4 Maýsym, 17:16 639 0 Tarıh "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Solaqaı saıasattyń aqıqatyn áıgilegen eńbek

Mustafa Shoqaı shyǵarma­la­ry­nyń negizgi taqyryby syn sada­ǵyna alynǵany Keńes shyndyǵy bola­tyn. «Keńester qol astyndaǵy Túrkistan. (Pro­letarıat dıktatýrasyna minezde­me)» atty eńbek Túrkistan aımaǵyndaǵy keńestik bıliktiń 20-30-jyldarǵy saıası-eko­nomıkalyq, áleýmettik-quqyqtyq jaǵ­daıyn barynsha  ashyp berdi. Eńbek­tiń birinshi bólimi 1928 jyly Les Sovievts en Asie Cenirale («Orta Azııa Keńester qolastynda») degen atpen jaryq kórdi. Oǵan alǵysózdi 1920 jyly Tıflıste Mustafa Shoqaımen kezdesip, yqylasty suhbat qurǵan, franýz ǵalymy Per Renodel jazdy. Onyń pikirinshe, Mus­tafa Shoqaı sol kezdiń ózinde-aq óz eli­n­iń asa zııaly tobyna jatatyn adam retinde Orta Azııada bolyp jatqan oqı­ǵa­lardy jaqsy bilip, máseleni tereń túsi­nistikpen tolqı otyryp baıandaǵan. 

Kitaptyń «avtordan» degen bóliginde jeti jyldan keıin, orys tilinde qaıta jaryq kórgeni aıtylǵan. Sovettik qurylystyń 18 jyldyq mereıtoıy men saltanatyna oraı shyqqan bul kitapta Túrkistan aýmaǵyndaǵy lenındik ult saıasattyń shynaıy shyndyǵyn kórsetýge, sońǵy kezderde bolshevıkterdiń «Túrkistandyq Qazan» dep shyndyqty ásire boıamalap jazǵandaryna negiz bolǵan qu­jattyq materıaldar usynylady. Olar bol­shevık Georgıı Safarovtyń óziniń jeke kórip-oqyǵandar negizinde 1921 jyly ja­zyl­ǵan «Otarlaýshylyq revolıýııa. Túr­kistan sabaqtary», sol kezde RSFSR halyq komıssarıatynyń orynbasary joǵa­ry laýazy­myndaǵy Turar Rysqulovtyń «Revo­lıý­ııa jáne Túrkistannyń jergilikti halyq­tary», S.Braının men Sh.Shafıronyń 1934 jyly shyqqan «Sovetterdiń Jetisýdaǵy alǵashqy kadamdary» jáne 1935 jyly shyq­qan «Alashorda tarıhynyń ocherkteri». Biraq shyqpaı jatyp kontrrevolıýııalyq zııandy dep aıdar taǵylǵan kitaptar bolatyn.

Qazirge deıin bul eńbek álemniń birneshe tilderine aýdaryldy. Alaıda azattyǵyn ańsaǵan Mustafa Shoqaıdyń Otanyna táýel­sizdik jyldary ǵana oralýyna baıla­nysty bul qazaq tiline de aýdarylyp, 1998 jáne 2007 jyldarǵy shyǵarmalarynyń eki jáne úsh tomdyqtaryna kirdi. Alaıda bul ba­sy­lymdarda 1928 jylǵy franýz tilindegi eń­bek­pen shekteldi, ekinshi bólimi qazaq tiline aýdarylmaı, olarǵa enbeı de qaldy.

Mustafa Shoqaıdyń bul eńbekti jazýyna negizgi túrtki bolǵan basty sebep Qazan revo­lıý­­ııasynyń X jyldyǵyna oraı Máskeýge arnaıy kelgen franýz jumysshy­lary delegaııasynyń bir tobynyń Túrkistanǵa sapary edi. Olar ózderiniń kózben kórip kýá bolǵandarymen de, tipti kórmegenderimen de Tashkentte shyǵatyn «Pravda Vostoka» gazeti­niń qyzmetkerlerimen erekshe yqylaspen bólisip, osy kórgenderin elge qaıtar alda­ryn­da da aıryqsha jarııalanymdarmen málim etken. Ózderi qalaǵan jerdiń bárinde bolyp, ózderine emin-erkin júrip-turýdyń barlyq múmkindikteri jasalǵanyn, Túrkis­tan­daǵy ult saıasatyndaǵy shyndyqty kór­gen­derine rızalyq tanytyp, tipti buǵan kýálik berýge daıyn ekendikterin jazǵan.

Mustafa Shoqaı jergilikti eldiń tilinen eshbir habary joq franýz delegattarynyń ózderine kórsetilgen emin-erkindikti qalaı paıdalana qoıdy dep suraq qoıa da, ózderiniń eshqandaı uǵymynda joq eldiń ókilderimen tek aýdarmashy arqyly ǵana sóıleskenin, al máskeýlik aýdarmashylar úkimetke tıimsiz shyndyqtyń bárin jasyryp qalyp otyr­ǵanyn atap kórsetedi. Franýz ben jergilikti ulttardyń arasynda aýdarmashylyqty júze­ge asyratyn birde-bir ózbekti, túrik­men­di, tájikti, qazaq nemese qyrǵyzdy búkil Túrkis­tan­nan taba almaıtyndyqtaryn, sol sebepti franýz delegattary jergilikti ókildermen eshqandaı tikeleı baılanysqa bara almaǵa­nyn, ár qadam jasaǵan saıyn olardyń orta­synda máskeýlik tyńshy júretinin jazady.

Franýz delegattarynyń Tashkentte, Qoqanda, Samarqanda, Buqarada jáne Ashha­bad­­ta alǵan áserleriniń negizgi túıinderi qysqasha aıtqanda mynadaı: birinshi, sovettik jas Ózbekstanda jergilikti halyqtyń ózde­rin-ózderi basqaratyndyqtaryn anyq kórýge múmkindik bolǵan. Ekinshiden, jınaǵan anyq­tamalardan memlekettik mekemelerdiń basym kópshiligindegi basshylar quramynyń negizgi bóligi jergilikti halyqtardyń ókilderi ekenin bilgen. Úshinshiden, Sovet memleketinde, barlyq ulttardyń teń quqyly ekeni shyny­men-aq júzege asyrylyp jatqanyn kórgen. Olar tipti sovetter elindegiler kapıtal bılegen óz elderindegilermen salystyrǵanda baqytty ekenin kózben kórgenin málimdegen. Mustafa Shoqaı dál osyndaı pikirlerdi Franııada otyryp-aq aıtýǵa da, jazýǵa da bolatyn, qajetti anyqtamalardy Eýropadaǵy sovet­tik ókildiktiń kez kelgeni jetkizip bere­tin edi ǵoı deıdi.

Mustafa Shoqaı kitapta franýz delegat­tary­nyń túıindi degen máselelerine Túrkis­tan ómirinen naqty mysaldar keltire­di. Jergilikti halyqtyń bılikke qatysýyna baılanysty 1917 jyldyn 19 karashasynda ótken Sovetterdiń túrkistandyq 3-sezi óziniń qararynda batyl ári qatań túrde: «Tap qazirgi kezeńde ólkelik revolıýııalyq joǵarǵy basshylyqqa musylmandardy qosý­ǵa eshqandaı bolmaıdy» degenin mysal etedi. Onan ári Stalınniń Túrkistandaǵy bas­shylyqty «ulttyq sharýalar sovetine» jat­qy­zǵanyna sáıkes 1919 jyldyń 5 maýsy­myn­da Tashkentte ótken Túrkistan kommý­nıster partııasynyń ólkelik 3-seziniń otyrysynda «musylman-kedeıdiń» aǵynan jaryla aıtqan myna sózin dálelge keltiredi: «Bizder, musylman sorlylar, Nıkolaıdyń kezinde de mal sońynda zar eńiredik, qazirgi proletarlyq úkimette de tap sol qalpymyz, Tipti odan da jamanbyz...». Sonan soń joǵa­ryda atalǵan Turar Rysqulovtyń «Revolıýııa jáne Túrkistannyń jergilikti halqy» dep atalatyn kitabynyń (ózbektiń Memlekettik baspasynan 1925 jyly, Tashkent) 101-be­tinen kelesi mysal keltirilgen: «Basshy­­lyqtyń ókilderi ózderiniń orystaryn ǵana qorǵashtady, olardyń tamaqtary toq, kıim­deri bútin, basqalardyń torqasymen, qymbat jıhazdarymen úılerin jabdyqtady. Al bizderge, musylmandarǵa, ne jaqsylyq isteı qoıdy? Tamaq berdi me? Joq! Kıindirdi me? Joq. ...Eger tamaq berse, 1 000-dap, 10 000-dap ashtan qyrylar ma edi?». Sondaı-aq Sovet óki­meti Túrkistanda ashtyqty uıymdas­ty­ryp, kedeılerdiń mıllıondap qyrylýyna kópe-kórneý sebepshi bolǵan kinálilerdi jazalaýdyń ornyna «olardyń kópshiligin partııalyq tártipke shaqyryp», Reseıdiń ishki gýbernııalaryna aýystyrǵany sııaqty naqty mysaldar da keltirilgen.

