2 Shilde, 10:37 578 0 Tarıh Anar LEPESOVA

Nur-Sultan

Saryarqa tósinde azattyǵymyzdyń aıǵaǵy, táýelsizdigimizdiń tól tuǵyry – arý qalamyz Nur-Sultannyń  boı kótergenine – 22 jyl. Tarıh úshin qas qaǵym sát bolǵanymen, osynaý az ǵana jyl ishinde astanamyz jer jahandaǵy sáýleti asqan sulý shaharlardyń birine aınaldy. Elorda búginde halyqaralyq saıasat kóshbasshylary bas qosatyn, álemniń eń ózekti máseleleri talqylanatyn, elaralyq yntymaq, dinaralyq kelisim keńesteri ótetin jahandyq ortalyq. Bir kezderi qol jetpes armandaı bolyp kóringen ǵajaıyp qala aqıqatqa aınaldy. Elbasynyń kóregen usynysyna súıengen tarıhı tańdaýdyń durystyǵyn ýaqyt dáleldedi.

32 ólshem boıynsha tańdalǵan shahar

1997 jylǵy 20 qazan Táýelsiz Qazaqstan ta­rı­hyna altyn áriptermen qashaldy. Dál sol kúni Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Jarly­ǵy­men Aqmola qazaq eliniń astanasy bolyp jarııalandy. Sol jyldyń qara kúzinde Mem­leket basshysy jańa astana tórinde respýb­lı­kamyzdyń memlekettik nyshandaryn qarsy aldy. Sodan bastap Almatydaǵy memlekettik or­gandardyń barlyǵy Arqa tósine kósh túzedi. Al 1998 jylǵy 10 maýsymda álem kartasynda paıda bolǵan jańa astananyń halyqaralyq tusaýkeseri ótti.

Dese de, 2006 jyldan bastap qazaq eli jyl saıyn elorda kúnin 20 qazan nemese 10 maý­symda emes, 6 shildede atap ótedi. Óıtkeni Qazaqstannyń astanasyn aýystyrý týraly mańyzdy sheshim osydan 26 jyl buryn, 1994 jylǵy 6 shildede qabyldanǵan edi. Sol kúni Tuńǵysh Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaev Joǵarǵy Keńes sessııasynyń jalpy otyry­synda elordany Almatydan Aqmolaǵa kóshirý jónindegi tarıhı ıdeıasyn jarııalady. «Meniń tapsyrmam boıynsha memlekettiń jańa astanasyn ornalastyrýǵa ońtaıly jerdi anyq­taý maqsatymen respýblıkanyń búkil aýmaǵy egjeı-tegjeıli zertteldi. 32 turǵydan júrgi­zilgen taldaý barlyq nusqalardyń ishinen eń dury­sy Aqmola qalasy ekenin kórsetti...»,  de­gen edi Elbasy sol bir taǵdyrsheshti tarıhı sátte.

Jańa astanany tańdaýda basshylyqqa alyn­ǵan 32 ólshemniń asa mańyzdylary: áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishter, klımat, landshaft, seısmologııalyq jaǵdaı, qorshaǵan orta, ınjenerlik jáne kóliktik ınfraqurylymnyń bolýy, onyń bolashaǵy, kommýnıkaııalar, qurylys kesheni jáne eńbek resýrstarynyń bolýy. Al sol barlyq ólshemniń negizinde egemendi elimizdiń ákimshilik jáne saıası ortalyǵyn Aqmola qalasyna ornalastyrý nusqasy meılinshe ońtaıly bolyp shyqqan edi. Búginde bul sheshimniń durys bolǵanyna eshkim shúbá keltirmeıdi. Al ol kezde Elba­synyń ıdeıasyn qoldaǵandar az, quptama­ǵandar kóp boldy.

Nursultan Nazarbaev óz usynysyn ja­rııalaǵan kúni Joǵarǵy keńes sessııa­synyń jalpy otyrysyna qatysqan keńes múshesi, Memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ken­jeǵalı Saǵadıev sol bir tarıhı sát jaı­ly: «Biz ornymyzǵa jaıǵasqanda Nursultan Ábishuly: «Astanany Alma­tydan el ortasyna – Aqmolaǵa aýystyrý kerek degen oıym bar. Egemen elimizdiń bolashaq damýyn jańa astanadan bastasaq deımin. Sizder buǵan qalaı qaraısyzdar?» dep surady. Biz, keńes músheleri, buryn oıǵa kelmegen, barynsha tyń, eldi eleń et­kizetin osyndaı sony pikirge «Aqmola­nyń aýasy jaqsy, biraq oılaný kerek» degen mardymsyz bir-eki sózden artyq eshteńe aıta almadyq. Osylaı desek te, mynaý alaı-dúleı bastalǵan jańa zamanda, elimizde bir jarym jyldaı júrip jatqan naryq ekonomıkasy oń nátıje bermeı, kerisinshe, ekonomıkany tyǵyryqqa tirep, halyq turmysy kúrt tómendegen tusta, qalta bos, qarjy tapshy kezde mundaı aýqymdy jobany iske asyrý múmkin emes qoı. Almaty sııaqty jyly ornymyzdan basqa jerge kóshý bul bir orny joq qııal emes pe degen kúdik te oıymyzda turdy. Kóp uzamaı bul sony jańalyq halyqqa tarady. El ishinde, baspasóz betterinde, depýtattar arasynda, ártúrli basqosýlarda astana týraly qyzý pikirtalas bastaldy. Mundaı pikirtalastar kópke deıin, 1997 jyldyń qysynda astana Almatydan Aqmolaǵa kóshkenge deıin jalǵasty», – dep eske alady.

Usynysyna qarsylyq bildirgender kóp bolǵanyna qaramastan,  Elbasy óz ustanymynan taımady. Bul jobanyń te­reń oılastyrylǵanyn, astanany ózgertý tek bir qalany ekinshi qalamen aýystyrý ǵa­na emes, onyń qazaq eliniń tıimdi da­mýyna, bolashaǵyna áser etetinin halyqqa aıtyp, túsindirýmen boldy. Arnaıy komıssııa quryp, jańa qonysqa kóship, ol jerde ońtaıly ornalasýdyń jobasyn jasady. Eldiń ekonomıkalyq damýynda, áleýmettik, saıası, mádenı damýda bolashaq astananyń ornyn anyqtaıtyn alǵashqy jobalar jaryq kórdi. Jańa astananyń strategııalyq mańyzy týraly nasıhat bir sát te tolastaǵan joq. Baıyppen jasalǵan jumys oń nátıjesin berip, jobany qalyń buqara qoldady.

Nursultan Nazarbaev óziniń «Eýrazııa júre­ginde» atty kitabynda jazýynsha, asta­nany Arqaǵa kóshirý Qazaqstandy geo­saıası jospar turǵysynan nyǵaıtý úshin qa­jet edi. Aqmola Eýropa men Azııanyń shek­tesken tusynda, ıaǵnı Eýrazııa qurly­ǵy­nyń qaq ortasynda, muhıttardan birdeı qashyqtyqta ornalasqan. Eýropalyq jáne azııalyq dástúrlerdi boıyna toǵystyrǵan bul qala Batys pen Shyǵysqa da, Ońtústik pen Soltústikke de ashyq bola alady. Ekin­shiden, bul sheshimde qaýipsizdik máselesi de eleýli ról atqardy. Táýelsiz eldiń asta­na­sy syrtqy shekaralardan meılinshe qashyq jáne eldiń ortalyǵynda bolýy tıis edi. Úshin­shiden, astanany ózgertý Qazaqstan ekonomıkasyn saýyqtyrý úshin de qajet boldy.

«Tórtinshiden, Astanany quramy ja­ǵynan kópultty óńirge kóshire otyryp, biz turaqty saıası-etnostyq memleket qurý, Qa­zaqstandy mekendegen etnostar ara­syn­daǵy dostyqty saqtaý men baıytý, dinder men konfessııalardyń qaqtyǵyssyz tatý ómir súrýin qamtamasyz etý jónidegi baǵy­ty­myzǵa adal ekenimizdi taǵy bir dále­l­de­dik», – dep jazady Elbasy atalǵan kita­byn­da.

