1 Shilde, 11:31 24844 0 Tarıh Anar LEPESOVA

Taldyqorǵan – Óskemen tas jolyn jóndeý barysynda tańǵajaıyp arheologııalyq jádigerler tabyldy

Qazaqstandyq arheologtar Almaty oblysynyń Aqsý aýdanynda júrgizilgen qazba jumystary kezinde sensaııalyq málimdeme jasady. 

Qazba jumystary nátıjelerinen Pazyryq mádenıetine qatysy bar jádigerler tabyldy, dep habarlaıdy Habar 24.

Taýly Altaıdaǵy taıpalar Reseı, Mońǵolııa, Shyǵys Qazaqstan aýmaǵynda ǵana emes, Jetisý jerin de mekendegen. Arheologtar bul jerden aldymen áıel men er adamnyń múrdesin tapty. Kóne zamanda qoldanylǵan áshekeıler men turmystyq buıymdar da shyqqan.

"Bul – elimizdegi Pazyryq mádenıetine qatysty eń úlken qorymdardyń biri. 85 oba bar ekeni anyqtalyp otyr. Shyǵys Qazaqstandaǵy Berel qorymynyń ózinde munshama qorǵan joq", deıdi ǵalymdar.

Arheologııalyq qazba jumystary barysynda olardyń ǵasyrlar boıy esh tonalmaǵany belgili boldy. Sebebi qorǵandar alystan kórinbeıdi. Qorym Taldyqorǵan – Óskemen tas jolyn jóndeý barysynda tabylǵan. Belgili bolǵandaı, bul aýmaqta kóne zamandarda Pazyryq mádenıeti ókilderiniń turǵany anyqtaldy. Olar keıinnen batysqa qonys aýdarǵan.

"Buǵan tek arheologtar qyzyǵýshylyq bildirip otyrǵan joq. Túsingen adamǵa bul álemdik deńgeıdegi sensaııalyq jańalyq. Óıtkeni Taýly Altaı men Batys Mońǵolııadaǵy taıpalardyń qalaı, qaı baǵytpen qonys aýdarǵany kimdi de bolsyn qyzyqtyrmaı qoımaıdy. Naqtyraq aıtsaq, qaǵaz júzindegi boljamdar arheologııalyq jádigerler arqyly dáleldenip otyr", - deıdi arheolog Sergeı Iarygın.

Arheologtar qorǵandarǵa jaqyn mańnan petroglıfterdi de tapty. Ǵalymdar olardy buryn sońdy esh jerden kezdestirmegenin aıtyp otyr.

"Bul tańba pishindes belgilerdiń osy qorymǵa jerlengen adamdarǵa tikeleı qatysy bar ekenine esh kúmán joq. Olar bir taıpanyń nemese jekelegen otbasynyń tańbasy bolýy da ǵajap emes", - dep atap ótti arheolog.

Arheologtar ázirge eki qorǵandy ǵana ashyp kórdi. Bul maqsatqa jergilikti bıýdjetten 15 mıllıon teńge bólingen. Qazba jumystary aldaǵy jyly da jalǵasady. Bolashaqta bul jer ashyq aspan astyndaǵy murajaıǵa aınalýy múmkin.

"Arheologııalyq keshen jasasaq pa degen oı da bar. Avtoturaqtaryn jasap, otyratyn oryndyqtaryn, keıinnen ol jerde demalýshylar Alakól jaqtan kele jatsa da, Balqash jaqtan kele jatsa da toqtap, osy jerden Pazyryq mádenıetimen tanysyp kórýge bolady", - deıdi oblystyq tarıhı-mádenı muralardy qorǵaý ortalyǵynyń dırektory Ǵalymjan Ospanov.

Pazyryq mádenıetine qatysy bar taıpalar bul jerde bizdiń dáýirimizge deıingi IV-III ǵasyrlarda ómir súrgen. Olardy saqtardyń murageri, túrikterdiń izashary dep te ataıdy.

 

Sońǵy jańalyqtar