15 Mamyr, 14:22 566 0 Óner Araılym Bımendıeva

Klara Tólenbaeva: «Jibek sezim» áni meniń tólqujatyma aınaldy

– Klara Tólenbaeva degende, esimizge «Ji­bek sezim» áni túsedi. Halyqqa keń ta­raǵan ándi joldasyńyz, Qazaqstan­nyń eń­bek sińirgen qaıratkeri, ánshi, bel­­gili saz­ger Medet Salyqov jazǵanyn bile­miz. Bar­ǵan jerde halyq áli kúnge deıin osy ándi tyńdamaı sizdi jiber­meıdi deı­di...

– Ol ras, el-jurt «Jibek sezim» ánin oryn­damasań, mindetti túrde qolqalap surap aıtqyzady. Áıtpese, bul án sonaý 2003-2004 jyldan beri qaraı oryndalyp ke­ledi. Áýel basta ánniń el kóńilinen shy­ǵyp, tanymal bolatynyn eshkim bilmedi. «Ji­bek sezim» áni meniń tólqujatyma aı­nal­dy. Bul ándi oryndaǵanǵa deıin syr­naı­men dástúrli jáne halyq ánderin oryndap júr­dim. Estradaǵa alǵash qadam basqanymda E.Hasanǵalıevtiń áni men T.Orazbaevanyń só­zine jazylǵan «Gúlsezim» ánin oryn­da­dym. Odan keıin aıtqan ánim osy – «Jibek se­zim». Bul án bir kúnde týǵan joq. Tolǵaǵy je­tip, ábden pisip, ishten jetilip baryp ómir­ge kelgen án. Medet biraz ýaqyt óleńin yńyl­­dap aıtyp júrdi, al sózin jazýdy do­sy­m­yz Qalqaman Sarınge tapsyrdy. Qal­qaman bir jyldaı ánge sóz jazbaı júrdi. Bir kúni aıaq astynan Qalqaman Medetke ha­bar­lasyp «ánniń sózi daıyn boldy» dedi. Bar­saq, shynymen alyp-qosary joq, bas-aıaǵy bú­tin, jup-jumyr óleń týypty. Áni men só­zi bir kisiniń qolynan shyqqandaı qaby­syp, úılesip tur. Bir jerin ózgertý týraly tipti sóz de bolǵan joq. Tilge jeńil, júrekke jy­ly tıetin, móldiregen ádemi óleń ja­zy­lypty. Men sahnaǵa oryndap shyqqan kezde halyq birden jyly qabyl­dap, unatty.

Ánge beınebaıandy 2-3 jyldan keıin ba­ryp túsirdik. Tipti, basynda el ándi ta­nyǵanymen, oryndaýshysyn tanymaı jat­ty. Keıinnen osy án arqyly men tanyldym. «Jibek sezim» kompozıtor retinde Medettiń ba­ǵyn jandyrǵan, atyn shyǵaryp, aby­roıyn kótergen án boldy. Qalqamannyń da eń tuńǵysh óleńder jınaǵy «Jibek sezim – júrek sózim» dep ataldy. Qudaıdyń qa­laýy­men bir sátte aqynnyń da, oryndaýshynyń da, sazgerdiń de ataǵyn shyǵarǵan, elge ta­nyt­qan án boldy.

– Osy «Jibek sezim» ánin otba­syńyz­ben úıde, kólikte oryndaǵan vıdeo­laryńyzdy ınternette myńdaǵan adam kórip, alǵys bildirip, jyly pikirlerin de jazyp jatqandar barshylyq. Bi­reý­ler áýezdi ánniń qudiretine tamsansa, endi bireýler otbasynyń tatýlyǵyna, ja­rasymdylyǵyna qyzyǵady. Ju­baıyńyz Medet Salyqovpen aradaǵy ji­bek sezim qaı kezde bas­ta­lyp edi?

– Medet ekeý­miz ónerdiń qara shańyraǵy Qur­man­ǵazy atyndaǵy Qa­zaq ulttyq kon­serva­to­rııa­synda tanystyq. Ol menen 1 kýrs joǵary oqydy, ekeýimiz de belgili ánshi, qoǵam qaıratkeri Bekbolat Tileýhannyń klasynda bilim aldyq. Bes jyldyq stýdenttik shaǵymyzdyń alǵashqy jyldarynda dos bolyp aralasyp, keıin dostyǵymyz úlken sezimge ulasty. Konservatorııany bitirip, eńbekke aralasa bastaǵanda Medet «meniń bolashaq jarym sendeı bolý kerek» dep, bel baılap usynys jasady. Medettiń bo­lashaq azamatym retinde ónerimdi qa­dirleıtinine, jeke basymdy syılaı­ty­nyna, meni alaqanyna salyp aıalap óte­tinine sendim. Biz bir-birimizge degen osyndaı senimmen otbasyn qur­dyq. Sol senim men sezim biz­di aldaǵan joq.