 Sátbaev salǵan soqpaq

Aıtpaı ketýge bolmaıtyn taǵy bir jaıt bar. Nursultan Nazarbaevqa elor­da­myzdy Almatydan Aqmolaǵa kóshirý ıdeıa­sy tosynnan kelmegen. Ol jaıynda Mem­leket basshysy «Eýrazııa júreginde» atty kitabynda bylaı eske túsiredi: «Baıaǵy bir ýaqytta Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq komıtetiniń birinshi hatshysy kezimde meniń qolyma akademık Qanysh Sátbaev­tyń baıanhatynyń túskeni bar. Ol anaý-mynaý emes, Qazaq KSR-niń astanasyn Qa­zaqstannyń geografııalyq ortalyǵy Qara­ǵandyǵa ne elınogradqa kóshirýdi usy­nypty. Ardaqty ǵalym, ardager qaı­ratker óz dálelderiniń biri retinde osyn­daı baıtaq respýblıkanyń astanasy eldiń áldebir túkpirinde bolmaýy tıistigin keltirgen. Onyń ústine aradaǵy qarym-qa­tynas sol ýaqytta nasharlap turǵan Qytaı Halyq Respýblıkasymen shekara da tym irgede. Esimde qalǵan: osy eleýli máni bar baıanhat Máskeýge jiberilgen eken. Mundaı máseleler Máskeýsiz sheshilmek túgili, qolǵa da alynbaıtyn edi ǵoı. Máskeý: «Basqa isteıtin isteriń joq pa?», – dep, kelte kesipti».

Táýelsizdik alyp, egemen el atanýdyń arqasynda óz bolashaǵymyzdy ózimiz baǵ­darlaıtyn, el taǵdyryna qatysty barlyq sheshimdi ózimiz qabyldaıtyn kúnge jettik. Halyq tańdaýynyń, el baılamynyń nátıjesinde egemendigimizdiń eskertkishi, táýelsizdigimizdiń tól tuǵyry – Esil ja­ǵasyndaǵy eńseli elordamyz boı kó­terdi.

20 jyldan astam ýaqyt ishinde bas qa­la­myzdyń aýmaǵy 3 ese, salynǵan tur­ǵyn úı kólemi 19 ese ulǵaıyp, halyq sany 4 ese­den astam ósti. Áleýmettik ınf­raqury­lym qurylysynyń aýqymdy baǵdarlama­synyń nátıjesinde 20 jyl ishinde 20-dan astam respýblıkalyq jáne qala­lyq densaýlyq saqtaý nysandary, 300-den astam balabaqsha men mektep sa­lyndy.

Qalanyń kólik júıesi de qaryshtap da­mydy. Elordalyqtar men qala turǵyn­darynyń ıgiligine aınalǵan Nursultan Nazarbaev atyndaǵy halyqaralyq áýejaı, «Nurly jol» temir jol vokzaly, kóshelerdi abattandyrý men ishki jol torabyn yńǵaı­las­tyrý isi kólik salasyn sapaly túrde ózgertip, ozyq standarttarǵa birtindep jaqyndatty.

Kez kelgen eldiń astanasyna qoıyla­tyn eń birinshi talap – eldiń saıası ortaly­ǵy bolyp qalyptasý. Bas qalamyz bul min­detin de tolyqqandy atqarýda. Elorda­da qabyldanǵan sheshimderge, túrli dáre­jede kóterilgen máselelerge halyqtyń qulaǵy ylǵı túrik. Elimizde júrip jatqan barlyq  reforma osy qaladan bastalyp, óńirlerdiń damýyna serpin berip keledi.

