21 Mamyr, 14:41 478 0 Atajurt Túrkistan Gazeti

Qunanbaı qajynyń Qytaıda turatyn urpaqtary

2007 jyly qazan aıy­nyń sońynda «Ile ga­zetinde» «Shyńjańda Qunanbaı urpaqtary bar ma?» degen taqy­ryp­ta qajynyń ata-babalary men arýaǵyna qurmet etip, urpaqtary­na suraý salyp ja­zyl­ǵan maqala oqydym. Osyǵan oraı Qunanbaı qa­jy Óskenbaıulynyń Shyń­jań­ǵa kelgen urpaqtary jaıyn­da ózim estip bilgenderimdi or­ta­ǵa salý­dy jón kórdim. Artyq-kem jer­leri bolsa zertteýshi ǵalym­dar, tarıhshylar túzete jatar.

Sebebi biz qajymen arǵynnyń 12 ata­sy Áıtekten (kishik tobyqty) ta­­­­raı­myz. Semeı Shyńǵystaýdy (Qa­raýyl) meken etken. Qazan tóńkerisinen keıin qyzyldardyń el ishinde qatań jazalaý sharalary júrgizilip jaǵdaı aýyrlaı túsken kezder, jurt ishinde «qara taıaq» dep atalatyn qyzyl úkimetke qyz­met isteıtin jansyzdar kóbeıip, jaǵ­daı­dy odan beter ýshyqtyrǵan. Mal-múlik tár­­kilenip, onymen qoımaı el ishinde ákem Qusaıyn Toqtybaıuly «qara tizimde» bar degen habardy estip, amalsyz Qy­taı asýǵa májbúr bolǵan eken. Bul kez 1929-1930 jyldar shamasy.

Meniń aıtaıyn degenim qajynyń ke­­lini Sebeke jáne onyń eki qy­zy jaıynda bolmaq.

Stalındik qanquıly saıasattyń alastaý júrgizý naýqany Qazaq­stan­da ásirese qazaq halqynyń basyna nebir zulmat kúnderdi túsirdi. Ómirine qaýip-qater tóngen nebir ardager azamattar qýǵyn-súrginniń qurbany boldy. Tiri qalǵandary shet elderge odaqtas res­pýb­lıkalarǵa qonys aýdaryp, baspana izdep ketýge májbúr boldy. El basyna kelgen bul náýbet tobyqtynyń bıi Keńgirbaı Óskenbaıǵa el bıligin bergennen keıingi, sońǵy bolys Bilál Kákitaıulyna deıin 120 jyldan artyq el bılegenderdiń ishin­degi erekshe tulǵa Qunanbaı qajy ur­paqtaryn da sharpydy. Olar aýyr qy­symǵa ushyrady, mal-múlki tárkilenip jer aýdaryldy, túrmege toǵytyldy, atyl­dy. Mine, osyndaı jaǵdaıda qajy urpaq­tarynan kórshiles Qytaı eliniń Shyń­jań jerine kelgenderi de boldy.

Qunanbaı qajynyń úshinshi áıeli Aıǵyz anamyzdan eki ul, bir qyz tý­ǵan eken, úlken uly Qalıolla jastaıynan bilim qýyp Semeı, Omby, Máskeý qa­tarly jerlerde oqyp mol bilim alyp, ás­kerı sapta qyzmet atqaryp júrip erte qaı­tys bolypty. Ekinshi ulynyń aty – Sy­maǵul, qyzynyń aty – Kámshat.

El ishindegi áńgimelerge qaraǵanda Symaǵul zor tulǵaly, balýan deneli, bet pishini jaǵynan da, dene bitimi ja­ǵynan da qajynyń ózine tartqan bala­sy eken. Symaǵuldyń betinde sheshekten qalǵan azyraq qorasan daǵy bar deıdi.

Symaǵul eki áıel alǵan, birinshi áıe­linen tórt ul týǵan, olar: Sá­lim­qul, Yrymqul, Turysbek, Daýletbek. Al ekinshi áıeli qyrǵyz qyzy, aty Sebeke. Sebeke apamyzdan Býrylqan, Burmaqan at­ty eki qyz týǵan.

1929 jyldary jaǵdaı ózgerip el basy­na kún týǵanda Symaǵul ekinshi áıeli Se­bekeni mal-janymen kóshirip Qyrǵyz Respýblıkasyna ákelip ornalastyrady. Mal-múlkine qaraýǵa Seksenbaı degen no­ǵaıdy jaýapty etip, ózi keri qaıtyp bala-shaǵalaryna ketken ýaqytta el irgesi buzylyp, Qytaı jerine óte bastaıdy. Seksenbaımen Sebeke mal-janyn alyp, elmen birge qashyp Narynqol shekarasynan ótedi. Shyńjańnyń Ile óńiri Moń­ǵolkúre aýdanynyń Syntas degen eldi me­kenine keledi. Mundaǵy Uly júz úısin­niń Qyzaı rýynyń Jol boldy degen eli ishine kirip qonystanady. Artynan habar-oshar kelmeıdi. Seksenbaı salt adam eken, birer jyldan keıin Sebeke ekeýi bas qu­rap bir otbasy bolady, biraq urpaq kór­megen eken. Jyldar óte kele Syma­ǵul­dan týǵan eki qyz boı  jetedi.  Býryl­qan Symaǵulqyzyn Jolboldy Qaseı de­gen adamǵa uzatady. Al Burmaqan Sy­maǵul­qy­zyn Jolboldy Bolsanbek degen adamǵa uzatady. Býrylqan Qaseıge bar­ǵannan keıin bir ul týady, aty Meı­manqan. Bur­ma­qannan jalǵyz qyz týady, aty – Toq­taýqan, Toqtaýqan erjetip, Sábıqan degen adamǵa turmysqa shyǵyp úsh ul, eki qyz ba­lany ómirge ákeledi.

