4 Maýsym, 20:38 585 0 Suhbat Araılym Bımendıeva

Amanat Nazarqul: «Uly Dala tańy» kartınasyn mıllıon dollarǵa baǵaladym  

– Sýretshiler onsyz da oqshaý ju­mys istegendi qolaı kóretinin bile­miz. Degenmen jappaı oqshaýlaný siz­diń shy­ǵarmashylyǵyńyzǵa qalaı áser etti?

– Karantın meniń shyǵarmashylyǵyma óte jaqsy áser etti, nátıjeli eńbek etip, óndire jumys istedim. Osy ýaqyt ara­ly­ǵynda adamǵa oı salatyn, fılo­so­fııa­lyq jumystar, tyń týyndylar jazyldy. Sáýir aıynda Shymkent qalasynda kórme ótkizý­di josparlaǵan bolatynmyn. Karan­tın rejıminiń engizilýine baılanysty bul kórme keıinge qaldyryldy. Buıyrsa Shymkent qalasynda ótetin kórmemdi Ózbekstanda jalǵastyrsam degen nıetim bar. Mádenıet jáne sport mınıstrligi bul oıymdy quptasa, kórshiles ózbek aǵaıynǵa baryp óz jumysymdy tanystyrǵym keledi. Bul túrki halyqtary arasyndaǵy alaýyzdyqty azaıtyp, mádenı baılanysty arttyra túser edi.

Karantın kezinde 12 kompozıııalyq jumys jazdym. Ol jumystardyń ishinde bergisi álemdi ábigerge salǵan koronavırýs, Maqtaaraldaǵy sý tasqyny, arǵysy «Han Abylaıdyń túsi», Abaıdyń «Qara sózde­rine» arnalyp jazylǵan jumystarym bar. Abaıdyń ár shýmaq óleńi aýqymdy fı­lo­so­fııalyq oıdy jetkizedi, al ony sýret tilim­en kórsetý, aqynnyń ishki dúnıesin ashý óte qıyn. Abaıdy ashý úshin sýretshiniń de ishki dúnıesi kúrdeli bolý kerek. Abaı­dyń tek syrt kelbetin uqsatyp sýretin salý kórgen adamǵa áser etpeıdi.

Jaqynda Abaıdyń úsh tilde jaryq kóretin kitabyna ıllıýstraııa salyńyz de­gen usynys tústi. Abaıdy salýǵa sýret­shilik deńgeıim jete me dep kóp oılandym. Abaıdy 60-70-jyldary sýretshi E.Sıdor­kın degen sýretshi saldy. Sol arqyly Abaı­dy dúnıejúzine tanytty. Al HHI ǵa­syrda Abaıdyń óleńine sýret salý – óte kúrdeli jumys. Burynǵy stılmen jumys isteýge bolmaıdy, jańa ǵasyrda jańasha kózqaras kerek. Óz oıymsha pisip-jetildim, Abaıdyń kitabyna ıllıýstraııa salýǵa daıynmyn dep otyrmyn. Jalpy, kitaptyń ıllıýstraııasy oqyrman satyp alatyndaı tartymdy, myqty bolýy kerek.

– Bir sýrettiń ózin mıllıondaǵan qarjyǵa satyp alatyn talǵampaz jurt­t­ardaı emes, bizdiń elde sýretshi men onyń shyǵarmashylyǵyn baǵala­maı jatatyn sekildi. Álde, qatelesip otyrmyn ba?

– Byltyr Túrkııada ótken qylqalam sheberlerine beriletin «Kúmis kilt» pen Ulyqbek atyndaǵy arnaıy halyqaralyq syılyqty alǵannan keıin Mádenıet jáne sport mınıstri A.Raıymqulovanyń qabyldaýyna ózim bardym. Qyrǵyz Respýb­lıkasynda jeke kórmemdi jasaýǵa qoldaý kórsetýin suradym. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda kórmem joǵary deńgeıde uıymdastyryldy. Ázirge osylaı bıliktiń esigin jaǵalap júrmiz. Sýretshi­ler­ge arnaıy tapsyrys joq. Arasynda eski tanystardan portret jazýǵa jylyna 1-2 tapsyrys túsip jatady. Bizdiń elde ártis­ter­ge, jazýshylarǵa, opera ánshilerine qol­daý bar, kıno salasyna qyrýar qarjy bóli­nip jatady. Al sýretshilerge jetkilikti deń­geıde kóńil bólinbeıdi.