2010 jyldyń basynda elimiz Eýro­pa­daǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıy­myna tóraǵalyq etti. Tóraǵa márte­besin alǵan Qazaqstan 11 jyl boıy bolma­ǵan EQYU sammıtin ótkizdi. Oǵan 56 memleket basshylary, BUU, NATO ókilderi, bar­lyǵy 2,5 myń delegat jıylyp, 1,5 myń­nan astam BAQ ókilderi keldi. Sammıt ju­mysynyń nátıjeli bolǵany sondaı, «Astana rýhy» degen uǵym halyqaralyq  qatynastar álemine turaqty túrde endi jáne de osyndaı qatynastarǵa kerek se­nimniń, kelisimge kelýdiń, birlikke sha­qy­rýdyń jańa sımvolyna aınaldy.

Búginde Qazaqstannyń astanasy – dinı konfessııalar ókilderiniń bir-birimen pikir almasatyn turaqty alańy. Jahanda urys-keris, qaqtyǵys kóbeıgen tusta birligi men yntymaǵy jarasqan beıbit eldiń úlgisin kórsetip otyrǵan bizdiń memleketke ártúrli bitimger toptar, halyqaralyq uıym ókilderi jıi at basyn buratyny jasyryn emes. Elordamyz daýlasqandy tatýlastyryp, keriskendi bitistiretin, beıbitshilik pen kelisimge úndeıtin ortalyq ekenin álemdik qaýymdastyq moıyndaǵaly qashan. Dáıim solaı bolǵaı! Mártebeń bıikteı bersin, baǵanaly ordam, basty ordam!

 Myrzataı JOLDASBEKOV, Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor:

Elbasy Abylaı hannyń amanatyn oryndady

– El taǵdyryna qatysty kez kelgen má­seleni Elbasy óziniń janyndaǵy aza­mattarmen, serikterimen, shákirtterimen aqyldasyp baryp sheshetin. Kóbine túski as ýaqytynda jınalatynbyz. Sol ýaqytta «ana sharýa ne bolyp jatyr?», «myna máse­leniń jaıy qalaı?» dep barlyǵyn yqtııat­tap suraıtyn. Sondaı basqosýlarymyzdyń birinde elordany kóshirý máselesin alǵash ret kóterdi. «Kópten beri oıymda júr edi. Astanany basqa qalaǵa kóshirý kerek» dedi. Shyny kerek, bul oıy aqylǵa qonymsyz bo­lyp kórindi. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyl­daryndaǵy aýmaly-tókpeli shaq. El aılap, jyldap jalaqy ala almaı júrgen kez. Zeınetkerlerge zeınetaqy, stýdent­terge shákiraty alý muń edi. Men birden qarsylyq bildirdim. «Mynadaı qıyn-qystaý shaqta astana aýystyrý ońaı sharýa emes. Qala salý úshin qyrýar qarjy kerek. Qa­zynanyń qaltasy tesik, bul oıyńyzdy qalaı júzege asyrmaqsyz?» dep raıynan qaıtarmaq boldym.

Qarsy pikirlerdiń kóptigine qaramas­tan, Nursultan Ábishuly elordany aýys­tyrý isine túbegeıli den qoıdy. Bolashaq astanamyz bolýǵa laıyq qala izdep, res­pýblıkamyzdyń barlyq shaharlaryn zert­tep-zerdeledi. Elbasynyń bul iske shyn­dap bekingenin kórip, biz de ártúrli qa­lalardy usynyp, óz oıymyzdy ortaǵa sa­la bastadyq. Kóp talqylaý boldy. Birde Aq­mola saparynan oralǵan soń, bizdi qaı­ta jınap: «Aqmolada kópir ústinde turyp, aınalany uzaq sholdym. Oılap qarasam, álem elderi astanalarynyń kóbi ózenniń jaǵasyna salynǵan eken. Birinshiden, Aq­mola – ózenniń jaǵasynda tur. Ekinshiden, eli­mizdiń qaq ortasynda, Eýrazııanyń kin­di­ginde ornalasqan. Bul geografııalyq j­aǵynan óte qolaıly. Astanamyzdy osy qalaǵa kóshirý kerek degen  oıdamyn», – dedi.

Elbasy qandaı sheshim bolsa da halyq­tyń sanasyna synalap sińirip baryp qa­byl­daıtyn azamat qoı. Aqyry óz usyny­syn Joǵary keńestiń  otyrysynda ja­rııa­lady. Talqylaý uzaqqa sozyldy. De­pý­tattardyń kóbi qarsy shyqty. «Almaty – ábden ornyqqan, jaıly qala. Jyly or­ny­myzdy tastap qaıda baramyz?» desti jurt.

