4 Maýsym, 11:11 506 0 Bilim Anar LEPESOVA

Sapaly bilim qaıda bar?

Aldaǵy bes jylda Qazaqstanda bilim salasyna bólinetin qarajat 6 ese, ǵylymǵa bólinetin qarjy 7 ese ósedi.   Qarjylandyrý ǵana emes, bilim oshaqtaryna, ásirese, joǵary oqý oryndaryna qoıylatyn talap ta kúsheımek. Ótken aptada Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń otyrysynda Memleket basshysy Úkimetke jalǵan dıplom beretin mekemelerdi jabý isin sozbaqqa salmaı jedel aıaqtaýdy tapsyrdy. Sondaı-aq 2025 jylǵa deıin elimizdegi 5 JOO álemniń úzdik 500 ýnıversıtetiniń qataryna qosylýy tıis ekenin basa aıtty. Otandyq oqý oryndary bul mejeni baǵyndyrýǵa daıyn ba? Qazaqstandyq JOO-lardyń búgingi reıtıngi qandaı?

«Tazartý jumysy» qaı oqý  oryndarynan bastalady?

2025 jylǵa deıin elimizde bilim berý júıesi túbegeıli reformalanady. Úzdiksiz izdeniske, ósý men damýǵa úndeıtin jańa zamannyń talaby bul. Prezıdent aıtqandaı, bul salanyń mańyzy artyp, tipti eko­nomıkanyń ózi ilim-bilimge táýel­di bolmaq. Sondyqtan otan­dyq bilimniń sapasyn arttyrý, ýnı­versıtetterdiń materıal­dyq baza­syn nyǵaıtý, qazaqstan­dyq bilim berý júıesiniń bedeline nuq­san keltiretin oqý oryndaryn jabý má­selesine basa kóńil bólin­bek.

Qasym-Jomart Toqaev bul máse­lege úshinshi márte oralyp otyr. 2019 jylǵy jeltoqsanda Jastar jylynyń jabylý jáne Eriktiler jylynyń ashylý saltanatynda «Taǵy bir mańyzdy mindet bilim sapasyn jáne qoljetim­diligin arttyrý bolyp otyr. «Atameken» UKP derekterine sáıkes, búginde JOO túlekteriniń shamamen 60 paıyzy mamandyǵy bo­ıynsha jumysqa ornalasa almaı­dy. Bul bizdiń bilimniń sapasyn bildiredi. Jastar oqyp júrip, ásirese óziniń beıinine tán emes salada jumys isteıtinin bilemiz. Aqsha tabý – bul jaqsy. Biraq múm­kindiginshe óziniń mamandyǵy boıynsha aqsha tapqan jón. Soǵan saı olardyń oqýy men eńbek qyz­meti parallel álemde damıdy», – degen bolatyn.

Bıyl qańtar aıynda Úkimettiń keńeı­tilgen otyrysynda Memleket basshysy joǵary bilimniń sapasyn arttyrý máselesin qaıta kóterip: «Qazirgi tańda elimizde bilikti ustazdardyń tapshylyǵy aıqyn sezilip otyr. Mamandardyń jasy ulǵaıǵan saıyn olardyń ornyn basatyn laıyqty muǵalim­der jetispeı jatyr. 330 myń muǵalimniń 27 paıyzy – zeınet jasy jaqyndaǵan nemese jetken azamattar. Sondyqtan qalyptasqan jaǵdaıdy túbegeıli ózgertýimiz kerek. Bizge jańa talaptarǵa saı muǵalimderdi daıarlaıtyn joǵary oqý oryndary qajet. Dıplom satyp, joǵary bilimniń bedelin túsiretin jekemenshik oqý oryndarynan birjolata qutylý kerek, – dedi.

Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń dereginshe, Qazaqstanda barlyǵy 132 joǵary oqý orny bar. Onyń 65-i jekeniń ıeliginde. Sarapshylardyń aıtýynsha, oqý oryn­dary­nyń sanyn qysqartyp, sapasyn arttyrý jumysy aldymen jekemenshik JOO-lardan bastalýy múmkin. Mundaı úrdis álemdik tájirıbede bar.  Máselen, 2018 jyly «Kommersant» gazeti Reseıdegi JOO-lardyń jartysy jumysyn toqtatqanyn, ıaǵnı joıyl­ǵanyn jazdy. Basylymda jarııalan­ǵan maqalaǵa súıensek, eldegi joǵary oqý oryndary men olardyń fılıaldar sany úsh jyl ishinde shamamen 1 097 uıymǵa qysqar­ǵan. Reseıdiń Joǵary bilim jáne ǵylym mınıstrligi «tazartý jumysy» sonymen aıaqtalǵanyn málimdedi.

Elimizde memlekettik jáne jekemenshik oqý oryndarynyń qaısynyń bási basym degen suraq týyndaǵanda, eń áýeli, talap­kerlerdiń tańdaýyna súıenemiz. Jyl saıyn UBT tapsyrǵan soń mektep túlekteri qujat­taryn arqalap, memlekettik, onyń ishinde ulttyq ýnıversıtetterge júgiretini qupııa emes. Memlekettik grant ıegerleriniń arasynda jekemenshik oqý oryndaryn tańdaı­tyndar ilýde bireý. Dese de, 10 jyldan beri jumys istep kele jatqan Bilim sapasyn qamta­masyz etý boıynsha táýelsiz agenttigi (IQAA-Ranking) júrgizgen zertteý nátıje­le­rine súıensek, keıbir jekemenshik JOO-lardyń reıtıngi memlekettik ýnıversıtetterden áldeqaıda joǵary. 2019 jylǵy qorytyndyda «Qazaqstannyń úzdik kóp­sa­laly JOO-sy» boıynsha Pavlodardaǵy Inno­vaııalyq Eýrazııa ýnıversıteti, Almatydaǵy Halyqaralyq bilim berý korporaııasy keıbir memlekettik ýnıversıtetterden alda tur. Al «Qazaqstannyń úzdik gýma­nıtarlyq-ekonomıkalyq JOO ulttyq reıtıngi – 2019» atalymynda joǵary kór­set­kishterdi ıelengen Almaty menedjment ýnıversıteti, «Bolashaq» Qaraǵandy akademııasy, «Turan-Astana» ýnıversıteti – úsheýi de jekemenshik JOO-lar. Demek, menshik túrine qaraı  qysqartý oń nátıje bermeýi múmkin.

Ulttyq reıtıng úzdikteri

Tarıhqa kóz jibersek, oqý oryndarynyń salystyrmaly kórsetkishin ázirleý tarıhy AQSh-ta bastalypty. 1983 jyly Qurama shtat­tardaǵy  U.S. News & World Report apta­lyq jýrnaly «Amerıkanyń úzdik kolledj­deri» reıtıngin jarııalady. Al Tomsk ýnı­versıtetiniń rektory Edýard Gala­jın­skıı­diń zertteýinde keltirilgen derekke súıensek, eń birinshi halyqaralyq reıtıng (The Academic Ranking of World Universities – ARWU) 2003 jyly paıda boldy. Sodan beri álem elderi halyqaralyq reıtıngke qaty­sýdy, sondaı-aq óz ishinde ulttyq esep júr­gizýdi ádetke aınaldyrǵan. Bizdiń elimizde de bilim oshaqtarynyń salystyrmaly kórset­kishin daıyndaý jyl saıynǵy úrdiske aınal­ǵan. Bul ispen bir emes, birneshe uıym aınaly­sa­dy.

Máselen, ótken aptada Bilim sapasyn qamtamasyz etý boıynsha táýelsiz agenttigi (IQAA-Ranking) Qazaqstannyń úzdik ýnıver­sıtet­­teri ulttyq reıtınginiń 2020 jylǵy qory­tyndysyn jarııalady. Reıtıngke kóp­salaly, tehnıkalyq, gýmanıtarlyq-eko­nomıkalyq, medıınalyq jáne pedago­gı­kalyq baǵyttaǵy 44 oqý orny engen. Ulttyq reıtıng qorytyndysy boıynsha  kópsalaly JOO-lar arasynan  ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti, tehnı­kalyq ýnı­versıtetter arasynan  Satbayev University, pedagogıkalyq ýnıversıtetter arasynan  Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıteti, medıınalyq oqý oryndary arasynan  Semeı medıına ýnıversıteti úzdik dep tanyldy. Al óner salasyndaǵy eń úzdik oqý orny – Qazaq ulttyq óner ýnıversıteti.

