2 Shilde, 19:40 1147 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Nursultan Nazarbaev: Syrttaǵy aǵaıyn árdaıym kóńilimizdiń tórinde

1. Sizdi atameken Qazaqstanmen ne baılanystyrady?
2. Sheteldegi qandastar men atajurttaǵy aǵaıynnyń arasyndaǵy rýhanı-mádenı
qarym-qatynasty nyǵaıtý úshin qandaı ister atqarylýy qajet dep oılaısyz?
3. Sońǵy kezdegi Qazaqstanda júrgizilip jatqan kóshi-qon saıasaty jóninde oıyńyz
qandaı? «Otandastar qory» jáne Dúnıejúzi qazaqtary qaýym das tyǵynyń jumysyn
jetildirý boıynsha qandaı usynys aıtar edińiz?
4. Sheteldegi qazaqtildi aqparat quraldary jaıly aıta ketseńiz. Olardyń sheteldegi
orny, pármeni qandaı jáne atajurttaǵy BAQ-pen baılanys qaı deń geıde?
5. Atamekenge oralý oıyńyzda bar ma?

Ábdýaqap QARA, tarıh ǵylymdarynyń doktory, Mımar Sınan
kórkem óner ýnıversıtetiniń professory:

– Bıyl Qazaqstan astanasy Nur-Sultanǵa 22 jyl, Elbasy Nursultan Nazarbaev­tyń týǵanyna 80 jyl tolyp otyr. Ekeýi Qa­zaq­stan táýelsizdik tarıhynda jáne dúnıejúzi qa­zaqtarynyń tarıhynda erekshe orynǵa ıe. Nur-Sultan qalasy búginde Qazaqstan táýelsizdiginiń sımvoly jáne uly tabysy. Óıt­keni qysqa ýaqytta qazaq halqy Arq­anyń tósinde zamanaýı jáne álemge úlgi bolarlyq ádemi qala saldy. Álemde bul neken-saıaq kezdesetin qubylys. Sonymen qatar bul Uly dala mádenıetiniń búgingi ókili bolyp sanalatyn qazaqtardyń qala mádenıetin de myqty meńgergenin áıgilep otyr. Buǵan deıin qazaqtar jáne onyń arǵy atalary tek mal sońynda júrgen kóshpendi halyq retinde kórsetildi. Bul qate pikir edi. Óıtkeni túrkiler ejelgi tarıhtan ári kóshpeli, ári otyryqshy halyq edi. Onyń bir­sypyrasy kóship-qonyp júrip mal baqsa, ekinshi bir bóligi qala salyp, jer jyrtyp, eginshilikpen jáne saýdamen aınalysqan edi. Mine, búgin qazaqtar munyń ekeýin de birdeı tabyspen iske asyrǵan dara túrki halqy bolyp otyr.

Elbasynyń dúnıejúzi qazaqtary, onyń ishinde Túrkııa qazaqtary úshin aıryqsha orny bar dep bekerden-beker aıtpadyq. Elbasy N.Nazarbaev 1991 jyly Stambulda Túrkııa qazaqtarymen arnaıy kezdesip olardyń arman-maqsattaryn tyńdaǵan. Sol kezde ondaǵan jyldar Otanynan, elinen alysta júrgen túrkııalyq qazaqtar óshkeni janyp, ólgeni tirilip, Elbasymyz keldi dep qýanyshtan jaryla jazdaǵan edi.

Sodan keıin Nursultan Ábishuly bir jyl ótpeı jatyp, Almatyda dúnıejúzi qazaq­tary quryltaıyn ótkizdi. Sol kezde kóptegen shetel qazaqtarynyń tabany birinshi ret atamekenge tıdi. Ol – Túrkııa qa­zaqtarynyń esinen eshqashan ketpeıtin tarıhı sát.