Jıyn sońynda depýtattardyń biri: «Bú­gin Prezıdenttiń týǵan kúni ǵoı. Jasa­ǵan syıymyz bolsyn, usynysyna qoldaý bil­direıik, bir sheshim qabyldaıyq. Ýaqyt – tóreshi. Báribir eshqaıda kóshe qoımas-pyz», – dedi. Elbasynyń da kútkeni osy edi. Dereý daýysqa salyp, Joǵary keńes biraýyz­dan sheshim qabyldady. Alaıda kóptiń kókeıinde «Almatydan ketip, qaıda baramyz? Budan artyq astana tappaspyz» degen oı turdy.

Sheshim qabyldanǵannan keıin Elbasy Aq­molaǵa jıi bara bastady. Qalanyń jaǵ­daıymen jiti tanysyp, jańa shahar salý jaıyn mamandarmen kóp keńesti. Pre­zıdenttiń sheteldik saparlary da jıiledi. Elbasy qoldaý suraı barǵan memleket­terdiń bári kómegin aıaǵan joq. Jıylǵan qar­jynyń bári jańa astanamyzdyń qury­lysyna jumsaldy.

Prezıdent ákimshiligi bastap, barlyq memlekettik organdar Almatymen qosh aıtysyp, Aqmolaǵa bet alǵan kezde kóńi­limiz qulazyp, dalada qalǵandaı boldyq. Elbasy ushaqqa miner sátte Zeınolla Qabdolov aǵamyz bata berip, oń sapar ti­ledi. Sonda Nursultan Ábishulynyń aıt­qan sózi áli esimde. «Biz Almatyǵa syımaı ketip bara jatqanymyz joq. Biz Almatyny qımaı ketip baramyz», – dedi Elbasy. Biz odan saıyn bosadyq. Shyny kerek, shy­ǵaryp salyp turyp, kóńilde kúdik kóp boldy. Alashtyń aıbaryna aınalatyn búgin­gideı eńseli elorda, kórkine kóz toı­maıtyn ajarly astana boı kóteretinine ol kezde eshkim sengen joq. Prezıdent bul tańdaýdyń durystyǵyn dáleldedi, ha­lyqqa bergen barlyq ýádesin oryndady.

Úsh júzdiń basyn qosqan bıleýshi dep qazaq Abylaı handy erekshe qadirleıdi. Abylaı tósek tartyp, nasharlap jatqanda Buqar jyraý basynda otyryp: «Talaı jyl elińdi basqardyń, eldiń alǵysyn aldyń, jaqsylyqty kóp kórdiń, ne armanyń bar?» dep surapty. Sonda Abylaı: «Arman kóp qoı, qaısybirin aıtaıyn? Kóship-qonǵan elimdi ornyqtyrsam dep edim, qazaqtyń basyn qossam, qala salsam dep edim. Bul me­niń keler urpaqqa amanatym bolyp qalmaq» degen eken. Abylaı qazaqtyń ba­syn túgel qosa alǵan joq. Bar qazaqtyń ba­syn qosqan da, dáýleti men sáýleti ja­rasqan qala salǵan da – Elbasymyz. Osy­laısha Nursultan Nazarbaev Abylaı han­nyń amanatyn oryndady. Qazaqtyń ke­le­shegin tereń oılaıtynyn kórsetti. Kezinde Elbasynyń astanany kóshirý týraly bas­ta­masyn qoldamaǵandardyń bári qate­leskenin uqty. Arqa tósinde jańa elorda salýǵa bel býǵanymyz tarıhı sheshim bol­ǵa­nyna búginde eshkim shúbá keltirmeıdi. Bas qalamyz álemdegi eń sulý astanalardyń birine aınaldy. Elordamnyń ataǵy aspan­daı bersin! Elimniń basynan baq taımasyn!

 

 

Sońǵy jańalyqtar