IQAA-Ranking agenttigi ókilderiniń aıtýynsha, reıtıng jasaý barysynda oqý ornynyń akademııalyq qyzmeti, stýdent­ter­diń oqý úlgerimi kórsetkishteri, profes­sor­lyq-oqytýshylyq quramnyń jumysy, ǵylymı-ınnovaııalyq jumystar, halyq­aralyq yntymaqtastyq, túlekterdiń jumys­qa ornalasýy, jumys berýshilerdiń jáne táýelsiz sarapshylardyń pikiri sekildi birneshe ólshemshart esepke alynady. Sondaı-aq bıyl stýdentter men JOO túlekteriniń pikiri de eskerilipti. Elektrondy poshta arqy­ly saýalnama júrgizilip, 500-den astam ju­mys berýshi, 150 sarapshy, 3 000 stýdent jáne 2 000 túlektiń jaýaby taldanǵan.

Táýelsiz akkredıtteý jáne reıtıng agent­tigi (IAAR) de jýyrda Qazaqstan sura­nysqa ıe joǵary oqý oryndary ulttyq reıtın­giniń bıylǵy nátıjelerin jarııalady. Reıtıngke qatysýǵa respýblıka boıynsha 89 JOO ótinish berip, 1 939 bilim berý baǵdarlamasy tirkelgen. 2020 jylǵy reıtıngtiń ereksheligi – BǴM Joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilimi bar kadr­lardy daıarlaýda toptar boıynsha bilim berý baǵdarlamalary saralanǵan. Ulttyq esep qorytyndysy boıynsha, elimizdegi úzdik ýnıversıtetter kóshin   L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti (152 943  upaı) bastady. Ekinshi orynda – S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıteti (70 085 upaı), al úshinshi orynda – Qara­ǵan­dy memlekettik tehnıkalyq ýnıversıteti (50 051 upaı). Pedagogıkalyq maman­dyq­tar boıynsha Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ýnıversıteti alda tursa, óner jáne gýmanıtarlyq ǵylymdar jóninen T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasy ózgelerden oq boıy ozyq. Medıınalyq mamandyqtar boıynsha M.Ospanov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik medıına ýnıversıteti eń joǵary suranysqa ıe oqý orny dep tanyldy.

Halyqaralyq reıtıng: qazaqstandyq ýnıversıtetter qaı orynda?

Otandyq joǵary oqý oryndary birneshe jyldan beri halyqaralyq reıtıngterge de qaty­syp júr. Solardyń biri – 2004 jyldan beri ulybrıtanııalyq Quacquarelli Symonds (QS) kompanııasy jasap kele jatqan reıtıng. Kompanııa sarapshylary jahan ýnıversıtetterin 6 negizgi ólshemshart boıynsha baǵalaıdy: zertteý qyzmeti, oqytýshylyq qyzmet, jumys berýshiler pikiri, mansaptyq múmkin­dik, sheteldik stýdentter men oqytý­shylar sany. Reıtıngke qatysý úshin oqý  oryn­dary bakalavrıat jáne kem degende eki sala boıynsha dıplomnan keıingi baǵdarlama usynýy shart.

Kóp jyldan beri QS World University Rankings reıtınginde AQSh pen Ulybrıtanııa ýnıversıtetteri kósh bastap keledi. Al ótken jyly atalǵan tizimde  Qazaqstannyń 8 joǵa­ry oqý ornynyń aty ataldy.  Olardyń ishin­de úsheýi alǵashqy 500 ýnıversıtet tizi­mine endi. Atap aıtar bolsaq, Ál-Farabı atyn­daǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti (207-oryn), Lev Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ult­tyq ýnıversıteti (418-oryn) jáne Muhtar Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıteti (491-oryn).