Túrkııada Elbasynyń bedeli, dańqy qazirgi tańda óte joǵary. Munyń birneshe sebebi bar. Birinshiden, Elbasy Qazaqstandy Eýrazııanyń jarqyraǵan juldyzdy shaǵyna jetelegen kóregen basshy, tabysty jetekshi retinde tanylýda. Ekinshiden, Túrki dúnıesi yntymaqtastyǵynyń kóshbasshysy retinde qurmetteledi. Sondyqtan Túrkııa prezı­denti Rejep Taıyp Erdoǵannyń usynysy­men Elbasyn Túrki memleketter yntymaq­tas­tyǵy Keńesiniń (Túrki keńesi) qurmetti tóraǵasy retinde saılady. Úshinshiden, Reseı men Túrkııa arasyndaǵy ushaq apatyna baı­lanysty salqyndyq kezinde dánekerlik ja­sady jáne tórtinshiden, Astana kezdesý­lerin uıymdastyrý arqyly Sırııa máse­lesinde taraptardyń basyn qosyp bir ymy­­raǵa keltirgeni úshin joǵary baǵalaný­da. Bul da túpten kelgende Túrkııa qazaq­tary­nyń da  bedelin kóterýde. Sonymen qatar Túrkııa jáne Eýropa elderine barǵan saparlarynda sondaǵy dıaspora ókil­derimen kezdesýler uıymdastyratyn. Son­dyqtan osy 80 jyldyqta Elbasyǵa «Dú­nıe­júzi qazaqtary qaýymdastyǵy qurmetti tóraǵasy» ataǵy berilse quba-qup bolar edi.

Mine, meni atajurtpen osyndaı iri ta­rı­hı oqıǵalar men tarıhı tulǵalar baı­la­nystyryp turady.

 

Ákbar AIýBI, qoǵam belsendisi, eko­nomıst:    

– Meni atajurtpen eki nárse baıla­nys­tyryp turady. Birinshi, tarıhı jaǵdaı. Ár­bir adam balasy «Men kimmin?» degen su­raq­qa jaýap izdeıdi. «Men kimmin, biz kim­biz?» dep oılana bastaǵanda ózińniń ultyń tý­raly bilesiń. Biz qazaqpyz. Sondyqtan qa­zaq degen el týraly únemi oılanyp júr­dim. Bizdiń atajurttan jyraq ketke­nimizge bir ǵasyrdan astam ýaqyt boldy. Atalary­myz kóship júrdi, men shetelde týǵan urpaq­pyn. Mine, osylaı úzilmegen tarıhı baı­la­nys bizdi jalǵap turady. Adam balasynyń ózi­ne «Kimmin?» deý arqyly óz ultyn izdeýi – naǵyz baılanys.

Ekinshi baılanystyryp turǵany bir apaıym qazaq elinde turady. Ári ómirlik se­rigimdi Qazaqstannan taptym. Iaǵnı bul – týystyq qarym-qatynas. Osy aǵaıyn-týys­qa barys-kelis, sosyn ózim belsendi ın­ternet qoldanýshy retinde de kóp qan­das­tarmen habarlasyp turamyn jáne Qa­zaq­stanǵa degen qyzyǵýshylyǵym basym. Eki jyl Qazaqstanda turdym, sol kezde tapqan tanystar bar, osynyń bári meni atajurtpen baılanystyryp turady.

 

Shámelhan BUQATHANULY,  mal sharýa­­shylyq mamany, kásipker:

– Meni atamekenmen baılanystyratyn bir nárse – ol babalarymyzdyń jatqan jeri. Shyǵys Qazaqstan oblysy Shar óze­ni­niń boıynda segizinshi atam Shaqabaı batyr Esentaıulynyń súıegi jatyr. Sonymen qa­tar men qazaq bop týǵandyqtan qazaq elin­de ómir súrip, ósip-ónýim jáne sol eldiń ór­kendeýine óz úlesimdi qosýym kerek degen sezim baılanystyryp turdy.

 

Qarlyǵash  JAQSYBAEVA,  muǵa­lim:

– Taǵdyrdyń tálkegine ushyrap jer jú­zine tarydaı shashyrap ketken qandas qazaq baýyrlarymyz kóp. Olar týǵan jeri men atamekenin teńdeı súıetin jandar. Olar­dyń arasynda men de barmyn. Men jeke tulǵa retinde atajurtym Qazaqstandy súıemin. Meni Qazaqstanmen baılanys­ty­ryp turatyn uly sezim bul – saǵynysh. Tý­ǵan jer saǵynyshy. Atamekendi ańsap, osy eldiń tileýin tilep júremin.