Qazaqstanda sýretshiler óte kedeı. Keı adamdar tek buıryqpen júredi, berilgen tapsyrmany ǵana oryndaıdy, galstýk taǵyp júrgenine máz. Bıliktegi azamattar halyqtyń muńyn bilip, adamdarǵa jaqyn bolsa jetip jatyr, al sýretshi degen sol halyqtyń arasynda júrgen adam.

Keıde bizge ákimshilik tarapynan az ýaqytta úlken jobalardy jasaýǵa usy­nys­tar túsip jatady. Biraq jumys­tyń bári bitken kezde bizdi esine alatyn adam bol­maı­dy, umytyp ketedi. Tarazǵa Tóle bı babamyzdyń eskertkishin qoıǵan kezde avtor dep shaqyryp bir aýyz sóz bergen joq. Ázirge bizdiń elimizdegi sýretshilerdiń ómiri osyndaı, ózgergen eshteńe joq.

– Halqymyzdyń baı tarıhyn, jar­qyn bolashaǵyn úlken ólshemde beı­ne­lep júrgen sýretshilerdiń biri­siz. Sýretterińizdi Elbasy, búgingi Pre­zı­denti­miz biledi. Sýretshi retinde endigi armanyńyz qandaı?

– «Egemen Qazaqstan» gazetiniń ǵıma­ra­tyn­daǵy jáne M.Nárikbaev atyndaǵy Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetinde turǵan jumystarym Gınnestiń kishi rekord­tar kitabyna TMD elderindegi iri kartınalar retinde endi. Al qazirgi salyp jatqan eńbekterimdi ózimniń aınalamdaǵy at tóbelindeı adam biledi. Men qazaqstan­dyq sýretshilerdi álem tanysa dep arman­daı­myn. Ózim shetelge kóp shyqpadym, osy baǵyttaǵy josparlarymdy júzege asyrý­dy oılap júrmin. Oǵan sebep te bar, osy­ǵan deıin ózimdi áli de pisip-jetilmegen sııaqty sezinip keldim. Qyrǵyz Respýblıka­synda ótken kórmeden soń jáne sońǵy jumystarymnan keıin týyndylarymdy shetelde qoryqpaı, uıalmaı kórsetýge bo­la­tynyna kózim jetti. Qyrǵyzdardyń qal­paǵyn sheship ónerimdi baǵalaǵany ma­ǵan úlken rýhanı qoldaý boldy. Ókinish­ke qaraı, mundaı qoldaýdy otandas­tary­myz ben áriptesterimiz jasaı almaı jata­dy.

– Elimizdegi sýretshilerdiń jumy­sy­na qanshalyqty mán beresiz?

– Men  sýretshiniń jaqsy jumysyn kór­sem, oıymdy, pikirimdi, alǵan áserimdi jazyp jiberemin. Óıtkeni bul sýretshige shabyt syılaıdy, rýh beredi. Al unamaı­tyn, energııasy nashar, estetıkalyq turǵy­dan ádemi emes, mádenıet deńgeıi joq sýret­terdi kórsem talǵamsyz, jutań eken dep aıtamyn. Sýretshi syndy qabyldaı bilýi kerek. Bir-birimizdi maqtaı bersek, syn qalaı túzelmek?

– Zamanaýı óner týyndylaryna degen kózqarasyńyz qandaı?

– Jalpy, zamanaýı ónerge qarsy emes­pin, árqashan da qoldaımyn. Biraq biz­diń ulttyq, tarıhı taqyryptaǵy kúr­deli kom­po­zıııalardy salatyn sýret­shi­­lerimiz bol­masa, ózimizdi joǵaltyp alamyz.

Meniń burynǵy týyndylarymnyń konepııasy – kóne túrki halyqtarynyń tarıhyna arnalǵan serııaly jumystar. Meniń jumystarym qalypqa saı kele qoıatyn, sulý qylyp sala qoıatyn jylty­ra­ǵan sýretter emes. Men adamnyń ishki dúnıesin kúrdeli zamanmen baılanys­ty­ra­myn, týyndylarymda sol tarıhı kezeń­degi saıasatty kórsetýge talpynamyn. Sý­ret­­shiniń sýreti adamnyń ishki jan dúnıe­sin oıatý kerek. Al búgingi qazaq ult­tyq taqy­ryptaǵy dúnıelerge kóp qyzyq­paı­dy. Jyltyrap turǵan sýretti ulttyq óner dep oılaıdy. Biraq haltýra men naǵyz ónerdi aıyra alý kerek. Mysaly, men sýret salǵanda satamyn dep oılamaımyn. Sýret­ti satý úshin salmaımyn.

Jalpy, sýretshi degen halyqtyń oıy te­reń, jaratylysy názik keledi. Óner adamy­nyń jeti qatpar sezimi bolady, túp­sa­nadan bastap, sezim, emoııa baılanysady, ony sózben aıtyp jetkizý qıyn. Tek sýret­pen jetkize alasyń.

