4 Maýsym, 12:34 499 0 Qaýipsizdik Ahmet ÓMIRZAQ

Shekarań shegendelmese...

Kez kelgen memlekettiń memlekettigi shekaradan bastalatyny – aksıoma. Sondyqtan ózara shekarasy shegendelmegen memleketter arasynda daý týmaı turmaıdy. Kóktemniń sońǵy kúninde baýyrlas ári shekaralas elder – Qyrǵyz Respýblıkasy men Ózbekstannyń arasynda bolǵan qaqtyǵys mine osynyń aıqyn mysaly.

Jalpy, Ózbekstan men Qyrǵyz Respýblıkasy arasyndaǵy memlekettik shekara 1 379 shaqyrymǵa sozylǵan. Mine, osy shekaranyń 5 paıyzy áli kúnge daýly. Iaǵnı eki el  memlekettik shekara máselesinde áli tolyq kelisimge kelmegen. Osynyń kesirinen sýda da, jer ústinde de qyrǵyz ben ózbek arasyndaǵy janjal toqtamaı keledi.

Bul jolǵy janjal Ózbekstannyń Ferǵana oblysy, Soh aýdany men Qyrǵyz Respýblıkasynyń Batken oblysy shekarasyndaǵy Chashma aýylynda boldy. Sýǵa talasyp qalǵan eki tarap shekaranyń eki jaǵyna toptasyp, onyń sońy shekaranyń eki jaǵyndaǵy adamdardyń bir-birine tas laqtyrýy­na ulasqan. Osynyń nátıjesinde dúrbeleń bastalyp, shekaradaǵy tikenekti symdar buzylǵan. Shekaraǵa óte jaqyn turǵan Ózbekstan tarapyn­daǵy eki úı, Qyrǵyz Respýblıkasy tarapyndaǵy bir úı otqa oranǵan.

 Qazirgi kezde Ózbekstan memleket­tik qaýip­sizdik qyzmetiniń shekara ásker­leri sheka­radaǵy jaǵdaıdy to­lyq baqylaýǵa alǵan. Sondaı-aq qyr­ǵyz tarapy da shekara­da­ǵy qaýipsizdik sharalaryn kúsheıtip jatyr.

Árıne, kórshi elder qashanda ózara janjaldy qalamaıdy. Ózbek-qyrǵyz elderi basshylary máseleniń neden týyndaǵanyn anyqtap, jaǵdaıdy tez retke keltirýge kiri­sip ketti. Ózbekstan premer-mınıstri Abdýl­la Arıpov pen Qyrǵyz Respýblıka­sy­nyń bas ýáziri orynbasary Kýbatbek Boronov kezdesý úshin Batken oblysyndaǵy Qadamjaı qalasyna barǵan. Qos tarap shekaradaǵy jaǵdaıdy qalypqa keltirý máselelerin talqylady jáne eki eldiń quqyq qorǵaý organ­dary ara­s­ynda yntymaqtastyq jospa­ryn jasady.  Bul týraly 1 maýsymda Qyr­ǵyz Respýblıkasy úkimeti málim­deme jasasa, Ózbekstan úkimeti áli resmı túrde habar taratpady.

Árıne, qaqtyǵys bolǵan jerde dúnıe-múlik búlinip, adamdar zardap shekpeı tur­maı­dy. Chashmadaǵy qaqty­ǵystyń salda­ry jaıynda eki eldiń jergilikti bıligi kezdes­ken­de aıtyldy. Qyrǵyz Respýblıkasy Den­saý­l­yq saqtaý ýázirliginiń málimdeýin­she, sheka­radaǵy janjaldan keıin 25 qyr­ǵyz azamaty Aıdarken qalasynyń aýrýhanasyna ákelingen. Olardyń tórteýi emhanaǵa jat­qy­zylsa, ekeýi­niń jaǵdaıy aýyr eken. Qal­ǵandary medıınalyq kómek kórsetil­gen­nen keıin úılerine qaıtarylǵan.

Al ózbek jaǵynan 16 adam túrli jaraqat­pen aýrýhanaǵa tústi degen derek bar, biraq resmı bılik áli ony ras­taǵan joq.

