21 Mamyr, 12:13 455 0 Ádebıet Anar LEPESOVA

Ǵalym Jaılybaı: Memlekettik syılyqty taǵaıyndaý erejelerin ózgertetin ýaqyt jetti

«Keıde óleńdi joba dep qaraý kerek. Mahabbatty ómir boıy jyrlaı berýge bolady. Biraq el bar ǵoı, onyń taǵdyry bar ǵoı...». Qadyr aqynnyń bul sózin Ǵalym Jaılybaı óleńine ǵana emes, ómirine de baǵdarsham etti.  Eldiń taǵdyr-talaıy, jerdiń tynys-tirshiligi, ulttyń ýaıym-qaıǵysy – onyń shyǵarmalarynyń negizgi ózegi. Ár óleńinen qazaqqa degen sheksiz mahabbatty, jasandylyqsyz janashyrlyqty kóresiń. Suhbat barysynda da aqynnyń ultyna degen qurmeti eshbir ólshemge syımaıtynyn ańǵardyq. 

– Ǵalym aǵa, qalamgerler bolmysynan erkindikti, keńdikti súıetin qaýym ǵoı. Tórt qabyrǵaǵa qamap qoıǵan ka­­rantın shyǵarmashylyǵyńyzǵa ke­si­rin tıgizbedi me? 

– Bul indet – adamzattyń basyna túsken sy­­naq kezeńi. Keıbireýler  karantındi jańa múmkindikter ýaqyty dep qabyldap júr. Tarıhqa kóz jibersek, álem buǵan deıin de birneshe pandemııamen kúresip, talaı indetpen alysty. Sondaı kúrdeli kezeńderdiń ózin­de adamzattyń ıgiligine aınalǵan qan­shama ǵylymı jańalyqtar ashylyp, talaı ǵu­­myrly shyǵarmalar týǵan. Máselen, Nıý­ton búkilálemdik tartylys zańyn karantın kezinde ashqan eken. Al tyrysqaq aý­rýy­na baılanysty jarııalanǵan karantın kezeńi A.Pýshkınniń shyǵarmashylyǵyna «Bol­dıno kúzi» degen atpen enip, otty óleń­der, tuǵyrly poemalardyń týýyna sebep boldy.

Tórt qabyrǵaǵa qamalǵan bul kúnderi ót­kenimizge oı jiberip, bolashaǵymyzdy baǵamdap, kópten beri qol barmaı júrgen sharýalardy retke keltirdik. Óz-ózińmen ońa­sha qalǵannyń azaby da, rahaty da bar eken. Karantın bastalǵaly kóp kitap oqydym. Latyn Amerıkasynyń búgingi poe­zııasymen tanystym. Grýzınniń belgili aqyn qyzy Makvala Gonashvılıdiń «Keshikken kezdesý» atty kitabyn qazaqshaǵa aýdardyq. Biraz óleńin ózim, birnesheýin shákirtterim tárjimalady. Jalpy kólemi jeti baspa tabaqtaı aýdarma basýǵa daıar tur. Qazaqstan halqy Assambleıasynyń tóraǵasy, qazaq qalamgerleriniń qol­daýshysy Janseıit Túımebaev aýdarmamen ta­nysyp shy­ǵyp, kitaptyń basylyp shyǵýyn óz moınyna aldy.

Budan bólek, karantın ýaqytynda to­ǵyz bólimnen turatyn «Suraq belgisi» atty poemam jaryq kórdi. Jýyrda «Ádebıet por­talynda» jarııalandy. «Juldyz» jýr­nalynyń aldaǵy sanyna da basylmaq. Bul poe­many jazý kópten beri oıda júrgen. Kók­ten túsken tórt qasıetti kitap – «Zábýr», «Táý­rat», «Injil» men «Quranda» aıtylǵan or­taq qundylyqtardy bir dastanǵa toǵys­tyrǵym keletin. Oqshaýlaný kezeńinde sol muratym oryndaldy.

– «Suraq belgisin» áli oqyp úlgerme­dik. Esesine, jurtshylyq arasynda úl­ken rezonans týdyrǵan «Qara oramal­men» jete tanyspyz. Búgingi kúnge deıin bul poema on úsh tilge aýdarylyp­ty. Shveııadan báıge alǵanyn bilemiz. Qa­zaq ádebıetiniń sheńberinen asyp, álem­dik ádebıet bıiginen kóriný ók­sheńizdi basyp kele jatqan jas qa­lam­gerlerdiń kóbine arman. Búgingi álem oqyrmandaryn qandaı shyǵarmalar eleń etkizedi?