– «Uly Dala tańy» atty kartınańyz­dy mıllıon dollarǵa baǵalapsyz. Ol týyndyńyzdy suraýshylar bar ma?

– «Uly Dala tańy» atty kartınamdy Mańǵystaý oblysy ákiminiń tapsyrmasy­men 2017 jyly salyp bastadym. Keıin ákimniń aýysýyna baılanysty kartına satylmaı qaldy.  Kópbeıneli kompozıııam úsh bólikten turady: sol jaq, oń jaq jáne ortalyq bólik. Kartınanyń sol jaq bóligindegi keıipkerler sımvoly EXPO-2017 tursa, oń jaq bóliginde álem arhıtektýrasynyń jaý­hary Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi beı­ne­lengen. Al ortalyq bóliginde Qazaq­stannyń jańa arhıtek­tory, Elbasy bola­shaqqa nyq qadam basyp kele jatyr. Sony­men qatar álemge tanymal boksshylar G.Golovkın, Q.Islam, álem estradasynyń jaryq juldyzy D.Qudaıbergen, balýan B.Ystybaev, kıno jáne teatr ártisteri G.Qypshaqova men J.Ábdiqadyrov bar.

«Uly Dala tańy» kompozıııasy – sátti aıaqtalǵan jumystarymnyń biri. Men bul jumysymdy mıllıon dollarǵa sata alatynyma senimdimin.

– Sýretshi Seıilbek Nurbaev ekeýi­ńizdiń birigip jasaǵan «Qanatty aq barys» jobalaryńyzdyń búgingi jaıy qalaı bolyp jatyr?

– Aqordanyń oń jaǵyndaǵy Esil óze­ninen ótetin aspa kópirdiń bos turǵanyna 10 jyldan asty. Buryn ol jerde arqarlar músini bolǵan, keıin jelden qırap-synyp qalǵan. Seıilbek ekeýimiz kópirge arnap «Qanatty aq barys» jobasyn jasadyq. Kópirdiń bastalar jáne aıaqtalar tusynyń oń jáne sol qanatyna tórt barystyń músini ornatylsa degen armanymyz bar. Bıiktigi – 7,5 metr. Odan bıik bolmasa, kem bolmaıdy, eni 3,5 metr shamasynda. Appaq mramordan jasalady, túnde jarqyrap janyp turady. Bul jobamyz jaıynda Prezıdent Q.Toqaevtyń habary bar, máse­le qaralyp jatyr degen jaýap aldyq. Qazir qala ákimi A.Kólginovtiń jaýabyn kútip otyrmyz. Mundaı jobaǵa qarjy bó­linýi kerek dep oılaımyn, óıtkeni músin­di kórgen adamnyń kózi qýanyp, maqta­nysh sezimi paıda bolyp, oǵan rýh beredi.

Mysaly, Sıngapýr degen kezde aýzynan sý aǵyp turǵan arystan beıneli, balyq deneli janýardyń eskertkishi kóz aldy­myzǵa keledi. Bizdiń elordadaǵy kópirge ásemdik beretin músin osyǵan deıin orna­tyl­mady. Al biz 3-4 jyl buryn bul joba­nyń nobaıyn syzyp qoıǵan edik. Sodan bergi ákimderdiń bárine usynyp kelemin. Qalanyń ákimderi jyldam aýysady, son­dyqtan bul másele áli sheshilmeı kele jatyr.

Elorda tórinde osyndaı ásem, pozı­tıvti músin qoıylsa, Táýelsizdigimizge máńgi rýh beretin anyq. Táýelsizdigimizdiń erkindik sımvolyna aınalǵan barystar Eltańbamyzda da órnektelgen. Ertedegi ata-babalarymyz saq, ǵun dáýirinen kele jatqan «Altyn adam» kıimi de qanatty aq barystarmen áshekeılengen. «Altaý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi, Tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi» degen ataly sóz bar. Bizdiń tórt barysymyz tórt jaqqa qarap, syrtqy jaýlardan qorǵap turǵandaı áser beredi. Sonymen qatar aq barystar qalamyzdyń energetıkasyn tazartady.

«Qanatty aq barystar» músini teńdesi joq sulý óner týyndysy bolatyny anyq. Bul músinder elordada óz ornyn tapsa, egemen elimizge myqty rýh, turaqty ekono­mıka, aýyzbirshilik, kúsh-qýat beredi.

– Áńgimeńizge raqmet!

Suhbattasqan

Araılym JOLDASBEKQYZY

Sońǵy jańalyqtar