Býrylqan Symaǵulqyzy men Bur­ma­qan Symaǵulqyzy Qunanbaı qa­jy­nyń týǵan nemeresi. Al Býrylqannan týǵan Meımanqan, Burmaqannan týǵan Toq­taýqan qajynyń nemeresinen týǵan jıender.

Seksenbaı men Sebeke 1940 jyldyń kú­zinde birinen – keıin biri kóp uzamaı qaı­tys bolady. Ekeýin de Mońǵolkúreniń Aqaıaz aýyly, Kólbulaq degen jerdegi úl­ken zıratqa jerleıdi.

Býrylqan 1976 jyly, Burmaqan 1958 jyly qaıtys bolyp Mońǵol­kúreniń Sarqoby degen jerine jerleıdi. Al qazir kózi tiri – Býrylqannan týǵan Meı­man­qan 60 (2008) jasta Mońǵolkúre­niń Qaratóbe degen jerinde turady. Burmaqannan týǵan Toqtaýqan qazir 70 (2008) jasta, Mońǵolkúre aýdandyq ha­lyq isteri bóliminde isteıtin Serik degen ba­lasynyń qolynda turady. Bul jaıdy maǵan birneshe jyldyń aldynda Iledegi zeınetker shejireshi qart Oljaqan aǵamyz aıtqan edi. Oljaqan arǵyn ishinde tobyqty, Meımanqan men Toqtaýqan Oljaqan aqsaqaldy naǵashy dep aralasyp turady eken. Men bul jaıdy estigennen keıin Oljaqan aǵaǵa qaıtalaı tekserip naqtylaýdy tapsyrǵan edim. Ol kisi mán-jaıdy naqtylap keldi, sodan keıin men osy derekti jazyp otyrmyn.

Qazir «Arǵyn urpaqtary» atty sha­ǵyn shejirelik kitapty quras­tyrý­da­myz. Osy turǵyda Qunanbaı qa­jyǵa jaqyn kelemiz «Yrǵyzbaımyz, Qu­­lynshaqtyń bes qasqasy bolamyz» de­gender bar, biraq urpaq sabaqtas­tyǵy­men «Shyńǵystaý tobyqty shejiresindegi» syzbalar men salystyryp naqtyly derekke qol jetkize almaǵanymyz úshin olar­dy júıeli zerttep, tekserip birjaq­ty etýdi jón kórdik.

Osy derekti jazǵan meniń ákem Se­ken Qusaıynuly kishi tobyqty Áıtek babanyń urpaǵy. 44 jyl oqytýshy ustaz, mektep dırektory, Bilim departa­men­tiniń bastyǵy, aýdan jáne qala ákimi qatarly mindetterdi abyroımen atqarǵan belgili qoǵam qaıratkeri, aǵartýshy pedagog, QHR bilim salasynyń memlekettik eńbek eri. 2012 jyly qyrkúıek aıynda ómir­den ótti. Artyna jazyp qaldyrǵan mura­lary arnaıy zerttelýde. Men qa­zaqtyń rýhanı tiregi bolǵan uly Abaıdyń 175 jyldyǵyna arnap, Qunanbaı qajy Óskenbaıuly babamyzdyń qytaı asqan urpaqtary týraly osy shaǵyn derekti ákem­niń eńbekterinen rettep usynyp otyr­myn. Budan buryn Zııat Shákárim turaly shaǵyn derek bergen edik. Menińshe bul taqyryp Qytaıdaǵy qazaqtar arasyn­da da jan-jaqtyly zerttelýi kerek. Sebebi aǵa sultan Qunanbaıdyń el bı­leýdegi ataq-dańqy men yqpaly sol dáýirde qytaı qazaqtary arasynda da úlken qurmetke ıe bolǵan. Keıbir derekterde aǵa sultan Qunanbaı Qytaı jerine baryp ondaǵy qazaqtyń jaǵdaıyn kórip, kereı rýynyń ıgi jaqsylarymen kezdes­ken degen pikirler bar. Árıne, bul áli de zerttep, naqtylaýdy talap etedi.

 

Adaı SEKENULY,

geografııa ǵylymynyń doktory, professor

Sońǵy jańalyqtar