldeniń ózine 5 mıllıon teńge ajyratylǵan. Sonshalyq kóp aqsha da emes shyǵar, biraq memlekettik tildi nasıhattady dep, qazaqtildi jýrnalıster úshin baıqaý uıymdastyrýda qandaı logıka bar? Ol baıqaýdyń qazaq tilin keń qoldanysqa engizýge qandaı paıdasy tıip jatyr? Álde qarajatty ıgerýdiń bir tásili me bul? Jalpy, qazaq tiliniń máselesin qazaqsha bilmeıtin aýdıtorııada qozǵaǵan abzal-aý. Ári qozǵap qana qoımaı, qazaq tilin bilýge qajettilik týdyratyn, onsyz kúniń qarań bolatynyn uǵyndyratyn kez áldeqashan jetti ǵoı. Neden, kimnen jasqanamyz?!

Bizde úlken jıyndar orys tilinde ótip, Májiliste bolsyn, Senatta bolsyn spıker­ler bir-eki aýyz qazaqsha sóıleıdi de, sońyn orys tilinde jalǵastyryp kete baratyn bir dástúr qalyptasqan. Bul neni bildiredi? Qazaqstannyń qos palataly Parlamentine depýtat bolǵandar qazaq tilin bilmeı me, álde bilse de sóılegisi kelmeı me?

Parlament Senatynyń depýtattary M.Baqtııaruly, L.Súleımen, N.Júsip, N.Tóreǵalıev, D.Nurjigitova, D.Nóketaevanyń 2019 jylǵy 23 jeltoqsandaǵy memlekettik til­di damytý máselesine qatysty depýtat­tyq saýalyna osy jyldyń basynda Pre­mer-mınıstr Asqar Mamınniń bergen jaýabynda mynadaı sózder bar: «Qazaqstan Respýblıkasynda tilderdi damytý men qoldanýdyń 2011 – 2019 jyldarǵa arnal­ǵan memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrýdyń nátıjesinde 2011 – 2018 jyldar aralyǵynda memlekettik tildi meńgergen azamattardyń úlesi 25% ósip, búgin 86%-dy qurap otyr. Atalǵan kezeńde memlekettik BAQ-taǵy qazaq tilindegi kontenttiń úlesi 56%-dan 73%-ǵa deıin, al memlekettik organ­darda qazaq tilinde qujat aınalymy­nyń úlesi 88%-dan 93%-ǵa deıin ósti». Eger rasymen el azamattarynyń 86 paıyzy memlekettik tildi ıgergen bolsa, qujat aınalymy 100 paıyzǵa jýyq qazaq tilinde júrgiziletin bolsa, onda nege túrli salada qazaq tilinde qyzmet ala almaı júrgender kóp, nege til daýy órshı beredi? Nege qujat máselesinde qazaqtildi azamattarǵa orys tilinde qyzmet usynylyp jatady?

Memlekettik tildiń qoldanys aıasy keńeıip jatyr degenge senbeıin deseń, Úkimet basshysy naqty sandardy keltirip dáleldep otyr, seneıin deseń shýlap júrgen halyq...

Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń 3-otyrysynda: «Memlekettik tildi oqytý­dyń tıimdiligin barynsha arttyrýy­myz kerek. Bul máselede Eýropa elderiniń tájirı­besine nazar aýdarý qajet. Olar til úıretý barysynda negizinen oqý oryn­daryndaǵy jastarǵa kóbirek mán beredi. Sondyqtan Til komıtetin 2021 jyldan bastap Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń qaramaǵyna berý kerek. Bul qazaq tilin oqytý ádistemesin ázirleý jáne ony úıretý isine qatysty áleýetimizdi bir ortalyqqa shoǵyrlandyrýǵa múmkindik beredi. Sondaı-aq mundaı qadam qoldanysqa engiziletin oqý baǵdarlamalarynyń tıimdiligin taldaý jáne monıtorıng júrgizý júıesin jasaýǵa septigin tıgizedi», − dep Til komıtetin 2021 jyldan bastap Bilim jáne ǵylym mı­nıstrliginiń qaramaǵyna ótkizgen durys ekenin aıtqan bolatyn. Alaıda onsyz da bilim salasyndaǵy túrli problemalardy sheshýmen basy qatyp júrgen sala basshy­synyń memlekettik tildi damytý jolynda da ter tógip, jaqsy nátıjege jetýi múmkin bola qoıar ma eken? Bilim jáne ǵylym mı­nıstrligi mektepke deıingi oqytý-tárbıeleý mekemeleri men orta mektepter, orta ar­naýly oqý oryndary men joǵary oqý oryn­darynda bilim berýdiń tıimdi ádisterin jasaý, qoldanysqa engizý, túrli oqýlyqtar ja­saý sekildi qyrýar sharýa sala basshysyn memlekettik tildi damytý isine ýaqytyn qaldyra qoıar ma eken?..

Eger shyndyqqa tike qarasaq, memle­kettik tildiń besigi sanalatyn mektepterden bastap til máselesi aqsap tur desek bolady. Mek­teptegi bastaýysh synyptarǵa arnalǵan til, ádebıet úıretetin oqýlyqtardy jasaýǵa metodıst muǵalimder qatyspaǵasyn bala­lardyń tildi ıgerýi qıynǵa soǵyp jatyr. Ony mektep muǵalimderinen surasań ahy­lap-ýhilep otyryp aıtyp beredi. Biraq aıt­qandarynyń baspasózge jarııalanýynan qorqady. Sebebi nanynan aıyrylyp qalýy múmkin.