Sondaı-aq bul reıtıngke Almatydaǵy tórt joǵary oqý orny endi. Olar – Qanysh Sátpaev atyndaǵy Qazaq ulttyq tehnıkalyq zertteý ýnıversıteti, Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıteti (561-570), Qazaq-Brıtan tehnıkalyq ýnıversıteti (751-800) jáne Abylaı han atyndaǵy halyqa­ralyq qatynastar jáne álem  tilderi ýnıversıteti (801-1 000). Bir aıta keterligi, QS World University Rankings reıtıngine  Qazaq­stannan ózge Ortalyq Azııadaǵy eshbir ýnıversıtet enbegen.

Dese de, Quacquarelli Symonds kompanııasy ótken jyly «Damýshy Eýropa jáne Orta­lyq Azııa» atty jańa reıtıng usynyp, atal­ǵan  aımaqtardyń joǵary oqý oryndaryna jeke baǵalaý júrgizdi. Tizimge 350 ýnıversıtet engen, onyń ishinde Qazaqstan­nyń 24 oqý orny da bar. Reıtıng qorytyn­dy­sy boıynsha, otandyq ýnıversıtetter arasynda ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ top jaryp, 18-orynnan kórindi. Sondaı-aq úzdik júzdikke L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ult­tyq ýnıversıteti (51-oryn), Qanysh Sátpaev atyn­daǵy Qazaq ulttyq tehnıkalyq zertteý ýnı­versıteti (73-oryn), Qazaq-Brı­tan teh­nı­kalyq ýnıversıteti (94-oryn), Qa­zaq ult­tyq agrarlyq ýnıversıteti (97-oryn) endi. Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq peda­­go­gı­ka­lyq ýnıversıteti 105-qatardan kó­rin­di.

Sessııany jabý – 22 myń teńge,

dıplom qorǵaý – 105 myń teńge

Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, Prezıdent dıplom basyp shyǵaratyn JOO-lardy jabý máselesin  tabandy túrde ári barynsha qysqa ýaqytta sheshýdi tapsyrdy. «Jalǵan dıp­lomdar beretin keńselerge bizdiń júıe­miz­de múldem oryn bolmaýy tıis», – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Bilim jáne ǵylym mınıstrligi  bilim berý talaptaryna saı kelmeıtin joǵary oqý oryn­daryn anyqtap, olardyń jumysyn toq­tatý isin ótken jyldyń sońynda bas­ta­ǵan. Máselen, 34 ýnıversıtetke tekserý júrgizip, deni zańdy óreskel buzǵany belgili boldy. Mınıstrlik mamandarynyń aıtýynsha, synǵa ilikken oqý oryndarynyń basty olqy­lyqtary – shtattyq birlik pen oqytý­shy­lyq-professorlyq quramnyń dárejesi tómen, UBT tapsyrý sertıfıkattary bolma­ǵan túlekterdi de oqýǵa qabyldaý, oqý alań­da­ry men jataqhanalardyń jetispeýi, jem­qor­lyq. Tekserý qorytyndysy boıynsha vedomstvo 5 ýnıversıtetti lıenzııasynan ýaqytsha aıyrsa, 12 joǵary oqý ornyna aıyppul saldy. Al 1 ýnıversıtettiń isi sotqa jiberildi. Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń málimetinshe, Shymkenttegi Aımaqtyq áleý­mettik-ınnovaııalyq ýnıversıteti Bilim jáne ǵylym salasyndaǵy sapany qamta­ma­syz etý jónindegi komıtettiń uıǵarymyn oryn­damaǵan. Osyǵan baılanysty Komıtet ýnıversıtetti bilim berý qyzmetin júrgizý quqyǵyna lıenzııadan aıyrý úshin sotqa júgingen. 9 qańtarda Shymkent qalasynyń mamandandyrylǵan ákimshilik soty komı­tet­tiń nusqamasyn qanaǵattandyryp, joǵa­ry oqý ornyn lıenzııadan aıyrý týraly sheshim qabyldady. Ýnıversıtet stýdentteri ózge oqý oryndaryna aýystyryldy.

Elimizde jemqorlyq jaılaǵan ýnıversıtetterdi anyqtaý baǵytynda «Taza sessııa» akııasy da turaqty túrde júrgizilip keledi. Jýyrda Nur Otan partııasynyń Jas Otan Jastar qanaty akııanyń ekinshi kezeńiniń qorytyndysyn  jarııalady. Anonımdi saýal­­namaǵa elimizdegi 64 jekemenshik joǵa­ry oqý ornynda oqyp jatqan 20 myńnan astam stýdent qatysqan. Saýalnamalar negizinde stýdentterdiń jemqorlyq faktilerin kórsetken 7 joǵary oqý ornynyń reıtıngi jasaldy. Olar: Nur-Sultan qalasyndaǵy medı­ınalyq ýnıversıtet, Jetisaı qala­syn­daǵy «Syrdarııa» ýnıversıteti, Alma­ty­daǵy Qazaq týrızm jáne sport akademııasy, Shymkent qalasyndaǵy Aımaqtyq áleý­met­tik-ınnovaııalyq ýnıversıtet, Almatydaǵy Orta­lyq Azııa ýnıversıteti, «Almaty» ýnıversıteti, S.Baıshev atyndaǵy Aqtóbe ýnıversıteti.

Respondentterdiń pikirinshe, jemqorlyq deregi emtıhan jáne esep tapsyrý kezinde (23,8 paıyz), dıplom jumysyn qorǵaý kezinde (8,7 paıyz) kóp oryn alatyny anyq­talǵan. «JOO stýdentter parany kimge kóp beredi?» degen suraq boıynsha stýdent­terdiń 30 paıyzy konvertti oqytýshylarǵa beretini, al 4,4 paıyzy rektorlardy tikeleı satyp alatyny anyqtaldy.

Usynylatyn paranyń mólsheri de erekshe nazar aýdarýdy qajet etedi. Jasotan­dyq­tar­dyń deregine súıensek, Qazaqstan boıynsha sessııany jabý baǵasy – 22 myń teńge, bir pán­di tapsyrý – 14 myń bolsa, kýrs jumysyn sát­ti tapsyrý quny – 32 myń teńge. Al dıp­lom jumysyn óte jaqsy deńgeıde qorǵap shyǵý úshin 105 myń teńge tóleý qajet bolsa, aqy­ly bólimnen memlekettik grantqa aýysý úshin stýdentter 400 myń teńge daıyndaýy tıis.

 

Tolǵanaı  BAIYSBEKOVA, «Bolashaq» stıpendııasynyń ıegeri, Ońtústik Kalıfornııa ýnıversıtetiniń óner magıstri:

AQSh-ta dıplom satyp alý degen túsinik joq

– Dıplomdy satyp alý, oqytýshy­lar­­ǵa para berý, emtıhandy aqshamen jabý sekildi bilim­niń mán-mańyzyn tó­­men­detetin quby­lys­tar qazaqstandyq bilim berý júıesi­ne ǵana tán be, álde mun­daı kesel damyǵan memleketterde de bar ma?

– Bilýimshe, postkeńestik nemese jemqorlyqqa belshesinen batqan keıbir memleketterde bolmasa, Eýropa nemese Soltústik Amerıka elderinde dıplom satyp alý degen túsinik joq. Máselen, AQSh-ta oqýdy támamdaýǵa múmkindigińiz bolmasa, belgili bir ýaqytqa toqtatyp qoıyp, keıin qaıta jalǵastyra alasyz. Sizge bar jaǵdaı jasalady. Biraq joǵary bilim aqyly. Memlekettik grant kóp jaǵdaıda qarastyrylma­ǵan, aqsha tólep oqısyz, shamańyz jetpese, oqýdy nesıege rásimdeısiz. Taǵy bir aıta keterligi, joǵary oqý oryndarynyń quny óte qymbat. Sol úshin de qoǵamda baǵalanady. Dıplomdy satyp alý degen tirkesti amerı­ka­lyqtardyń sózdik qoldanysynda estigen emespin. Dıplomǵa qol jetkizý úshin talmaı eńbektenesiz, jatpaı-turmaı oqısyz, saǵat­tap kitaphanada otyrasyz.