Shynyna kelsek, ózbek-qyrǵyz shekara­syn­daǵy qaqtyǵys birinshi ret bolyp turǵan joq. Osydan jeti ja­rym jyldaı buryn da Qyrǵyz Respýb­lıkasynyń Batken oblysy­nyń Ózbekstanmen shekarasynda búgingige uqsas jaǵdaı bolǵan-dy. Atap aıtqan­da,  Soh anklavynyń (Qyrǵyz Respýb­lı­kasy shekara­sy qorshap turǵan ózbek jeri) turǵyndary qyr­ǵyz shekarashylaryna shabýyl jasap, 30 adamdy kepilge alǵan bolatyn. Iaǵnı, Soh aýdany Hýshııar aýylynyń tur­ǵyn­dary qyrǵyzdyń Charbak aýyly tusynda, sol kezde endi ǵana ashylyp jatqan shekara beketine elektr jelisi baǵandaryn ornatyp júrgen qyrǵyz shekarashylaryna shabýyl jasaǵan. Olardyń betin qaıtarý úshin qyrǵyz sheka­rashylary aspanǵa oq atqan. Keıin ózbek ja­ǵy­nyń adamdary taǵy da tártipsiz­dik ja­­sap, shekarashylar ornat­qan baǵandardy qu­lat­qan. Muny­­­men turmaı, qyrǵyzdyń Char­bak aýylynyń 6 adamyn kepilge alyp ket­ken. Dúrbeleń bastalǵan kezde Soh aýda­ny arqyly Qyrǵyz Respýb­lı­ka­sy shekara­sy­na ótip bara jat­qan jeti adam da kepilge alyn­ǵan. Odan keıin de birtalaı qyrǵyz aza­­­­mat­­tary kepilge alynyp, keıin bosa­tyl­ǵan.

Sol kezde eki jaqta da bir-birin kiná­laý bol­dy. Qyrǵyz jaǵy «Ózbek azamattary qyrǵyz shekarashylary­nyń qarýlaryn tar­typ almaq boldy», «qaqtyǵys kezinde bir­neshe qyrǵyz shekarashysy zardap shekti» dese, ózbek jaǵy «bul iske qyrǵyz shekara­shy­la­ry aıypty, olardyń jergilikti turǵyn­dar­ǵa qarata atqan oǵynan Ózbekstan­nyń bes azamaty jaralan­ǵan» degen sekildi aqpa­rat taratqan-dy.

Sol kezde Sohtaǵy Hýshııar aýyly tur­ǵyn­dary qyrǵyz jaǵyna sý kelip turǵan aryq­ty bógep, Charbaktyń 300-den asa tur­ǵyny sýsyz qalǵan edi. Batkendegi ózbek je­rin­de (turǵyn­dary­nyń 80 paıyzdan arty­ǵy etnıka­­lyq tájikter) qyrǵyzdarmen buryn da talaı ret ereges bolǵan. Tipti, osy tustan 1999 jyly Ózbek­stan ıslam qozǵaly­sy uıymy­nyń ekstremıster Qyrǵyz Respýb­lı­­ka­synyń ońtústigine shabýyl jasaǵan. Keıin Ózbekstan memleketi Sohtaǵy shekara­shy­laryn kóbeıtken jáne olardyń kóbi ózbek ultynyń ókilderi boldy.