 

Ábdýaqap QARA:

– Áýeli Qazaqstanda dıaspora saıasaty joq. Sondyqtan Qazaqstan eń birinshi dıaspora saıasatyn belgileýge kúsh jumsaýy kerek. Onyń konepııasy – dıasporany qazaq eliniń múddesine beıimdeý. Ashyǵyn aıtqanda dıasporany qazaq eli máńgi el etýge úles qosatyn kúshke aınaldyrýǵa baǵyttalýy kerek. Búginge deıin Qazaqstan dıaspora saıasaty degendi, olardy elge kóshirip  ákelý, ıaǵnı kóshi-qon saıasaty dep qana qoldanyp keldi. Bul da kerek, árıne jáne ol keń aýqymdy dıaspora saıasatynyń ózi emes, bir bóligi ǵana bolýy tıis. Sosyn elge kóshirý saıasaty emin-erkin ómir súrgen qazaqı salt-dástúrin, atamekenmen baı­la­nysyn kedergisiz jalǵastyryp kele jatqan elderdegi qazaqty emes, tili, dini quryp bara jatqan qazaqty, ıaǵnı ulttyq bolmysyn joǵaltyp alýǵa taıaǵan elderdegi qazaqtardy kó­shirip ákelýge baǵyttalǵany jón dep esep­teımin.

 

Ákbar AIýBI:

– Munyń eki joly bar dep oılaımyn. Birin­shi azamattyq, ekinshi memlekettik deńgeıde. Iaǵnı, qazaqtar alys-jýyq demeı týystyqty saqtaý úshin qyz alysyp, qyz beri­sip qudalasý arqyly baılanysty úzbeý qajet. Al memlekettik deńgeıdegi is-sharalar kóp. Máselen, «Otandastar qory» men Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy atqarǵan jumystarymen endi tanysyp-bilisip jatyrmyz. Deıturǵanmen de mem­lekettik deńgeıde rýhanı-mádenı qarym-qa­tynasty nyǵaıtý úshin atqarylyp jat­qan is-sharalar kóp bolǵanymen, nátıjesi anaý aıtqandaı emes. Sondyqtan áýeli qa­zaq­tar ózara adamı týystyq qarym-qa­tynasty nyǵaıtýy qajet dep oılaımyn. Bir tilde sóıleıtin adamdar arasynda qa­rym-qatynas, mádenı baılanys bolýy úshin týys bolǵany meılinshe tıimdi.

Memlekettik deńgeıdegi kóp jumys qa­ǵaz betinde bastalady da, sol qaǵaz betinde qalyp jatatyny jasyryn emes. Eýropadaǵy qa­zaqtar mádenı ortalyq quryp, Qazaq­stanmen baılanys jasaımyz degen maqsat bar edi. Ol júzege asqan joq. Josparlar kóp. Biraq aýyz toltyryp aıtarlyqtaı is óngen joq. Mysaly, sheteldegi qazaqtardy memlekettik jumysqa almaıdy. Eýropadaǵy Qazaqstan elshilikterine talaı kirdim. Sol jerdegi qazaqtardan jumysqa adamdar alyń­dar dep. Bir-birinen til úırensin degen maq­satta. Olar da almady.

Sheteldegi qazaqtardyń jumys isteýi úshin «Qazaq kartasy» týraly aıtylǵan bo­la­tyn. Sol júzege assa, qandastar úshin úl­ken qoldaý bolar edi.