– Álem boıynsha shyǵarmalary eń kóp oqy­latyn jazýshy sanalatyn brazılııalyq Paýlo Koelonyń kitaptary qanshama tilge aýdarylyp, jahannyń túkpir-túkpirine 300 mıllıonnan astam danamen taraǵan  eken. Kóp­tiń qyzyǵýshylyǵyn týdyrǵan Koelo­nyń sol ańyzdaryn qazaq jazýshylarynyń kóbi jaza alady. Menińshe, bul jerde ta­ny­maldylyq kótergen taqyryptyq ózek­tili­gine emes, nasıhat jumystaryna baılanys­ty bolyp tur.

Ókshemizdi basyp kele jatqan jastar «álem oqyrmanyna ne usynamyn?» dep emes, «qazaq oqyrmanyna ne bere alamyn?» dep izdengeni jón. Ulttyń janyna, tabıǵatyna úńilip, bolmysyna jaqyn dúnıe jazǵanda ǵana qazaq aqyny, qazaq jazýshysy retinde qalam ustaýǵa qaqy bar dep oılaımyn. Ár ult­tyń óz qazynasy, ardaqtaıtyn asyly, esh­kimge laılatqyzbaıtyn tunyǵy bar. Onyń baǵasyn sol ulttyń ózinen basqa esh­kim baǵamdaı almaıdy. Máselen, arǵy­maqtyń dúbirine, bulaqtyń syldyry men jýsannyń juparyna dál qazaqtaı eshkim eli­tip, eleńdeı qoımas. Qazaq aqynynyń óleńi­nen, qazaq jazýshysynyń áńgimesinen eń áýeli ultymyzdyń keń peıilin, ańǵal kóńi­lin izdeımin.

Kezinde «Kıik qashqan» degen poemamdy ja­zarda kıikterdiń tabıǵatyn ábden zert­tedim. Kıik bir-biriniń tólin emizetin jal­ǵyz ań eken. Aqbókenderdiń qazaq dalasyn mekendeýi tegin emes ekenin sol kezde uqtym. Qazaq ta jetimin jylatpaǵan el, jaqyny túgil jatty ózekten ıtermegen halyq. Qıyn-qystaý kezeńderde qanshama ult pen ulysty shańyraǵynyń astyna alyp, baryn bólip berdi. Mine, qazaqtyń osyndaı asyl qasıetterin týyndylaryna temirqazyq etip alsa, jas qalamgerler baǵyt-baǵdarynan jańyl­mas edi.

Búgingi jastar naryq zamanyna, qundy­lyq­tar ózgergen ýaqytqa tap keldi. Aqsha tabý birinshi orynǵa shyqty. Onyń ústine, jas býyn baıaǵy biz kórgen esigi kúndiz-túni ashyq turatyn úılerdi, mańdaıyńnan emi­re­nip súıetin aýyldyń analaryn, alystan kel­gen balaǵa arnaıy baryp sálem beretin aq­saqaldardy kórgen joq. Alasapyran zaman­nyń ala-qula qundylyqtaryn qabyl­dady. Muny olardyń kem-ketigin aqtaý úshin aıtyp otyrǵanym joq. Sol kem-ketiktiń orny tolsa degen oı. Qazaqtyń shyǵarmasy dúnıeniń qaı buryshyna da qazaqtyń ıisin ala barsa degen tilek. Adamzatqa qyzmet ultyńa qyzmet etýden  bastalýy tıis.

– «Jaratqan haqtyń ámiri qalaı – Sen kórgen qazaq – sol qazaq!..» deısiz   «Abaı­men syrlasý» atty óleńińizde. Qa­zaqtyń boıynan qandaı ózgeris kór­gińiz keledi?

– Búgingi ǵasyr – aqyl-oı alamanynyń za­ma­ny. Qoǵam ómiriniń qaı salasyn alyp qarasaq ta, top bastaıtyn, jol kórsetetin ser­kelerdiń sırektigi seziledi. Rasýl Ǵam­zatovtyń «Ultynyń qamyn oılamaǵan adam­nyń qamyn ulty da oılaýǵa mindetti emes» degen sózi bar. Kez kelgen sanaly adam ózi úshin ǵana emes, qoǵam úshin ne isteı ala­myn dep oılanýy kerek. Men qazaq qo­ǵa­my­nyń judyryqtaı jumylǵan birligin kórgim ke­ledi,  qazaq jastarynyń kóptiń ıgiligi úshin jasaǵan tolymdy tirligin kórgim keledi.