Jalpy, bul ólkedegi qaqtyǵys­tar­dyń sebebi ne degenge kelsek, ol keńestik kezeńniń qıt­urqy saıasaty­nyń jemisi. Máselen, Qyr­ǵyz Respýb­lı­kasy aýmaǵynda Ózbekstan­ǵa tıe­sili Soh, Shahımardan, Tájikstanǵa tıe­sili Vorýh anklavtary bolsa, Ózbek­stan­nyń Ándijan oblysynda qyrǵyz eline tıesili Barak anklavy orna­lasqan. Osylaı qoldan jasalǵan qıyndyqtar (árıne, keńestik kezeńde bir memleket quramynda bolǵan soń bir respýblıkanyń adamdary ekinshi bir res­pýb­lıkanyń aýmaǵynan eshqan­daı toq­tatý, tekserýsiz óte beretin) búginde Orta­lyq Azııa memleketterin bir-birimen qyrǵı-qabaq qylyp qoıdy. Bul elder ózara memlekettik shekarasyn aıqyndaǵan kezde baıaǵy qalyp­pen qalyp, anklavtaǵy halyq óz eline barý úshin uzaq jol júrýge májbúr bolyp qaldy. Sonyń kesiri ylǵı shekara mańyndaǵy elder­ge tıip jatady. Bir-birine alakóz bol­ǵan halyq shekaradaǵy ózen sýlaryn bir-birine jibermeı qalatyn jaǵdaılar jıi ushyrasyp, konflıktke sebep bolyp otyr. Al shyn máninde, munyń bári kórshiles memleketter arasyn­da­ǵy shekara máselesiniń áli kúnge la­ıyq­ty sheshimin tappaǵany­nyń belgisi.

Osy turǵydan alǵanda, soltústikte 7 591 shaqyrym Reseımen shekarasy bar, shyǵysta 1 782 shaqyrymǵa sozy­lyp jatqan Qytaı Ha­lyq Respýblı­kasymen shekarasy bar, ońtús­tiginde Túrkimen­stanmen (426 shaqy­rym), Ózbekstanmen (2 354 shaqyrym) jáne Qyr­ǵyz Respýb­lıkasymen (1 241 shaqy­rym) shek­tesetin Qazaqstannyń búkil shekarasyn she­gendep, qaıtyp daý bolmastaı qylyp beki­tip alǵany álemdik tarıhta asa mańyzdy dıp­­lo­matııalyq tabystyń biri deýge bolar edi.

 Erlan Saırov, saıasattanýshy:

Qazaqstan­ǵa qaraǵanda kórshilerimiz­diń shekara máse­le­si áli kúrdeli

– Qyrǵyz-ózbek ekeýi de baýyrlas elder, ekeýi de ómir boıy egin­shi­lik­pen aınalysyp kele jatqan eńbekqor halyq. Bizdi ortaq tarıh, ádet-ǵuryp, salt-dás­túr baılanys­ty­ra­dy. Bol­mys-bitimimen bizge týys memleket­ter­diń jer-sý daýy úshin qaqtyǵysyp jat­­qa­nyn kórip kóńiliń qulazıdy eken. Búgingi zamannyń tragedııasy. Bul eki el arasyndaǵy shekara máselesi kúni búginge deıin rettelgen joq. Keńes dáýirinde, baýyrlas memleket­ter­­diń shekaralary belgilenip jatqan ýaqytta, ár respýblıkada basqa ult ókil­deri ómir súretin aýmaqtar (anklav) qalyp ketti. Budan etnıka­ara­lyq qaqtyǵystar týyndap otyrdy jáne áli kúnge deıin jalǵasýda. Qazaq­stan shekaralas memleketterdiń esh­bi­ri­men qaqty­ǵys­qan joq. Óıtkeni bar­lyq kórshisi­men sh­e­kara máse­lesi ret­telgen. Elbasy N.Nazarbaevtyń sara­­lanǵan ári sarabdal saıa­sa­ty men dıp­lo­ma­tııalyq durys qadamda­ry­nyń arqasynda biz kórshiles eldermen shekara máselesin sanaly hám beıbit túrde sheship aldyq. Barlyq qujattar rásimdelgen jáne BUU-nyń qorynda (depozıtarıı) saq­taýly. Bul iste óskeleń urpaq úshin Elbasy­nyń sińir­gen eńbegi zor. Biz álem kórinisi ózgeris taýyp, Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıin jahandyq ahýal quldyrap jatqan qıyn kezeńde ómir súrip jatyrmyz. Bul kezeńde tarıhı hám dástúrli terrıtorııalyq shekaramyz­dy negizdep alý asa mańyzdy aspekt desek, biz bul máseleni ýaqytyly sheshtik, endi órkenıet deńgeıinde bul baǵytymyzdan taımaýymyz qajet.

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar