28 Mamyr, 13:24 696 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Aǵaıyn atajurttan alystamasyn desek...

Sýret ınternetten alyndy
Sýret ınternetten alyndy

Táýelsiz el retinde ómir súrip otyrǵan ulttyń basty qorǵa­ny – memleket jáne onyń myzǵymas shekarasy bolsa, etnıkalyq toptar­dyń qorǵany – tili, salt-dástúri, tarıhy, mádenıeti, demografııasy jáne tarıhı Otany.

Qazir atajurttan jyraq álemniń 40-qa jýyq elinde qandastar ómir súrip jatyr. Olardyń basty muraty – jahan­daný dáýirinde jatqa jutylyp ketpeý, ulttyq erekshelikterin saqtap qalý. Osy turǵydan alǵanda, oǵan dáneker bolar negizgi basymdyqtar – bilim, mádenıet, ádebıet jáne aqparat salasy.

Blim salasy boıynsha «Otandastar qory» Bilim jáne ǵylym mınıstrligimen birlese otyryp, alystaǵy aǵaıyn úshin onlaın kitaphana júıesin engizýde. Kez kelgen ýaqytta álemniń qaı túkpiri­nen bolsyn, qazaqsha bilim alýǵa múmkin­dik bar. Rýhanı-mádenı baılanysta óz deńgeıinde júzege asyp jatyr. Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy qandastar turatyn elderde ortalyqtar ashyp, ty­ǵyz baılanys jasaýǵa atsalysýda. Aıta ketý kerek, keıbir eldiń ishki zań­daryna baılanysty ondaı ortalyq­tar ashýǵa múmkindik bolmaı otyr.

Al aqparat salasyna kelsek, qazir álemniń biraz elinde qazaqsha habar taratatyn teleradıo, gazet-jýrnal jáne ınternet saıttar bar. Atap aıtqanda, Reseıdiń Astrahan, Orynbor, Qorǵan, Omby, Taýly Altaı avtonomııalyq oblysy, Qytaıdyń Altaı, Tarbaǵataı, Ile aımaqtary, Monǵolııanyń Baıan-Ólgeı jáne Qobda aımaǵy, Ózbekstannyń Naýaı, Syrdarııa, Buhara, Tashkent oblystary men Qaraqalpaqstannyń Nókis qala­sy, Irannyń Gorgan, Berditúrikmen, Dombat qalalary, Túkimenstan, Qyrǵyz Respýblıkasy jáne Eýropa elderinde qazaq tilinde shyǵatyn (beıresmı derekter boıynsha), jıyny 150-deı aqparat quraly bar eken.

Shettegi qazaqtyń tilin saqtaý, tyǵyz baılanys ornatý, olardyń jaǵ­daıyn bilý úshin BAQ qajetti tetik. Al bó­ten elde qazaqsha aqparat taratý da ońaı sharýa emes.

Bul oı bizden buryn da bıik minberde aıtyldy. Ótken jyly qarashada «Otandastar qory» men Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń uıymdastyrýymen qandastardyń tarıhı Otanymen mádenı-gýmanıtarlyq jáne iskerlik yntymaq­tas­ty­ǵyn odan ári damytý úshin jaǵdaı jasaý maqsatyndaǵy memlekettik tapsyrma aıasynda «Otandastar. Bolashaqqa baǵdar» degen taqyrypta halyqaralyq basqosý ótti. Jıynǵa Memlekettik hatshy Qyrymbek Kósherbaev jáne sol kezdegi Úkimet basshysynyń birinshi orynbasary Berdibek Saparbaevpen birge «Otandastar qorynyń» prezıdenti Nurtaı Ábiqaev jáne Dúnıejúzi qazaq­ta­ry qaýymdastyǵy tóraǵasynyń birinshi orynbasyry Zaýytbek Turysbekov qatys­qan bolatyn.

Sol jıynda sheteldegi qazaqtildi basylymdardy jyl saıyn marapattap otyrý jaıy da sóz bolǵan edi. Aıtylǵan sóz aıtylǵan jerinde qalǵandaı boldy ma, sodan keıin bul másele umyt bola bastaǵandaı.

Jyl saıyn bir sheteldik qandasymyz marapattalyp qaıtsa – ol shetelde­gi qazaq tiline jasalǵan qurmet bolar edi.

Shettegi qazaq ádebıeti

Shetelde turyp ta qazaq ádebıetimen aınalysyp jatqan qalamgerler kóp. Olardyń tipten keıbiriniń ataǵy atajurtqa da jetip jatady. Osyndaǵy basylymdarǵa shyǵarmalary jarııalanyp, esimi elge belgili bolǵandary qansha­ma? Olar da shettegi aǵaıynnyń tilin, mád­enıetin saqtap qalýda úlken eńbek sińi­rip otyrǵany ras.