Mustafa Shoqaı Túrkistandaǵy sovettik bıleýshiliktiń negizgi túp-tamyry, mine, osyndaı degen qorytyndy jasaıdy da, munyń barlyǵyn bolshevık basshylary bilmedi emes, óte jaqsy bildi deıdi. Buǵan RKP K-synyń 1920 jylǵy 29 maýsymdaǵy qara­rynda jazylǵan: «Eýropadan kelgen qonys­tanýshylar men jergilikti halyqtar­dyń (túrkistandyqtar) araqatynastary otar­shyl­dyq daǵdyǵa ábden ýlanǵan (Túrkis­tan­daǵy Sovet ókimetiniń lenındik partııasy K-nyń ózi bergen osy baǵany árqashan esińizde ustańyz) orys jumysshylarynyń qolyndaǵy Sovet ókimetiniń eki jarym jyl ishinde oń ózgeriske jol bastaǵany bylaı tursyn, olardy ózgeshe sypatty «kommý­nıstik» is-áreketterdiń saldarynan odan ary asqyndyra tústi», – degendi mysal etedi.

Keńes ókimetiniń shet aımaqtardaǵy alǵash­qy urandarynyń biri memlekettik bas­qarý apparattaryn mindetti túrde «ult­tan­dyrý», jalpy alǵanda, qoǵamdyq ómirdiń barlyq salalaryn «ulttandyrý» bolǵany belgili. Munyń máni basqarý organdaryna jergilikti halyqtyń ókilderin molyraq tartý edi. Sonaý 1919 jyly (12 shilde) K RKP Túrkistan respýblıkasynyń Halyq komıssarlar sovetine «halyqtyń san mól­she­rine tepe-teńdik dárejede túrkistan­dyq dala­lyqtardy memlekettik qyzmetke tartý­dy» mindettedi. Biraq odan eshteńe shyǵa qoımaıdy. Sodan bolshevıkter endi basqarý apparatyn «ulttandyrý» degenniń mazmunyna kelesi ózgeristerdi engizip, memlekettik apparattyń jergilikti turǵyndarǵa qaraı betin buryp, olardyń tilin jattyqtyrý maqsa­tynda qysqamerzimdi kýrstar uıymdas­ty­ryp, sodan ótken orystarmen memlekettik appa­rattyń qyzmetkerleri tolyqtyrylady.

«Markstik kózqaraspen qaraǵanda, ekono­mı­kalyq jaǵynan álsiz elementter» dep ashtan qyrylyp jatqan túrkistandyqtarǵa járdem berýden bas tartqan Túrkistandaǵy «Qazan tóńkerisiniń kórnekti basshysy Ivan Tobolın, Túrkistandaǵy barlyq tap ókil­derin óz elindegi úkimet basshylyǵyn uıym­dastyrýǵa qatystyrmaı qoıǵan Tobo­lın sovettik ortalyqqa: «Memlekettik avtonomııa qurý jolymen Túrkistanda ulttyq ózin-ózi bıleýshilik tolyq júzege asty...» dese, Más­keý­den kelgen Shalýa Elıava, Georgıı Safarov jáne basqa bolshevıkter Túrkis­tanda jergilikti turǵyndardy otarlaý­shy­lyq jolymen qanaýdyń eń asqynǵan túri qolda­nylǵanyn anyqtaǵan. Al jergilikti tur­ǵyndar memlekettik iske qalaı tartylyp jat­qanyna G.Safarovtyń «Otarlaýshy Revo­lıý­ııa. Túrkistan tájirıbesi» degen kita­bynan mynandaı mysal keltiriledi: «Otar­shyldarǵa dalalyq kedeılerden shyq­qan, ózderimen teń túsetin naǵyz bas­shylardyń qajeti bolmaǵan. Olarǵa aýdar­ma­shylar men oryndaýshy polıeıler qajet».

Mustafa Shoqaı eńbeginde Sovet óki­meti­niń Túrkistanda jergilikti halyq úshin ma­ńyzdy bolǵan eki reformaǵa toqtalǵan. Onyń biri, júrgizilgenine úsh jyl ótkende «pomeıkterdiń jeri jartylaı jersiz jáne múlde jeri joq kedeılerge» berildi degen, ekinshisi – áıelderdiń betperdelerine baı­la­nysty reforma. Alaıda qaıshylyqty júr­gi­zilgen bul reformalarǵa baspasóz máli­metterine súıene otyryp naqty dálel­der keltirilgen. Mysaly, «asa saqtyqpen istelip jatqan iskerlik» dep franýz dele­gat­taryn sendirgen, al shyn mánisinde ákimshiliktiń dóreki qysymshylyǵymen emes, óte muqııat daıyndyqpen júrgizilýi tıis sońǵy reforma baspasóz betinde synǵa alynǵan edi. «Qyzyl Ózbekstan» gazeti (6.1.1928j.) «Basqalarǵa úlgi kórsetýge tıisti partııa jáne komsomol músheleri áıelderdiń betteri ashyq júrýi jóninde daýys kótere sóz júzin­de kóp aıtady da, al is júzinde bette­riniń ashyq júrgenine qarsy bolady».

Mustafa Shoqaı Tashkentte franýz kommýnısteri ózderi kórgen el basshylaryna qatysty qoldaryna tıgen anyqtamalar boıynsha, Túrkistan ulttyq respýblıkasyn ustap turǵan naǵyz jáne shynaıy revolıý­ıo­ner-ınternaıonaldyq kadrlardyń «revolıýııalyq portretterin keskindeı alady deıdi. Sondaı kadrlarmen tanystyrý maqsatynda oqyrmandar nazaryna Georgıı Safarovtyń «Otarshyl revolıýııa». Túrki­s­tan tájirıbesi» degen kitabynyń 109-6etinen mynadaı joldardy usynady: «partııanyń (bolshevıktik) urandarynyń sońynan erer ózge partııa bolmaǵandyqtan, ózbekterdiń kárisi de, jasy da ere jóneledi, al olardyń partııa týraly eshqandaı uǵym­dary da joq». Avtor tektik túbiri osyndaı tamyrdan qazirgi Túrkistan «ulttyq respýblıkasynyń» partııalyq jáne úkimettik basqarýshylary quralǵan degen qorytyndy jasap, Ózbekstan kommýnıstik partııa quramynan naqty mysaldar keltirgen.

Kitapshada franýz delegattarynyń sovettik Qazaqstanǵa sapary týraly da biraz málimetter berilgen. Olar sapar barysynda Tashkent temirjoly boıyndaǵy Qyzylordaǵa tún ortasynda keledi. Poıyzdyń 7 mınýttyq aıaldamasynda olardy «qazaq proletarıa­tynyń» tóraǵasy Goloekınniń ózi qarsy alyp, quttyqtap, sóziniń sońynda sovettik Qazaqstan azamattarynyń ǵajaıyp jetistik­te­rin tanytatyn eskertkish albom syılaı­dy. Bul albomda qazaqstandyqtardyń tur­my­sy pen eńbeginiń baqytty jaǵdaılary, Sovet ókimetiniń ult saıasatynyń basqa da ıgilikteri kórsetilgen. Osylardyń báriniń artynda sovettik Qazaqstannyń júrgen jolymen júrip, «qaharman kommýnıstik partııanyń» basshylyǵynyń arqasynda qazaq proletarıatynyń jetken jetistikter­men maqtansa, franýz proletarıatynyń da sondaı jetistikterge jetýlerine tilektestik turdy. Budan ary kitapshada «qazaqtyń baqytty proletarıatynyń qaharman kommýnıstik partııasy» ómirinen birneshe mysal usynyp, partııa múshesindegi jalpy qazaqtar jóninde Goloekınniń: «Bizdiń kommýnısterdiń kópshiligi saýatsyz. Olar, eń bolmasa, az-maz saýatty bolsa, azdap saıası saýattary ashylsa, partııanyń nusqaýlary oryndalyp jatar edi, olardyń ózderi rýlyq qaldyqtardyń shyrmaýynan arylar edi» degen sózi keltirilgen («Eńbekshi Qazaq», 21.11.1927 j.). Bul franýz delegattaryn sonsha­lyqty súısindirgen qazaq kommýnıs­te­riniń bet beınesi bolatyn.

Qazaqstan proletarıatynyń jaǵdaıy týraly osy aıtylǵan azdaǵan málimetter, bolshevıkter sózimen aıtqanda, «Oktıabr arqyly ózderiniń ulttyq táýelsizdigin jáne ulttyq erkindigin alǵandyǵymen» qosa, Qazaq avto­nomııalyq sovettik soıalıstik respýb­lıkasynyń da memlekettik quryly­syn kóz aldyńyzǵa ońaı keltiredi deı otyryp, Mustafa Shoqaı óziniń kókeıin­degisin eger Qa­zaqstan ózin ózi basqaratyn derbes ulttyq birlik bolsa, memlekettiń barlyq basqarý mehanızm­deriniń basty bólikterin shynymen ulttyq kadrlary basqaryp otyrsa, sol jaǵ­daıda basqarý júıesine ulttyq prole­ta­rıa­­ty qatynassa, onda shynaıy Qazaqstan týra­ly aıtýǵa bolar edi degen pikir bildiredi.

Bolshevıkterdiń keńestik ókimet júıe­sin qurýdaǵy negizgi ıdeıasy proletarıat dıktatýrasyn ornatý bolǵany belgili. Alaıda ondaı proletarıat taby Qazaqstanda joq deýge bolatyn nemese tipti azshylyq edi. Kitapshada sol kezdegi Qazaqstandaǵy 148 myń kásipodaq músheleriniń ishindegi qazaqtardyń sany 34 myń, ıaǵnı 25% («Za partııý» jýrnaly, №3). Óndiristegi jumys­shylardyń jalpy sanyna shaqqanda jumysshy qazaqtar – 2,2 paıyz. Al joǵaryda kórsetilgen 34 myń jumysshy qazaqtardyń basym kópshiligi kásiptik qozǵalysy jaǵynan eshqandaı ról atqarmaıtyn malshylar men merzimdik aýyl sharýashylyǵy jumysshy­larynan turady. Budan ary kitapshada osy jumysshylardyń jumys, turmys jaǵdaıy arnaıy sóz bolady. Osyndaı jaǵdaı keńestik Qazaqstan jaǵdaıynda sharýashylyqty «soıalıstik jolmen qurýdyń» eń basty nysanasy sanalyp otyrǵan tutynýshylar kooperaııasynda da qalyptasyp otyrǵan­dyǵy, kooperaııanyń 1 078 bólimsheleriniń qazaqtar turatyn jerlerge qyzmet kórse­te­tinderi 29,6% ekendigin aıtalady.

Mustafa Shoqaı Sovet ókimetiniń qazaq jurtshylyǵyna degen saıasatynyń betper­desin anyq kórsetetin sala mektep jumysy deıdi. Osy saladaǵy «uly jetistikterin» kórsetý úshin «Za partııý» jýrnalynda keltirgen mynandaı málimetterge súıenedi. Onda qazaq mektepteriniń sany revolıýııaǵa deıingi 560-tyń ornyna 1 600-ge jetken. Biraq «Eńbekshi qazaq» gazetiniń 1927 jylǵy 14 maýsymdaǵy sanynda osy kórsetilgen mektepterdiń ishinde úı jaımen qamtamasyz etilgeni 40-qa da jetpeıdi dep jazylǵan.

Budan ary Mustafa Shoqaı «Za partııý» jýrnalynda maqala avtorynyń dáleldegisi keletin «qazaq eńbekshileriniń taǵdyry olardyń óz qoldarynda» degen tujyrymyna toqtalady. Onyń dáleline ol «statıstıkadan azdaǵan málimetter» keltiredi: Qazaqstan OAK prezıdıýmyndaǵy 21 adamnyń 12-si qazaqtar, OAK-tiń 151 pleným músheleriniń 81-i, sovnarkomnyń 16 múshesiniń 11-i qazaq­tar, ýezdik atqarý komıtetteri tóraǵa­lary­nyń jalpy sany 32 bolsa, onyń 19-y qazaq­tar... t.s.s.

Mustafa Shoqaı Sovet ókimetiniń qazaq kedeıleriniń jasap otyrǵan qysastyqtaryn anyq uǵyný úshin patshalyq rejım kezinde qazaq halqynyń eń qunarly 40 mln desıatına jerin orys qonystanýshylaryna alyp bergenin, keıin «dúnıejúzilik revolıýııalyq proletarıattyń» atynan ant berip, ol jer úlesine baılanysty júrgizilgen ádiletsizdikti jónge keltiretindikterin, qazaqtardan tar­typ alynǵan jerlerin ózderine qaıtara­tyn­­dyqtaryn aıtyp ýáde bergenderin fran­ýz kommýnıst myrzalar jáne sırııalyq revo­lıý­ıonerler bilgeni durys bolar edi deıdi. Olardyń osylardy kórmeı, bilmeı, álemge jar salyp, qazirgi Qazaqstan týraly eshqan­daı uǵym túsiniksiz, «qazaq eńbekshi­le­riniń baqytty turmysyn óz kózimizben kórdik» dep jar salǵandar tańdanys bildiredi.

Mustafa Shoqaı joǵaryda aıtylǵannyń bári halyqtardyń arasynda eshqandaı da qoıan-qoltyq «baýyrlastyqtyń» joqtyǵyna aıqyn dálel bolady dep sovettik Qazaq­standaǵy ultaralyq qarym-qatynasqa toq­tap, buǵan eń sońǵy málimetterdi kelti­redi. «Eńbekshi qazaqtyń» 1928 jylǵy 1 jáne 3 qańtarda shyqqan jańa jyldyq sandarynda «Ultaralyq alaýyzdyq» degen uzaq feleton­dar basylǵan. Sonyń bireýi bylaı bastalady: «Ultaralyq arazdyqtyń bar ekeni bizdiń bárimizge de belgili. Bul jańalyq kórinis emes, eski qubylys, ol týrasynda bizdiń barlyq sezderimiz ben konferenııalarymyzda aıtylyp keledi.... Orystyń uly derjavalyq eski saıasatynyń týra jáne zańdy urpaǵynyń jalǵasy otarlaýshy kýlaktar áli kúnge deıin qazaqtarǵa, ózbekterge, taǵy basqa ezilgen halyqtarǵa ústemdigin júrgizip keledi...»

Kitapshada keltirgen faktileri men anyqtamalarynyń bári túgeldeı resmı qujattardan alynǵan shyndyq ekenine qaramastan Mustafa Shoqaı franýz kommýnısterin óz senimderinen aıyra almaıtynyn, óıtkeni onyń bárin kommýnıst emes adamnyń, óziniń aıtyp otyrǵanyn eskertedi. Sonymen birge óziniń keltirgen anyqtamalarynyń bireýi jalǵan bolsa, óz kinásin jazbasha túrde moıyndaýǵa daıyn ekenin, jaryqqa shyǵar aldynda kitapshanyń mátinin muqııat taǵy qarap shyqqanyn, onda keltirilgen faktilerge asa uqyptylyqpen zer salǵanyn eskertedi.

Birinshi bólimniń «Sóz sońynda» avtor kitapshasyn jazyp jatqanda qolynda úzik úzik málimetter bolǵanyn, baspasózde jarııa­lanǵan materıaldarǵa júginý azdyq etken­in aıtyp, kitapshanyń qazaqshaǵa aýda­ryl­maı qalǵan ekinshi bólimin «Qosym­sha» dep ataýy jaıdan jaı bolmasa kerek. Ókinishke qaraı, belgisiz jaǵdaılarmen ekinshi bólim osy kúıinde qalǵan. Munda óziniń «Poslednıe novostı» (1928. 25, 26 qyrkúıek) gazetinde jarııalanǵan Orta Azııa sý sharýashylyǵy basshylarynyń qylmystyq isteri týraly jazǵan «Tashkenttik myrzalar» degen maqalasy ǵana bar.

Sózimizdiń qorytyndysy esebinde kitapshanyń qosymshasyndaǵy «Keńester Orta Azııada» degen (orys jáne franýz tilderinde) materıaldan mynandaı bir dereksóz keltire keteıik: «Mustafa Shoqaı taza ǵylymı dáldikpen bizdiń aldymyzda búrkemelengen shyndyqty ashyp berýge talpynǵan. Onyń dáleli keńestik derekterge súıenýimen nanymdy». Shynynda da, ótken ǵasyrdyń 20-30-jyldaryndaǵy kommý­nıstik partııanyń Túrkistandaǵy ulttyq saıasatyn osylaısha aıqyn ashyp bergen mundaı baǵa jetpes eńbekti taba qoıý ońaı bola qoımas.

Ábdijálel BÁKIR,

saıası ǵylymdarynyń doktory, professor

Sońǵy jańalyqtar