 – AQSh-taǵy joǵary bilim berý júıe­si­niń negizgi erekshelikterine toqtalyp ótseń...

– Men AQSh-ta magıstratýrada oqydym. Dese de, sol jaqta ómir súrgen biraz ýaqyt ishin­de bakalavrıattyń da kóp erekshelikte­rin ańǵaryp úlgerdim. AQSh-ta joǵary bilim berý júıesi Major jáne Minor mamandyq­tar­dan turady. Máselen, sizdiń negizgi maman­dy­ǵy­ńyz bıologııa bolsa, qosymsha mamandyq retinde ekonomıkany ıgerip shyǵa alasyz. Tilderdiń birin oqyp júrip, qosymsha psıhologııany nemese qoǵammen baılanysty oqýǵa bolady degendeı. Iaǵnı, bir-birine múldem uqsamaıtyn mamandyqtar­dy qatar ıgerýge múmkindik bar. Dıplomda  major-y myna­d­aı, minor-y mynadaı dep ekeýi de kór­se­tiledi.

Al magıstratýra júıesi Qazaqstanǵa uqsas. Óner, menedjment, bıznes-menedj­ment, ǵylym magıstratýrasy bar. Qazaq­stan­da ǵylym magıstratýrasyn támamdaǵan­dyq­tan, AQSh-ta óner magıstratýrasynda oqýdy qup kórdim. Ondaǵy erekshelik – tarıh­ty bizdegideı bir semestr boıy oqyt­paı­­dy. Máselen, ekonomıka mamandyǵynda oqysańyz, el nemese jahan tarıhynyń óz salańyzǵa qatysty tusymen bir-aq kúnde oqyp tanysasyz. Sizge birneshe keıs nemese de­rekti fılmder berilýi múmkin. Taǵy bir artyq­shylyǵy, eski oqýlyqtarmen emes, kó­bi­ne sońǵy jyldary shyqqan kitaptarmen oqytady. Kitap bolmaǵan jaǵdaıda taqyryp sońǵy bolyp jatqan keıster negizinde túsin­di­riledi. Eń eski keıstiń ózi alty, ary ketse segiz aı buryn bolǵan oqıǵalar. Iaǵnı, siz oqý bitire salyp, jumysqa kiriskende, óz sala­ńyz­dyń barlyq jańalyqtaryn jetik bilip, qyz­metińizge birden tóselip kete alasyz.

– Qaı salada bolmasyn, elimizdi ozyq el­der­men salystyryp, «bizde nege ondaı emes, biz qashan sondaı bolamyz?» dep baıbalam salý ádetke aınalǵan. Qazaq­stan men AQSh-tyń bilim berý júıe­sin salystyrý qan­shalyqty qısyndy? 

– Qısynǵa kelmeıtin nárse. Jalpy, bilim berý júıesin ǵana emes, kez kelgen sala­nyń damýyn basqa eldermen salystyrýǵa  túbegeıli qarsymyn. Óıtkeni ár eldiń geo­gra­fııalyq ornalasýy, tili, dini, dili, qun­dy­lyqtary basqa. AQSh-taǵy nemese Eýropa elderiniń birindegi ozyq úlgini sol kúıi ákelip Qazaqstanǵa engizemin deý bos áýre­shilik.  Bir ǵana mysal. Biz 1920 jyldary kıiz úımen kóship-qonyp júrgende AQSh-ta ekonomıkalyq daǵdarys boldy. 1932-1933 jyldary biz asharshylyqty bastan ótkerip jatqanda, amerıkalyqtar 70 qabattyq Rokfeller ortalyǵyn salyp jatty. Damý jolyn bizden 100 jyl buryn bastaǵan memleket pen Qazaqstandy salystyrý, sanaýly jylda sondaı deńgeıge jetý kerek degen meje qoıý durys emes. Ozyqqa umtylý oryndy, alaıda maqsat-mindetti belgilemes buryn múmkindigimizdi, qarym-qabiletimizdi eskerý qajet dep oılaımyn.