 

Shámelhan BUQATHANULY: 

– Atajurttaǵy aǵaıyndar men sheteldegi qandastar memlekettik deńgeıde jáne rýhanııat pen mádenıet salasy boıynsha tyǵyz qarym-qatynas ornatý úshin el saıa­saty qoldaý bildirse jáne tıisti zań shy­ǵarylsa ǵana nátıjeli is júredi dep oılaımyn. Eki jaq ortaq kelisimge kelip, mádenı qarym-qatynas jáne ózara rýhanı yq­paldastyq arqyly eki eldiń zań sheń­berinde yntymaq pen dostyqty dáripteı otyryp, bilim salasy boıynsha jastardy kóbirek tartý qajet. Sonymen qatar sheteldegi aqparat quraldaryna qoldaý jasaý, kitap shyǵarý sekildi naqty qadamdar jasalsa. Al sheteldegi qazaqtar Qazaqstandy dáripteıtin kıno jáne aqparat qural­daryna kóbirek kóńil bólýi kerek sııaqty. Elaralyq barys-kelistiń joldary jeńil­deýi qajet. Munyń Qazaqstan úshin de tıimdi jaqtary mol.

 

Qarlyǵash JAQSYBAEVA:

– Sheteldegi qandastarymyz ben ata­jurt­taǵy qandastar arasyndaǵy rýhanı  qa­rym-qatynas kúsheıe tústi dep aıta ala­myn. Qaraqalpaq eline Aqtóbe oblysynan ánshi­lerdiń kelip konert berýi dostyq qa­tynastyń nyshany boldy. Aqtóbe qala­synyń kóshpeli murajaıy Nókis qalasyna kelip kórme uıymdastyrdy. Eki el arasynda rýhanı-mádenı sharalar keń óris aldy. Qaraqalpaq Ulttyq ýnıversıtetimen birge árqıly ǵylymı jobalarǵa qatysyp jatyr. Eki el bir-birimen ózderiniń ozyq tájirı­belerimen bólisti. Ózbekstan prezıdenti Shavkat Mırzııoevtiń bastamasymen «Abaı shy­ǵarmalaryn keń túrde nasıhattaý boıynsha is-sharalar» oryndaldy. Osy sha­ralar elimizdiń qazaq halqyna dostyq qa­tynasynyń biri desem de bolady

Ábdýaqap QARA:

– Túptep kelgende, sheteldegi qazaq dıas­porasy ulttyq rýhty kúsheıtedi. Kele­shekte Qazaqstannyń eldik múddesine qyz­met etetin bolady. Óıtkeni ana tilin bil­megen qazaqtan Qazaqstanǵa paıda kelmeıdi. So­nymen qatar qazaq dıasporasy ata­meke­nin de jaqsy tanyp-bilgeni jón. Óıtkeni elin bilmegen dıaspora Qazaqstanǵa qyzmet ete almaıdy. Eń bastysy olar turǵan el­deriniń ǵylymı-tehnıkalyq jetistikteri men tájirıbesin atajurtqa apardy. In­vestıııa tartýǵa septigi tıedi. Olar shetelde jú­rip te qazaq eliniń ulttyq ımıdjin kó­tere alady. Biraq atajurttaǵy eldiń jaǵ­daıyn bilmese, oǵan ne kerek ekenin túsin­bese, paıda joq. Sondyqtan da sheteldegi qazaqtar Qazaqstanǵa kóshpeı turyp ta myqty qarym-qatynasta bolǵany jón.

 

Ákbar AIýBI:

– Men 1994 jyly Qazaqstanǵa baryp, Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynda 6 aı jumys istegenmin. Sonda IT salasy boıyn­­sha ózimniń birshama tájirıbemmen bó­listim. Sol kezde sheteldegi qazaqtarǵa Qazaqstanǵa kelý úshin vıza jaǵynan kó­mek­tesetin edik. Qazir qalaı ekenin bil­meı­min, biraq buryn bul uıym sondaı resmı turǵyda pármendi bolǵan joq.

Kóshi-qon máselesinde kóńilge qaıaý tú­siretin bir jaıt – qandastardyń atajurty óz elinde qujattaryn ala almaı qańǵyp júrýi. Jaqynda ǵana Aýǵanstannan barǵan bir tanystarym 4 jyl boıy azamattyq ala almaı qınalyp júrgenin aıtty.

Al «Otandastar qory» – endi ashylǵan jańa uıym. Qarjylyq múmkindikteri bar. Olar­men birge Eýropada is-sharalar atqara­myz dep jatyrmyz. Nátıjesin alda kóremiz.

Ózim Eýropa qazaqtar qaýymdastyǵynda bas­shynyń orynbasary qyzmetine deıin jumystar atqardym. Sonda Qazaqstandaǵy jo­ǵaryda aty atalǵan qoǵamdyq uıymdar­men jumys isteý óte qıyn ekenin kórdim. Kóbi Eýropadaǵy qazaqtardyń jaǵdaıy úshin emes, Eýropany kórip qydyryp qaıt­qysy keledi. Qazaqqa jany ashyp jumys is­teıin azamattar az ekeni qynjyltady. So­syn Qazaqstandaǵy uıymdar 15 kún qal­ǵanda bir is- sharalaryna shaqyrady. My­saly, qazaq balalaryn lagerge shaqyrdy. Al Eýropada adamdar bir jylǵa jospar ja­sap qoıady. Qazaqstandaǵy uıymdar asy­ǵys, aıaqasty sheshim shyǵarady da, bir sha­rany tez-tez ótkizip tastaǵysy keledi. Bul biz­ben sáıkespeıdi. Kóp ıgi is-sharalardan qa­lyp qoıamyz.

 

Shámelhan BUQATHANULY:

– Men kelgeli bir jarym jyldan asyp barady. «Otandastar qory» men Dúnıejúzi qa­zaqtary qaýymdastyǵynyń qalaı jumys istep jatqanynan habarsyzbyn. Soǵan qa­raǵanda áli de naqty ári mańyzdy ister at­qarylmaı jatqan shyǵar. Al kóshi-qon sa­lasy boıynsha azamattyq alýdyń jo­l­dary jeńildedi dep estidim. Qazir 3 aıda aza­mattyq alýǵa bolatyn kórinedi. Bul da il­gerileýdiń basy dep oılaımyn.

Prezıdenttiń Qytaıda shyqqan dıplo­ma­tııa jaıly kitabyn oqyp shyqtym. Meniń paıymdaýymsha, prezıdentimiz dıploma­tııa­lyq joldarmen sheteldegi qazaq dıas­pora saıasatyn áli de jetildire túsedi dep oı­laımyn.

Shetelden qandastar kóship kelgen soń Dú­nıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy ne­mese «Otandastar qoryna» mamandyǵy boıy­nsha tirkelse, olar jumyspen qamtý or­talyǵy arqyly mamandyǵy boıynsha ju­mysqa ornalasýyna yqpalyn tıgizse, buryn­ǵy mamandyǵyna qaraı qyzmet be­rilse, jumyssyzdyq máselesi sheshiler edi.

Basqa elderden kelgen aǵaıyndy bil­meımin, Qytaıdan kelgenderdiń kóbi eginshi-malshy. Olarǵa jer berse, qalǵan másele olar úshin qıyndyq týdyrmaıdy.

Mysaly, men 20 jyl aýyl sharýa­shyly­ǵyn basqarý salasynda istedim. Joldasym – muǵalim. Biraq kelgeli beri áli jumys taba almadyq. Dıplomdy Bilim mınıstrligine aparsaq, olar Syrtqy ister mınıstrligine sil­teıdi. Olar bul máseleni biz bilmeımiz deı­di. Qazir shyny kerek, tirshilik etý úshin alań­daı bastadyq.

 

Qarlyǵash JAQSYBAEVA: 

– Oralman ataýyn ózgertip «qandas» dep ataý­dyń ózi úlken bir burylys boldy. Táýel­­sizdik jyldarynda kóptegen qandas baýyr­lar elge, atajurtqa oraldy. Qan­das­tarymyzdyń elge oralýy Qazaqstan Pre­zıdentiniń kóshi-qon boıynsha júrgizgen saıasatynyń nátıjesi dep bilemin. «Otandas­tar qory» da bul máselede  óz septigin tıgizdi. Alystaǵy qazaqty qoldaý, olardyń bas­ty máselesi bolyp otyr. Kazir «Otan­dastar qory» kóptegen sharalar, baıqaýlar uıymdastyryp jatyr. Mysaly, Abaı ata­myzdyń 175 jyldyǵyna oraı «Abaı  álemi» atty halyqaralyq baıqaý uıymdastyrdy. Munda sheteldegi baýyrlarymyz qatysty. Osylaı jalǵasa berse, nur ústine nur bo­lary anyq. Bul qorǵa óz rızashylyǵymdy bil­dirgim keledi.

