24 Mamyr, 20:15 447 0 Ádebıet Baqytbek Qadyr

Ál-Farabı murasy – ult rýhanııatynyń dińgegi

Bıylǵy jyly uly oıshyl, shyǵystyń Arıstoteli atanǵan, Turan topyraǵynyń týmasy Ábý Nasyr Muhamed ıbn Tarhan ıbn Ýzlag ál-Farabıdiń týǵanyna 1150 jyl tolady.

Ábý Nasyr ál-Farabı babamyz 870 jyly sol kezde dúnıe júzindegi iri qalalardyń biri bolǵan Otyrarda dúnıege keldi. Ál-Farabıdiń ilim-bilimge degen alǵashqy yntasy, ǵylymı oıynyń alǵashqy ushqyndary týǵan jeri Otyrarda, onyń teńdesiz qory bar kitaphanasynda paıda boldy. Keıinnen ol Shash, Samarqan, Buhara, Horasan, Baǵdat, Damshyq (Damask), Kaır qalalaryna baryp bilimin tereńdete túsken. Ǵumyry óner men ǵylym jolyna arnaǵan ol 950 jyly Damshyq qalasynda dúnıeden ozǵan.

Ál-Farabı murasyn zertteý álemdik ǵylymda HIH ǵasyrdyń ekinshi jartysynda qalyptasa bastady. Al, qazaq ǵylymynda bolsa ótken ǵasyrdyń ortasynan bastap qolǵa alynǵan.

Osyǵan deıingi Farabı murasyn zertteýde saýsaqpen sanap alarlyq ǵalymdardyń ishinara eńbekterin ǵana atap aıta alamyz. Al, uly ǵulamanyń 1100 jyldyǵynda Almaty men Baǵydat qalalarynda ǵylymyı konferenııa ótip, onda jasalǵan ǵalymdar zerrteýi keıin arnaıy kitap bolyp toptastyrylǵan. Osy sııaqty mardymsyz dúnıelerdi aıtpaǵanda elimiz kóleminde Ál-Farabıdy tereńdeı taný áli de kóp eńbekti qajet etetin, izdenis kemshil túsip otyrǵan, alda atqarýǵa tıisti keleli istiń biri.

Tuńǵysh prezıdentimiz «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynda ǵulama ǵalymnyń tulǵasy men murasynda laıyqty baǵa berip ótken bolatyn. «Ál-Farabı – álemdik órkenıettiń jaryq juldyzy. Ol álemdi tanýǵa jáne órkenıettiń damýyna teńdessiz úles qosty»,- dep atap kórsetti.

Osy oraıda Elbasynyń maqalasyn negizge ala otyryp, Farabı ilimin tereń zertteý isin Almaty qalasyndaǵy ýnıversıtet - ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti bastamashylyqpen qolǵa alyp otyr. Ál-Farabıdyń 1150 jyldyǵyn el kóleminde toılaý saltanaty da aldymen osy oqý orynynda, jyl basynda bastalǵan bolatyn. Sodan beri qaraı ǵalymnyń murasyn zertteý maqsatynda halyqaralyq ǵylmyı konferenııalar ótkizilip, Ǵylymı zertteý jasalyp, birqatar ıgi sharalar atqarylyp úlgerdi.

Ál-Farabıdy taný degenimiz onyń kelip shyǵý tegin ǵana taný degen sóz emes. Eń áýeli ǵulama ǵalymnyń adzamzat mádenıetine qosqan ulanqaıyr eńbegin taný. Sol arqyly Farabıdy ulttyń rýhanı tiregine aınaldyrý.

2020 jyldyń 14 mamyrynda ál-Farabı Ortalyǵy uly oıshyl Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyna arnalǵan «Ál-Farabı murasy» atty halyqaralyq onlaın konferenııa ótkizedi. Konferenııa jumysynda Qazaqstandyq qoǵamnyń rýhanı damýy men qazirgi zamanǵy syn-qaterler kontekstinde Ál-Farabı ıntellektýaldyq murasyn zertteýdiń ózekti máseleleri talqylanady.

Halyqaralyq onlaın konferenııa jumysyna Qazaqstannan, alys jáne jaqyn shetelderden farabıtaný salasyndaǵy mamandar qatysady.

Konferenııanyń negizgi baǵyttary –  Ál-Farabı traktattary: Fılosofııalyq mátin aýdarý máseleleri jáne mádenıetaralyq kommýnıkaııa máseleleri;

«Ál Mádına ál-Fadıladan» Smart sıtıge deıin: kemel qoǵamnyń qazirgi zamanǵy túsindirmesi; Qazirgi qazaq farabıtanýynyń ózekti máseleleri.

Ál-Farabı «Baqytqa jetý jaıynda» degen eńbeginde «onyń birden-bir joly – ǵylymdy, bilimdi ıgerýde» dep nasıhat aıtady. Biz Farabı muralaryn qazaq tilinde tolyq sóıletip, ulttyń rýhanı qundylyǵynyń máıegine, altyn dińgegine aınaldyra bilýimiz kerek.

 

 

Sońǵy jańalyqtar