Qytaıda qaıtys bolǵan jazýshy Qajyǵumar Shabdanulynyń esimi «Qylmys» romanymen elimizge etene tanys. Aqyn Omarqazy Aıtan, jazýshy Jaqsylyq Sámıt shyǵarmalary Qytaı­daǵy qazaqtardyń rýhanı-ádebı qýaty ispetti. Qytaıdaǵy memlekettik  deńgeıdegi syılyqtyń ıege­rileri, jazýshy Jumabaı Bilál jáne  aqyn Erlan Nurdyhan qatarly qalamgerlerdiń esimi ǵana emes, shyǵar­malary da elimizge tanys. Sol sııaqty Mońǵolııada Parlament depýtaty bolǵan jazýshy Sultan Táýkeı, aqyn Suraǵan Rahmetuly, Janat Boqash, Baıyt Qaban qatarly qalamgerler bar. Álemniń basqa da elderinde biz áli de esim-soıyn bile bermeıtin aqyn-jazý­shylar kóp. Ádebıet, óner ultqa bólin­beı­di. Deıturǵanmen, olar áýeli óz halqy úshin jazady. Shyǵarma qaı tilde jazylsa, sol ulttyń rýhanı qazynasy bolyp qalady.

Aqyn Esenǵalı Raýshanov baspasózge bergen bir suhbatynda: «Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵy marqum Qaldarbek Naımanbaev aǵanyń ıdeıasymen júzege asyp edi. Ondaǵy negizgi maqsat shettegi 5 mıllıon qazaqtyń tilin, ádebıetin, mádenıetin qorǵaý, qolpashtaý bolatyn. Shette de qanshama qazaq jazýshylary júr. Anaý Tarbaǵataıda Qajyǵumar Shabdan degen aǵamyz ótti dúnıeden. Myqty bolsaq, sol aqsaqalǵa Memlekettik syı­lyq berer edik. Bizde qaıtys bolǵan­nan keıin de talaı tulǵalarymyzǵa Memlekettik syılyq berildi. Búgingi qazaq kórkem ádebıetiniń deńgeıimen qaraǵanda Qajyǵumar aqsaqaldyń eńbegi odan tómen bolýy, tipti oqylmaýy da múmkin. Áńgime onda emes. Sóz qazaq degen atqa kelip tumsyq súıep tur. Sony júıelesek, el ekenimizdi, qazaqshalap aıtar bolsaq, dóńaıbatymyzdy sheteldik ádebı jurtqa bir kórsetip alar edik», – dep «Alash» syılyǵynyń áýelgi maqsaty men keıingi jaı-japsaryn da tilge tıek etken edi.

Qazaq halqy úshin «Alash» sózi qashanda ardaqty. Qazaq eliniń derbes el bolyp qalyptasýyna HH ǵasyrdaǵy Alash arystarynyń yqpaly zor boldy. Olar tek saıası qaıratker ǵana emes, óner, ádebıet, ǵylym bolsyn qaı salanyń da alǵashqy taǵanyn qalady. Sol sebepti de halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵy áý basta «negizgi maqsat shettegi 5 mıllıon qazaqtyń tilin, ádebıetin, mádenıetin qorǵaý, qolpashtaý» degenmen «Alash» uǵy­my ısi qazaqqa ortaq bolǵandyqtan aý­qy­my keńeıip, barsha qazaqtyń ozyq ádebı shyǵarmasyna berilgen bolýy múm­kin.

1992 jyldan bastap, uzyn-yrǵasy 176 adamǵa «Alash» syılyǵy berilipti. Túrkııa, Reseı, Ózbekstan, Ázirbaıjan, Qytaı jáne Ispanııa qatarly elderdiń birqatar qalamgerleri (aýdarmashylar) «Qazaq ádebıetin nasıhattaýdaǵy eńbegi úshin» laýreat atanypty.

Aıtaıyn degenimiz, qazir shetelde ómir súrip jatqan qazaqtyń tili, máde­nıe­ti, ádebıeti qazaqtan basqa halyq­qa qaje­ti shamaly. Al olardy qoldaý, qorǵaý, ynta­landyrý – qarashańyraq Qazaqstan­nyń, sonyń ishinde Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń kóterer júgi dep bilemiz.

Biz atalǵan syılyqtyń mán-jaıyn bilý maqsatynda, belgili aqyn, Mem­le­ket­­­tik syılyqtyń ıegeri Qazaq­stan Jazý­­shylar odaǵynyń tóraǵasy Ulyq­bek Esdáý­letke habarlasyp, halyqa­ralyq «Alash» ádebı syılyǵy jaıly surap kórdik.

 

«Otandastar qory» qoldasa

– Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń negiz­gi baǵyty týraly aıtyp berseńiz.

– Baǵyty – kórkemdik deńgeıi joǵary ádebı shyǵarmalarǵa beriledi. Qarjylyq jaǵdaıǵa baılanysty keıbir jyldary berilmeı qalady. Demeýshilerdiń qolda­ýyna saı jaqsy shyǵarmalarǵa «Alash» syılyǵy berilip, qalamgerler yntalandyrylyp otyrady. Basqa da ádebı syı­lyqtar sekildi óziniń talaby bolady.

– Muny surap otyrǵan sebebimiz aqyn Esen­­ǵalı Raýshanov bir suh­ba­tyn­da «bul syı­lyq shetten kelgen jáne shette júr­­gen qandastarǵa baǵyt­talǵan edi» dep­ti.

– Ol suhbattan keıin de talaı qalamger aldy. Qytaıda turǵan bir qandasymyzǵa berildi. Halıfa Altaıǵa Quran Kárimdi aýdaryp shyǵarǵan eńbegi úshin berilgen bolýy kerek. Odan keıin meniń anyq biletinim Qytaıda kóziniń tirisinde «Qyl­mys» romanyn jazǵan Qajyǵumar Shab­dan­ulyna berildi. Ol kisiniń Alakól jaq­ta turatyn inisiniń balalary kelip syı­lyqty alyp ketti. Men muny óz kózim­men kórdim. 1999 jyly bolý kerek, meniń «Zaman-aı» degen eńbegime osy «Alash» syılyǵy berildi. Qajyǵumar Shabdanuly, Ámirhan Meńdeke jáne men úsh adam aldyq.

Bul syılyq memlekettik qordan beri­lip jatqan syılyq emes. Jáne qazaq ádebıetti júıeli túrde aýdarylyp ta jatqan joq. Buǵan jyl saıyn nege berilmeıdi deýge kelmeıdi. Bul syılyqty bir adam sheshpeıdi. Ony arnaıy komıssııa qaraıdy. Jyldyq qorytyndy ótedi ár jyl saıyn. Sol jerde úzdik dep tabylǵan shyǵarmalarǵa beriledi. Keıbir jyldary qarjylyq máselege baılanysty birneshe jylǵa biriktirip beretin de kez bolady. Byltyr mysal úshin aldyńǵy jyldykin qosyp, úsh jylǵa bir-aq berildi. Óıtkeni onyń aldyndaǵy jyldar Odaqta qarjy bolmady. Odan keıin ózim kiristim. Kásip­ker azamattar qoldady.

Odan bólek, basqa da shetel qalam­ger­le­riniń ishinde alǵandar bar. Byltyr eki sheteldikke berdik. Ispan aqyny Hýsto Horhe Padronǵa jáne baýyrlas Ázerbaıjan aqyny Akber Goshalyǵa qazaq ádebıetin nasıhattaýdaǵy eńbegi úshin berildi.

Bıyl da syılyqtan úmitkerler bar, ózderin usynyp jatqan. Biz áli oǵan qorytyndy ótkizgen joqpyz. Qazirgi pandemııaǵa baılanysty jobalarymyz toqtap tur.

– Mysaly, Abaıdy, Mahambetti jáne ózi­ńizdiń «Kıiz kitap» degen shyǵarma­ńyzdy mońǵolsha aýdarǵan Júkel Hamaı jáne Qytaıdaǵy Abaıdy qy­taı­sha aýdaryp, nasıhattap júr­gen Ákbar Májıt bar. Belgili aqyn Sura­ǵan Raqmetuly sekildi qazaq ádebıe­tin shetke nasıhattap júr­gen qandas­ta­­rymyz dál osy syı­lyq­qa laıyqty sııaqty. Syılyq­tyń áý bastaǵy maqsaty da shettegi aǵaıynǵa arnal­­ǵany jáne bar. Bul jaǵynan «Otan­dastar qory» da qoldaýy múm­kin ǵoı?

– Durys aıtyp otyrsyń. Bári de laıyqty azamattar. Biraq bárine bir jolda berý múmkin emes. Ár kezde retine qaraı berýge tyrysamyz. Al endi óziń aıtqandaı «Otandastar qory» qoldap jatsa, tipten jaqsy ǵoı. Biraq «Otandastar qory» endi-endi qurylyp, jumys isteı bastady. Onyń bir múshesi ózim. Árıne, qandastarǵa qajetti is-sharalardy uıymdastyryp, barynsha qoldaý bildirip jatyr. Biraq mundaı syılyqtardy qarjylandyra qoıǵan joq. Keleshekte onyń da reti  keler.

Baqytbek QADYR

 

Sońǵy jańalyqtar