Gazetter men jýrnaldar birshama táýir, al televıdenıe men radıoda tikeleı efır ke­zinde sóıleıtin júrgizýshiler jiberetin stı­lıstıkalyq qatelerdi sanap taýysa al­maısyń. Eń jamany, keıbir qazaq dybys­ta­ryna tili kelmeıtin júrgizýshilerdi sóıletip qoıatyn tele-radıo basshylary kóp...

Búgingi til máselesiniń qaınaǵan orta-sy − áleýmettik jeliler. Óıtkeni onda mıl­lıondaǵan halyq otyrady. Al olardyń jıi qaýzaıtyn taqyryptary bolady. Sonyń biri − memlekettik til máselesi. Biri memlekettiń til saıasatyn synap otyrsa, ekinshi bireýleri ózi estimegen qazaq sóz­derin joqqa shyǵaryp, bir-birimen qy­zyl­sheke bolyp, aıtysyp jatady. Ókinishtisi sol, osynyń bári qazaq tilin óz ana tilim dep sanaıtyndardyń arasynda jıi bo­latyn jaǵdaı. Keıbireýleri tipti memle­kettik til saıasatyn radıkaldandyrýdy qoldaıdy. Jalpy, tilimiz ósip-órkendesin desek, eń aldymen oǵan ózimiz janashyr bolýymyz kerek. Áleýmettik jelilerde til úshin jurtpen jaǵalasyp, ózimizdiń ultshyl ekenimizdi bet qaratpaı dáleldep baǵyp, odan shyǵa sala teledıdarymyzdy orys­tildi arnaǵa buryp, resmı tildegi kıno­lardy ne baǵdarlamalardy tamashalap oty­ratyn bolsaq, eshkim kelip bizdiń tili­mizdi damytyp bermeıdi. Sol sııaqty «qazaq basylymdarynda eshteńe joq» dep aýzy­myzdy qý shóppen súrtip, ózge tilde gazet-jýrnal paraqtap otyrsaq, ol da bizdiń patrıottyǵymyzdyń, bilimdiligi­mizdiń ne mádenıettiligimizdiń kórsetkishi emes.

Joǵaryda aıtyp ketken «Ana tili» ap­talyǵyna bergen suhbatynda Memleket basshysy qazaq tilin damytýdyń mynadaı tórt jolyn aıtqan: «Birinshiden, qazaq tilinde sóıleý maqtanysh bolýy úshin qoǵamda oǵan degen qajettilikti arttyrǵan jón. Memlekettik qyzmetke, onyń ishinde, halyqpen tyǵyz jumys isteıtin laýazymǵa taǵaıyndaý kezinde kásibı biliktiligine qosa, qazaq tilin jaqsy biletin azamattarǵa basymdyq berý kerek. Parlamentte nemese baspasóz máslıhattarynda memlekettik tilde sóılep, pikir almasa almaıtyn mem­lekettik qyzmetker uǵymy, eń aldymen, qazaq azamattarynyń arasynda  anah­ronız­mge aınalýǵa tıis.

Ekinshiden, biz qazaq tilin jaqsy biletin ózge ult ókilderin qoldaýymyz kerek. Olar­dy Parlamentke, ókiletti organdarǵa saı­lap, memlekettik qyzmet júıesindegi jo­ǵary laýazymdarǵa taǵaıyndap, mem­le­kettik nagradalarmen marapattap otyrǵa­nymyz durys. Mundaı azamattar qazaq tiliniń deńgeıin ultaralyq qoldanys dáre­jesine kóterýge kómektesedi.

Úshinshiden, qazaq tilin qoldaný bary­synda fonetıkalyq jáne orfografııalyq qateler jiberip alatyn otandastarymyzǵa túsinistikpen qarap, toleranttylyq ta­nytýymyz kerek. Mundaı azamattar jas­tary­­myzdyń arasynda da az emes. Olardyń talpynysyn mazaq etpeı, qaıta qoldaı túskenimiz jón.

Tórtinshiden, televızııalyq jáne radıo habarlarynyń sapasyn arttyrý qajet. Bul aqparat ónimderi Reseı baǵdarlamalarynyń kó­shirmesine emes, qaıta qoǵamdyq oıdyń qaınar kózine aınalýǵa tıis. Arzan oıyn-kúl­kiden góri, ulttyq ıdeıaǵa qyzmet etetin to­pyraǵymyzdan tamyr alǵan tól baǵdar­lamalardy molaıtý qajet».

Qazaqstan Prezıdenti bul sózderdi tek­ten-tekke aıtyp otyrǵan joq. Memlekettik tildi damytý úshin ne isteý kerek ekenin tıis­ti oryndardyń qaperine salyp otyr. Sondaı-aq ol úderistiń durys júrýi úshin halyqtyń qandaı áseri bolatynyn da ısharalap jetkizgen.

Uzyn sózdiń qysqasy, qazaq tilin damytý úshin eń aldymen qoǵamnyń birligi kerek. Bılik tarapy tildi damytý máselesin sheshý úshin memleket qarajatyn bosqa shashpaıtyn jol taýyp, til saıasatyn pármendi iske asyrýǵa beıildi bolsa, halyq ta ony qoldap, memlekettik til  Qazaqstan qoǵamyn biriktiretin myzǵymas kúshke aınalar edi.

 

Sońǵy jańalyqtar