4 Maýsym, 14:17 667 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Sheteldegi qazaqtyń sany qansha?

Bizdiń halyq keıbir nárseni asyrmalap aıtqandy unatady. Ony tek maqtan súıgishtik dep birjaqty qaraı almaımyz. Óıtkeni túpki negizinde «óssin, ónsin» degen tileýles­tik nıet te bar. Bul ásirese, halyq sanyna kelgende jıi qaıtalanatyn jaıt. «Myń ólip, myń tirilgen» halyq úshin jan sany qashanda mańyzdy. «Kóp qorqytady, tereń batyrady» degen máteldi de jıi qoldanamyz. «Kóppiz» dep maqtan­ǵymyz keledi. Osy turǵyda «Dúnıe­júzinde qansha qazaq bar?» degen saýal ár jyl saıyn aldymyzdan shyǵyp otyrady. Oǵan tushymdy jaýap ala almaı kele jatqanymyz da jasyryn emes. 

Bir bilse demograf-ǵalym Maqash Tátimov biledi deýshi edik, qazir ol kisi de ortamyzda joq. Al Tátimovtiń ornyn basatyn  demografty áli kezdestire almaı otyrmyz. Sondyqtan da birinshi jýrnalısterdiń keltirgen derekterine sholý jasaýdan bastap kórdik.

2010 jylǵy 2 naýryzda ja­rııa­lanǵan jýrnalıst Esengúl Káp­qy­zynyń «Jalpy álem boıynsha qazaqtyń sany qansha?» degen maqalasynda sheteldegi qazaqtarmen mádenı baılanys jasaıtyn Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdasty­ǵynyń shettegi qazaqtyń sanyn tek boljam boıynsha aıtyp kelgenin aıtady. Ol maqalada sol kezdegi Dúnıejúzi qazaqtary qaýym­dastyǵy tóraǵasynyń orynbasary, jazýshy Sultanáli Balǵa­baı: «Sheteldegi qazaqtardyń sanyn naqty aıtý ońaıǵa túspeıdi. Bizdiń negizgi súıe­netinimiz – shet memleketterde júr­gizilgen sanaqtar. Máselen, Qytaı­daǵy ártúrli sanaq derekterine júginip keldik. Al Túrkııa, Iran, Eýropa, Aýǵan­standa halyq sanaǵy júrgizilgeni­men, onda ulttardyń sanyn jeke-jeke kórsetpeıdi. Sondyqtan sol eldegi qazaqtardyń óz derekterine senemiz. Ózbekstanda osydan 20 jyl burynǵy júrgizilgen halyq sanaǵynyń málimet­teri boıynsha, ol elde 1,5 mıllıon qazaq bolǵan. Sóıtip, jobamen shette 5 mıllıon qazaq bar deımiz» – deıdi.

2014 jylǵy 11 maýsymda QAZAQSTAN TARIHY (e-history.kz) por­ta­l­yn­da jarııalanǵan «Oralman­dar­dyń tarıhı ortaǵa beıimdelýi» degen maqalada: «Qazaqstannan tys 6 mıllıon etnıkalyq qazaqtar 40-tan astam elde turyp jatyr. Shamamen 1,5 mıllıon – Ózbekstanda, 1,5 mıllıon – Qytaıda, 1 mıllıon – Reseıde, 100 000 – Túrki­men­standa, 80 000 – Monǵolııada jáne  45 000 –  Qyrǵyz Respýblıkasynda. Qazaq dıasporasynyń basym bóligi Túrkııada, Aýǵanstanda, Iranda turady. Qazaqtar sondaı-aq Batys Evropada, Azııada, Soltústik jáne Ońtústik Afrıkada ómir súredi» dep 2005 jylǵy Statıstıka agenttiginiń málimetterine silteme keltirgen. (Maqala avtory: «Djambaýlova G.A., magıstrant H.Dosmuhamedov atyndaǵy Atyraý memlekettik ýnıversıteti» dep kórsetilgen).

2018 jylǵy 23 qańtar kúni abai.kz portalynda «Qazaqstannan tys jerde
6 321 564 qazaq bar» degen maqala jarııalandy. Munda tipten naqty sandar kór­setilgen. Maqala avtory mańǵys­taý­lyq Muhambetkárim Qojyrbaıuly bul derek­terdi Túrkııa eliniń shyǵarǵan máli­me­tine súıengenin jazady.

2020 jylǵy 17 naýryz kúni el gazeti «Egemen Qazaqstanda» jýrnalıst Oralhan Dáýittiń «Halyq sanyn qandastar kóshiniń esebinen kóbeıte alamyz ba?» degen maqalasynda: «Shetelderde 7-8 mıllıon qazaq ulty turady. Keıbir sarapshylar elimizde halyq sanyn kóbeı­týde osy resýrsty durys paıdalaný kerek degen pikir aıtady. «Otandastar qory» da shetelde turatyn 7 mıllıon qandasymyzdy atamekenine qaıtarýdy maqsat tutyp otyr. Bul Qazaqstandaǵy qazirgi halyq sanynyń 38 paıyzy degen sóz», – dep jazady.