Jumys babymen shetelge kóp shyǵamyz. Má­selen, sońǵy jyldary Máskeýge eki ret jol tústi. Sonda baıqaǵanym, qazaqtyń ul-qyz­dary Reseıdiń beldi oqý oryndarynda bilim alyp júr. Tildesseń, oı-óristeri bıik, arman-murattary asqaq ekenin ańǵa­rasyń. Reseıge Orta Azııanyń ózge memleketterinen baratyn jastar kóbine qara ju­mys istep, nápaqa tabýdy kózdeıdi. Olar­dyń arasynan qazaqtyń balalaryn keziktire qoımaısyń. Soǵan qýanamyn. Ýaqyt­taryn ilim-bilimge, ózin-ózi damytýǵa arnap júrgen jastardy kórsem, elimniń keleshegi kemel bolaryna senimim arta túsedi. Óıtke­ni qaı zamanda da bilimdiniń bolashaǵy jar­qyn.

– «Keńes kezeńinde úsh tomdyǵy shyq­qan aqyn bálkı ómir boıy jumys is­te­meı ketýi múmkin edi» depsiz baspa­sózge bergen bir suhbatyńyzda. Qazir she?  Búgingi  qazaq qoǵamy qalamger­le­rin qadirleı alyp júr me?  

– Bala kúnimizde aýylǵa aqyn nemese jazý­shy kelse, halyqtyń bar yqylas-peıili so­ǵan aýyp, erekshe qadirleıtin. Qazir baspa da kóp, jazýshy da kóp bolǵan soń, qadirimiz kemigendeı. Zeınetke shyqqan soń aqshasy bardyń bári ǵumyrnamalyq kitap jazatyn bol­dy. Kitaby shyqqannan keıin ákim-qa­ranyń aldyna baryp, ótkizip ber dep sal­maq salady. Olar «qalasań da, qalamasań da sa­typ al» dep óziniń qolastyndaǵylaryn qı­naı­dy. Kitaptyń qadirin osylaı ketirgen soń, qoǵamda jazýshyǵa qurmet qaıdan bol­syn?

– Reseıde memlekettik syılyq be­ri­lerde qoǵamdyq máselelerge, eldiń áleýe­tine ún qosqan, buqara muńyn jyr­laǵan aqyn-jazýshy aldymen eske­riledi eken. Al bizde Memlekettik syı­lyqqa úmitkerler qalaı irikteledi? Úz­dikter qandaı talaptar boıynsha anyqtalady?

– Ýkraınaǵa birneshe márte jol tústi. Soń­ǵy ret Taras Shevchenkonyń toıynda bo­ldym. Sol jıynda ádebıet boıynsha mem­lekettik syılyq ıegerlerin marapattaý saltanatyna kýá boldyq. Ýkraınada memlekettik syılyqty taǵaıyndaý jónindegi ko­mıssııa jyl boıy jumys istep, ár sala boıyn­sha jemisti eńbek etken azamattardy, kóp­shiliktiń yqylasyna bólengen úzdik shy­ǵarmalardy irikteıdi. Laıyqty dep ta­nylǵandardy marapattaıdy. Al bizde Memlekettik syılyqqa qoǵamdyq uıymdar arqyly árkim ózin usynady. Marapatty taǵaıyndaý júıeli, ashyq túrde júrgizil­megen­dikten, onyń aınalasynda kúbir-sy­byr da, daý da kóp.

2014 jyly bul báıgege men de «Tobyl­ǵyjarǵan» atty jyr jınaǵymdy qosqam. Ádebıet sekııasy boıynsha eń joǵary daýys jınasam da, ótpeı qaldym. Úzeń­gilesterimniń bári jınaǵym bul marapatqa birden-bir laıyq eńbek ekenin aıtyp, tuǵy­rym­dy bıiktetti. Muhıttyń arǵy jaǵynan Muhtar Maǵaýın aǵamyz joǵary baǵasyn berip,  «Jas Alashqa» arnaıy maqala jazdy. Soǵan marqaıyp, syılyqtyń buıyrmaǵany­na ókine qoıǵan joqpyn. Alaıda ádebıettiń, ónerdiń baq-talaıy úshin Memlekettik syı­lyqty taǵaıyndaý erejelerin ózger­tetin ýaqyt jetti dep oılaımyn.

– Bıyl bul marapatqa qaı qalamger­ler usynyldy?