 

Rahman ALShANOV, «Turan» ýnıversıtetiniń  rektory,  Qazaqstan JOO qaýymdastyǵynyń  prezıdenti:

JOO-lar reıtıngi bilim sapasynyń kórsetkishi emes

– Mınıstrlik joǵary oqý oryndaryn jyl saıyn tekseredi. Biraq odan ázirge nátıje shyǵar emes.  Másele talaptyń, ere­je­niń júıesizdiginde emes, tekserý sapasyn­da. Oqý oryndarynyń esik-terezesin, oryn­dyq­taryn túgendeı bergenshe, oqýdyń mazmunyn, oqytýshylarynyń bilim-biligin, stýdentterdiń saýatyn tekserý qajet. Keıbir memlekettik ýnıversıtetter 40-50 maman­dyq boıynsha maman daıarlaıdy. Ásirese, óńirlerde shamasy kele me, kelmeı me, qara­maıdy. Alaıda onyń jartysynan astamynda 2-3 stýdentten ǵana oqıdy. Tekserý barysynda mınıstrlik sony nege kórmeıdi, nege qysqartpaıdy? Sanda bar, sanatta joq 50 mamandyqty oqytqansha, sapaly, qoǵamǵa paıdasy bar 10 mamandyqty oqytsyn.

Joǵary oqý oryndarynyń reıtıngin jasaýda da shıkilik kóp. Elimizdiń keıbir ýnıversıtetteri halyqaralyq reıtıngterde jyldan-jylǵa joǵarylap keledi. Ótken jyly 400-orynda bolsa, bıyl 200-orynǵa kóterilip jatqandary bar. Bári aqshaǵa kelip tireledi. Reıtıng jasaıtyn agenttikke aqsha berseń, tizimge qosady. Bermeseń, úzdikter qatarynan kórine almaısyń. JOO-lar reıtıngi bilim sapasynyń kórsetkishi emes. Bálkim oqý oryndaryn yntalandyrý úshin, jetistikterin kórsetý úshin onyń bolǵany durys shyǵar. Alaıda reıtıng oqý oryn­dary­nyń qaısysy ozyq, qaısysy qalys ekenin anyqtaýdyń basty tetigi bola almaıdy. Máselen, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ult­tyq ýnıversıtetiniń bıýdjeti 29 mlrd teńge bolsa, aımaqtardaǵy keıbir ýnıversı­tet­terdiń bıýdjeti 1,5-2 mlrd teńgeniń aınalasynda. Aıyrmashylyq jer men kókteı, olardy qalaı salystyrasyń?

Taǵy bir qynjyltatyny, qazir ata-analar ýnıversıtetke bas suqpaıdy. Balasyn oqýǵa túsirerde bir keledi, sodan keıin tek dıplom alǵan sátinde bir-aq tóbe kórsetedi. Oqý ornyna kelip, jaǵdaıdy kózben kór­megen soń, áleýmettik jeliden oqyǵany, jurttan estigeni boıynsha «ton pishedi». «Oıbaı, aqshamyzdy jep qoıdy», «balamyz­dy durys oqytpady» dep qara kúıe jaǵýǵa daıyn turady. Jaǵdaıyn aıtyp, jeńildik suraıtyn, aqyly bólimnen grantqa aýystyrýdy suraıtyn ata-analar da kóp. Ýnıversıtet – zeınetaqy nemese járdemaqy taratatyn mekeme emes, bilim beretin, maman daıarlaıtyn oryn. Úkimet oqytsyn, jataq­ha­naǵa ornalastyrsyn, shákirtaqy bersin degen masyldyqtan arylý kerek. Eńbek­tenseń, oqysań grantqa da, shákirtaqyǵa da, ja­taqhanaǵa da qol jetkizesiń. Aqyly bó­lim­de oqyǵan kúnniń ózinde sabaqqa da, jumys isteýge de úlgerýge bolady. Bolashaq – eńbektengendiki, izdengendiki.

Sońǵy jańalyqtar