Al 30 sáýirde Qazaqstan Parlamenti Senatynyń otyrysy ótken bolatyn. Alqaly jıynda Senat depýtaty, Áleý­mettik-mádenı damý jáne ǵylym komı­tetiniń tóraǵasy Murat Baqtııar­uly sóılegen sózinde: «Sarapshylardyń pikiri boıynsha shetelderde 7 mıllıon etnıkalyq qazaq turady eken. Bul Qazaqstanda turyp jatqan 18,5 mıllıon halyqtyń 38 paıyzy.  Demogra­fııa­lyq aspektide úlken áleýet bolyp tur­ǵan bul resýrstardy durys paıdalana aldyq pa?!» – deıdi.

Al Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdas­ty­ǵynyń baspasóz hatshysy Syrymbek Tóleýulynyń «QazAqparat» agenttigine jarııalaǵan habarlamasynda: «Ǵalymdar, ár ǵylymı zertteý ortalyǵy túrli máli­metterdi keltirip jatyr. Keıbir orta­lyqtar sheteldegi etnıkalyq qazaqtar sany 7 mıllıon dese, basqalary ózge málimetterdi jarııalaýda. Bizdegi málimetke qaraǵanda, ıaǵnı resmı derek boıynsha osydan birneshe jyl buryn 5 mıllıon bolǵan. Qazirgi kezde sheteldegi etnıkalyq qazaqtar 5 mıllıonnan asty», – deıdi.

Sonymen bul máselege baılanysty kóp jyl boıy kóshi-qon salasynda basshylyq qyzmet atqarǵan maman men áleýmettanýshy ne deıdi? Pikirin bilgen edik.

 

Nurlan BAIǴABYL, áleýmettanýshy:

Sheteldegi qazaqtardyń naqty sanyn bilý qıyn

– Bul málimet­ter­di elshilikter ar­qyly alý qıyn. Onyń ózindik ma­sha­qattary bar. Se­bebi zań ár elde ár­túrli. Al qazirgi aıtylyp júrgen derekterdiń bar­lyǵy buryn bir aıtylyp qalǵan 5 mıllıonnyń sol  ar jaq-ber jaǵy. Onyń ósimi bolmaı ma? Olar ári-beri kóshpeı me? Mine, muny naqty zerttep jatqan eshkim joq. Men kezinde salystyrmaly túrde 4 jarym mıllıon qazaq bar dep eseptegen edim. 2010 jáne 2013 jyldary 4 jarym mıllıonnyń ar jaq ber jaǵynda degen derekti keltirip júrdik.

Bul derekterdi bilýdiń birneshe mehanızmi bar. Mysaly, sheteldegi mádenı ortalyqtar arqyly nemese rýlyq shejire kitaptar arqyly bilýge bolady. Al elshilikter arqyly alǵan málimettiń anyq-qanyǵyn bilý úshin taǵy da zert­teý­­di qajet etedi.

Túptep kelgende, bul «Otandastar qory» isteıtin jumys. Men bul másele boıynsha olarǵa birneshe ret bardym. Eger mundaı málimetti resmı uıymdar ala almasa, ǵalymdarǵa qarjy bólsin. Zerttep shyǵaryp beredi. Áıtpese, muny jekelegen adam zertteý úshin qarjy qajet. Aımaqtardy aralaý kerek, jınal­ǵan málimetterge analız jasalady. Bul ánsheıin áýesqoılyqpen nemese volonterlikpen júzege asa salatyn jumys emes. Málimet naqty ári senimdi bolý úshin naqty zertteý jáne oǵan jumsa­la­tyn qarajat qajet. Sonda ǵana bul máli­met jaıynda naqty birdeńe deýge bolady.

 

Marat TOQSANBAEV, kóshi-qon salasynyń mamany, zeınetker:

Artpasa kemigen joq...

– Men 26 jyl boıy (alǵash qu­ryl­ǵannan bas­tap) kóshi-qon sala­­synda jumys istep, zeınetke shyq­tym. Kóshi-qon polıııasynda, kóshi-qon agent­­ti­ginde qyzmet atqardym.

Al sizder suraý salyp otyrǵan máselege kelsek, qazirgi aıtylyp júrgen málimetterdiń kóbi turaqty emes. Meniń biletinim qazaqtardyń basym kóbi Ózbekstanda turady. Odan keıin Qytaı­da jáne Reseıde. Sonymen qatar Túrki­menstan, Iran jáne Qyrǵaz Respýblıkasynda bar. Aýǵanstan qazaqtary Túrkııaǵa kóship ketti.

Alǵash 1991 jyly Mońǵolııadan qazaqtar kóship kelgende 160 myń qazaq bar degen derek keltirip júrdik. Qazir de sol mejeden kemigen joq. Óıtkeni Moń­ǵolııa qazaqtarynyń demografııa­lyq ósimi basqa eldermen salystyrǵanda joǵary. Sosyn Ózbekstan qazaqtarynyń ósimi jaqsy.

Al elge kelgen qandastardyń derek­qor bazasy bar. Ondaǵy málimet boıynsha qazir 1 jarym mıllıon qandas elge oraldy. Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Kóshi-qon komıtetinde bul málimetter jınaqtalǵan bolatyn.

Sonymen, qysqasha aıtqanda qazir shetelde 5 mıllıonnan astam qazaq bar dep esepteımin.

 

Sońǵy jańalyqtar