– Búgingi qazaq prozasynyń kósh basynda turǵan esimderdiń biregeıi Tynymbaı Nur­maǵambetov, qazaqtyń kórnekti jazýshysy Nesipbek Dáýtaıuly, erek stılimen qazaq ádebıetine sony súrleý salǵan Asqar Altaı, aqyndardan Serik Ańsuńqaruly, Júrsin Erman, Hanbıbi Esenqaraqyzy, orys tilinde jazatyn Baqytjan Qanapııanov, taǵy da basqa myqty qalamgerler marapatqa usynylyp otyr.  Atalǵan aqyn-jazýshylar­dyń qaı-qaısysy da qazaq ádebıetinen oıyp turyp oryn alǵan azamattar. Bul mara­patqa barlyǵy da laıyq. Alaıda syı­lyq bireý-aq.  Abaıdyń aty berilgen memlekettik marapatty jalǵyz syılyqqa baılap qoıý durys emes sekildi. Komıssııa osy máseleni qarastyryp, qoǵamǵa eńbegi siń­gen azamattardyń laıyqty baǵalanýyn eskerer degen oıdamyn.

– Qarap otyrsaq, ádebıettegi qa­rym­dy qalamgerler, ómirsheń shy­ǵarmalar saıası dúrbeleńder tusynda týǵan eken. Buǵan Ahmet pen Mirjaqyp, Maǵjan aqyndardyń shyǵarmashylyǵy dálel. Syrtqa kóz tastasaq, Gete, Shekspır, Baırondy da tolqýlar men tóń­kerister shyńdaǵan. Tuǵyrly roman, ǵu­myrly óleń týýy úshin bizdiń qoǵam­ǵa da dúmpý kerek pe?

– Aryǵa barmaı-aq, jıyrmasynshy ǵasyrdan bastasaq, 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilis, 1917 jylǵy Qazan tóńkerisi, 1932 jyl­ǵy asharshylyq, stalındik qýǵyn-súrgin, 350 myńdaı qazaqty jalmaǵan Ekinshi dúnıejúzilik soǵys, polıgon zardaptary, búgingi kúnge deıin jalǵasyp kele jat­qan zymyran synaqtary – meniń uǵy­mymda munyń bári dúrbeleń. Shyǵar­ma­shy­lyq adamy bolǵan soń, munyń bári júre­gińde iz qaldyrady. Janyńdy aýyrtqan dú­nıelerdi qaǵazǵa tógesiń. Qoǵamnyń der­tin, qasiretin óleńmen jeńildete alardaı bop aptyǵasyń. Jasyǵanǵa jyryńmen jiger bergiń keledi.

Proton qulaǵan kezde bizdiń Úkimet «bul áýede jarylyp ketken geptıl, onyń adamǵa zııany joq» dep jyly japty. Alaıda keıin olaı emestigine kózimiz jetti. Arqada adam­dar­dyń erte qartaıýy jıiledi. Qanshama ań-qus qyryldy.  Sol jyldary «munyń zııa­ny úsh myń jylǵa deıin ketedi eken» de­gen pikirler de aıtylyp jatty. Kórgeni­miz ben estigenimizdiń bári júrekti ezdi, erik­siz qalam ustatty.

– Arqam-aı, arqaǵa batty,

Aýyl tur shaıqala…júdep.

Qurdasym tartady araqty,

– Ýdy ý qaıtarady, – dep.

Qasiretti jyrlaý arqyly jan dúnıeniń shy­rylyn jetkizdik. Mundaı dúnıeniń bárin jazdym, áli de jaza beremin. Qadyr aǵam­nyń: «Keıde óleńdi joba dep qaraý ke­rek. Ǵalym, aınalaıyn, mahabbatty ómir boıy jyrlaı berýge bolady. Biraq el bar ǵoı, onyń taǵdyry bar ǵoı» degen sózi ja­dym­da jattalyp qaldy. Sol sóz shyǵar­ma­­shylyqtaǵy baǵdarshamyma aınalǵanyn endi uqqandaımyn.

– Ahmet Baıtursynuly jyrlaǵan «Aq­qý, shortan hám shaıannyń» áýreshi­ligi­nen áli aryla almaı kelemiz. Qazaq qaıtse birigedi? Sizdińshe halyqty ju­dyryqtaı jumyldyratyn ulttyq hám memlekettik ıdeıa ne bolýy kerek?

– Kezinde ár aýylda aqsaqaldar keńesi bol­dy. Olar aýyldyń tentekterin tezge sa­lyp, ishki daý-damaılaryn sheship otyrǵan. Aýyl basshylary qandaı da bir máseleni she­sherde aqsaqaldarmen aqyldasatyn. Son­daı qurylymdardy qaıta jandandyrý kerek degen oıdamyn. Qazaq úlkendi syılaıtyn, sózge toqtaıtyn halyq qoı. Aqsaqaldar ıns­tıtýtyn jańǵyrtý arqyly búgingi qo­ǵam­nyń keri ketken kóp ádetin jónge salýǵa bolar edi.