 

Ábdýaqap QARA:

– Dıaspora saıasatynda shetelderdegi qa­zaq mádenı ortalyqtarynyń is-sha­ra­la­ryn, kitap shyǵarý, jýrnal-gazet shyǵarý, aqparat quraldaryn qoldaý syndy naqty qol­daý kórsetilýi qajet. Búginge deıin mun­daı naqty qoldaý bolmaı kele jatyr. Alaı­da bul óte mańyzdy jaıt. Máselen, qazir Stambulda Qazaq bilim jáne zertteý qoǵamy degen uıym bir páterdi jalǵa alyp otyr. Aıyna 500 dollar tóleıdi. Qoǵamnyń esh­qan­daı kirisi joq. Bir-eki adam qaltasynan berip otyr. Biraq qashanǵy beredi? Son­dyq­tan qoǵamdyq uıym sony aı saıyn tóleýge qınalyp otyr. Bálkim, bir-eki jyldan keıin ol jabylyp ta qalatyn shyǵar. Qazaq jáne túrik tilderinde jaryq kóretin toqsandyq «Qazaq eli» jýrnalyn da qıynshylyqpen shy­ǵaryp keledi. Ol da keıin toqtap qalsa tań­ǵalmaımyn.

 

Ákbar AIýBI:

– Sheteldegi qazaqtildi aqparat qural­dary jaıly aıtsaq, Eýropada bul jaǵy kem­shin. Al atajurttaǵy BAQ-pen baılanys bar. Qazir ınternet zamany. Biraq sol aq­parat­ty tutynatyn jastar azaıyp bara jat­­qany alańdatady. Bul – zertteýdi jáne «Otandastar qorynyń» qoldaýyn qajet etetin eń mańyzdy sala.

 

Shámelhan BUQATHANULY:

– Qytaıdaǵy «Jibek joly» degen ın­ter­net portalda, qytaı tilinde Qazaqstan týra­ly aqparat berip turatynyn kórdim. Al Qytaıdaǵy qazaqtarmen aqparattyq baı­lanys qaı deńgeıde ekenin bilmedim. Muny arnaıy zertteıtin mamandar nemese jalpy sheteldegi qazaqtildi aqparat qural­daryn zertteıtin bir ortalyq qajet. Sol arqyly zerttep, bilip otyrýǵa bolar edi.

 

Qarlyǵash JAQSYBAEVA:

– Bizdiń Ózbekstanda qazaq tilinde shy­ǵyp turǵan «Nurly jol» gazeti bar. Al Óz­bek­­stan  telearnasynda «Dıdar» degen baǵ­dar­la­ma, Qaraqalpaqstan telearnasynda «Al­­tyn aımaq» baǵdarlamasy, Qaraqalpaq radıosynda «Atameken» degen radıohabar bar. BAQ ókilderi memlekettegi qazaq baýyr­larymyz týraly maǵlumattardy berip turady.

 

Ábdýaqap QARA:

– Osy oraıda dıaspora saıasatyn myqty belgileýde eń mańyzdysy Qazaqstanda qazaq dıasporasyn zertteý ortalyǵy bolý kerek. Qaı elde qansha qazaq turady, olardyń jas mólsheri, saýattylyq deńgeıi, kásibi, maman­dyq­tary sııaqty ár eldegi qazaqtardyń erek­shelikterin zerttep biletin mamandar bolýy kerek. Óıtkeni bir el dıasporasyn jiti tanyp-bilmese, qalaı dıaspora saıasa­tyn belgileıdi? Qalaı olardyń kúshin el múd­desine jarata alady? Mine, sondyqtan da halqynyń úshten bir bóligi shetelde ómir súretin  Qazaqstanǵa dıaspora zertteý orta­lyǵy aýadaı qajet. Sonda ǵana shetel qa­zaǵy ulttyq bolmysyn saqtap, qazaq eliniń múddesine kádege jaratý jóninde utymdy saıasat júrgizýge bolady. Sheteldegi jalpy 5 mıllıonnan astam qazaqty Qazaqstan múddesine qyzmet etetin jaǵdaıǵa kóterý degen sóz – Qazaqstannyń bolashaǵy úshin júr­gizilgen eldik nysana-maqsattaryn naqty iske asyra alady degen sóz. Sondyq­tan bul Qazaqstan úshin strategııalyq qa­dam.