Muhtar Áýezovtiń «El bolamyn deseń, be­si­gińdi túze» degen sóziniń astarynda úl­ken mán jatyr. Ulttyq tárbıe tal besikten bas­talýy kerek.

Qazaqta balalar jazýshysy saýsaqpen sa­nar­lyq. Jýyrda Smaǵul Elýbaı aǵamyz bas­tama kóterip, qazaqtyń barlyq qalam­ger­lerin balalarǵa arnap shyǵarma jazýǵa sha­qyrdy. Ózi «Balalyq shaq baıany» degen áń­gimeler toptamasyn jazypty. Biz úshin bul úlken jańalyq bolyp, aǵamyzdan jaz­ǵa­nyn surap alyp, «Juldyz» jýrnalyna ja­rııalaǵaly jatyrmyz. Bul bastama ári qa­raı jalǵasyn tapsa, qazaq balalaryna ar­nalǵan týyndylar kóbeıe tússe deımiz.

Búgingi analar besik terbetip otyrǵanda be­risi orystyń, arysy aǵylshynnyń «ál­dıin» ándetetin bolǵan. Óıtkeni qazaqta za­ma­naýı besik jyry joq. Nemerelerimiz qy­zyǵa kóretin qazaqı mýltfılm de joq.  Olar­dy «Aldar kósemen» qashanǵy aldaımyz?

Ekinshi synypta oqıtyn nemeremniń oqýlyqtaryn paraqtaımyn keıde. Onda ja­zylǵandardy bala túgili, bizdiń ózimiz tú­sine almaı qınalamyz, shyny kerek. Tap­syrmalar balanyń uǵymyna jeńil, túsi­nikti bolsa, oqýshylar yqylaspen oryndar edi. Sáıkesinshe oqý proesiniń de jemisi ar­ta­dy. Mektep baǵdarlamasy – ulttyq, mem­lekettik ıdeologııany óristetýdiń eń tıim­di quraly. Balalardyń boıyna otan­súıgishtikti sińirý, aýyzbirshilikke tár­bıe­leý, árip pen esep úıretý sekildi kúndelikti daǵdyǵa aınalýy qajet.

– «Jyrlarymnyń juldyzyn jandyram dep  Almatyǵa Arqadan kóship kel­gem» degen óleń joldaryńyz esime tú­sip otyr. Jyrlaryńyzdyń juldyzy jan­ǵan soń Arqadan alystap ketken joq­syz ba? Týǵan jerge at basyn jıi bura­syz ba?

– Myna suraǵyń bir keremet oqıǵany eske túsirdi. Osydan tórt-bes jyl buryn «Kel­bet» degen baǵdarlama kezekti sanyn me­niń ómir jolyma arnamaqshy boldy. Tú­sirilimdi aýylda jasaıyq dep sheshtik. Bizdiń aýylda sarqyraǵan ózen de, aspanmen talas­qan taý da, jaıqalǵan orman da joq.  Ja­zyq dala. Baýyrlarymdy jınap, «túsirilim tobyna ne kórsetemiz?» dep asyp-sasyp júr­sem, inilerimniń biri: «Aǵa, saspańyz, bir jyl­­­qyny soıyp, kıiz úı tigeıik te, osy el­den shyqqan belgili azamattardy, aýyldyń maqtanyshtaryn shaqyraıyq» degen usynys aıtty. Dereý Astanaǵa telefon soǵyp, Qaı­rat Baıbosynovty, Amanjol Áltaevty, Jańaar­qadan Qorabaı Esenovti, Jezqazǵan­nan Ǵalym Muhamedın,  Bereke Kóshenov se­kil­di ánshilerdi, uzyn sany 20 shaqty aza­m­atty shaqyrdym. Shaqyrǵan kisilerdiń bári joldyń shalǵaılyǵyna qaramastan me­jeli ýaqytta jınala qaldy. Sonda tań­ǵalǵan jýrnalıst: «Aǵa, sizdiń elińizde qa­shyq­tyq degen uǵym bolmaıdy eken» degen edi. Rasynda da, Arqa – eshqandaı sheńbermen shektelmeıtin, eshqandaı jikke bólinbeıtin bol­mysy bólek ólke. Dalasy qandaı darqan bolsa, adamdarynyń peıili de sondaı keń. Tý­ǵan ólkeni, balalyǵyń ótken óńirdi jaq­sy kórmeý, saǵynbaý múmkin emes. Qolym qalt etse, sol jaqqa tartyp ketkim keledi de turady...

 

Suhbattasqan Anar LEPESOVA

Sońǵy jańalyqtar