 

Ákbar AIýBI:

– Ózim týraly qysqasha aıta keteıin. Men 1972 jyly Aýǵanstanda dúnıege kel­dim. Mektepti endi bastap jatqan kezde so­ǵys bastalyp ketti de, 8 jasymda Iranǵa ót­tim. Ol jerde de jaǵdaıymyz qıyn bol­dy. Bala bolsaq ta jumysqa jegildik. Sodan keıin 15 jasymda bosqyn bolyp Danııaǵa kel­dik. Irannan Danııaǵa kvota arqyly bar­dyq. Barlyq shyǵyndy Danııa memleketi kóterdi. Dat tilin úırenip, mektepke daıyn­daldym. 18 jasymda danııalyq balalar 9 jyl oqyǵan bilimdi men bir jylda ıgerdim. Emtıhandarynan da óttim. Odan keıin Danııanyń bir jobasymen atajurtqa Aral­ǵa keldim. Sol jerdegi balyq sharýa­shy­ly­ǵy­na qyzmetke kelgen bolatynmyn. Sonda júrip qazaqstandyq qyzben tanystym. Ol stýdent bolatyn. Sonymen, men eki jyl Qa­zaq­standa qaldym. Maǵan Qazaqstan un­ady.

Odan qaıta Danııaǵa kelip ýnıversıtette ekonomıka mamandyǵy boıynsha oqydym. Qazaqstanda jumys isteýge múmkindik bol­mady. Danııada iri kompanııalarda qyzmet atqar­dym. Qazir de jaqsy qyzmettemin. Al elge kóshýge kelsek, bizde qorqynysh bar. Qazaqstanda kásippen aınalysýǵa áli múm­kindikter az sııaqty. Mysaly, meniń eý­ropa­lyq tájirıbemdi ol jaqta qajet ete me? Jumysqa ornalasý, ómir súrý deńgeıi jáne onda barǵanda otbasylyq jaǵdaı qalaı bolady, osynyń bári meni alańtady. Bul rette adam biraz shynaıy bolýy kerek.

 

Shámelhan BUQATHANULY:

– 2018 jyly joldasym ekeýmiz 20 jyl­dyq qyzmetimizden zańdy ótinish berip, shyq­tyq. Sodan keıin Altaı qalasynan bir­jolata Astanaǵa kóship keldim. Kelgen soń 6 aıda azamattyq aldym. Qınalǵamyz joq. Qazir qalada taksıst bolyp jumys istep, tirshilik etip jatyrmyn.  Joldasym úıd­e, ekeýmiz de áli qyzmetke ornalasa al­ma­dyq.  Atajurttyń topyraǵyn basyp júr­genime táýba deımin.

 

Qarlyǵash  JAQSYBAEVA:

– Árbir adam óz atajurtyna oralǵysy ke­ledi. Qazaqstanda ómir súrsem dep ar­man­daıdy. Alla buıyrsa, atajurtqa da jeter­miz. Týystarymyz sol jerde. Qonys aýdarý nıetim bar. Al qazirgi Ózbekstan elinde qa­zaq baýyrlaryma  qazaq tili men ádebıeti páninen dáris berip, ana tiline degen súıis­penshiligin arttyryp jatyrmyn. Olarda atajurtqa degen súıispenshilik sezimin uıala­ta alsam, maqsatyma jettim dep oılaımyn.

 

 

Sońǵy jańalyqtar