Elordada eńbek ete júrip, el qatarly úı bol­­dyq. Bir-bi­ri­mizdiń qyr-sy­rymyzdy óte jaqsy bilgendikten bolar, bizdiń qandaı otbasy bolatynymyz, syılastyǵymyzdyń qandaı dárejede bo­latyny qyz ben jigit bolyp júre bastaǵan kezden-aq belgili bola bastady. Biz kon­servatorııada qalaı aralasyp júrsek, kúni búginge deıin sol syılastyǵymyzdan ajy­ramadyq. Bet jyrtysyp qatty ren­jisken, júz shaıysqan, júregimizdi aýyrtatyndaı sózder aıtqan kezimiz joq. Al bala-shaǵanyń ortasynda qatty daýys kóterip sóıleý, sózge kelispeý, janjal, urys-keris degen bolǵan emes. Bir otbasy bolǵanymyzǵa 18 jyl­dyń shamasy boldy, Medetteı aza­mattyń kezdeskenine Allaǵa shúkir aıta­myn, táýba deımin. Tursynbek Qaba­tov Medetke «Klara únemi janyńda júredi, jalyqpaısyń ba?» dep ázildep jatady. Jumysymyz, aralasatyn ortamyz, ómirlik maqsatymyz bir bol­ǵan­dyqtan jalyǵý degen nárse tipti oıymyzǵa da kelmeıdi. Qyz balanyń baqyty – otba­syndaǵy ana­dan kórgen tárbıesine jáne bolashaq aza­matynyń durys adam bolyp jolyǵýyna baılanysty.

Qyz balanyń barǵan jerinde jylama­ǵany, qınalmaǵany, eńsesiniń túspeı júr­geni ata-anaǵa da úlken már­tebe. Bul oraıda men ózimdi ómirde de, óner­de de joly bolǵan janmyn dep oı­laımyn.

– Baıqaýymyzsha, kóbine ánshiniń balasy ánshi bolady. Kózin ashyp kór­ge­ni sahna, óner adamdary bolǵan soń ba eken álde ata-ananyń yqpaly bola ma? Sizderde qalaı?

– Balalarymyzdyń boıynda ananyń súti, ákeniń qanymen kelgen óner bar. Tuń­ǵyshymyz Aqkerbez Nazarbaev ıntellek­týal­dyq mektebiniń 10-synybynda oqıdy, aspapta oınaý qabileti óte jaqsy. Kez kelgen aspapty ózi shuqylap otyryp, tez meńgerip alady. Gıtarany ınternetten qarap júrip meńgerip ketti. Basynda bil­meıtin jerin ákesi úıretetin, qazir ákesi Aqkerbezden surap jatady. Jete den qoısa syrnaı aspa­byn da meńgerip ketetin jaǵ­daıy bar. Kásibı deńgeıdegi syrnaıshy, baıanıster sııaq­ty meńgermese de, ánniń áýenin salyp, ózi qo­sylyp aıtyp kete­tindeı qabileti bar. Bú­­ginde jetigen as­pa­bynda erkin oınap, án sala beredi. Ekinshi qyzymyz Aıkerim naǵyz oryndaýshy, ánshilik qabileti basym. Al ulymyz Nursamat «Daryn» ma­man­dandyrylǵan lıeıinde oqıdy, ánmen birge bıge degen qabiletin karantın ýaqytynda baıqap jatqan jaıymyz bar. Ákesi men anasynyń bıge degen qabiletteri keremet bolmasa da ulymyzdyń boıynan bıshilik qyryn baıqaǵanymyzǵa qýanysh­tymyz. Ata-ananyń balaǵa yqpaly mindetti túrde bolady, biraq tańý, mindetteý turǵy­synan emes. Balalarymyz nege qyzyǵyp, ne­men aınalysqysy keledi, oǵan shekteý qoı­maımyz.

– Karantın rejımi shyǵarma­shy­lyqtaryńyzǵa qalaı áser etti?

– Karantınniń alǵashqy aptasynda azdap qınaldyq. Kúnde tańerteń turyp, boıa­nyp, jasanyp, kıinip jumysqa baryp júrgen adamǵa aıaq astynan eshqandaı maq­satsyz, josparsyz tańerteń úı tirligine ki­risý ózgeshe áser etti. Alǵashynda bul qa­laı bolady eken dep elestete almadyq, biraq úıdiń tirligi, bala-shaǵa, otaǵasynyń kútimin jasaýdyń ózi bir baqyt ekenin se­zindik. Karantın kezinde de shyǵarma­shy­lyǵymyz toqtaǵan joq. Osy ýaqytta otba­synan jyraq, óz janyn shúberekke túıip, halyqqa kómek qolyn sozyp júrgen aq ha­latty abzal jandarǵa arnap D.Kápu­ly­nyń sózine jazylǵan «Jany izgilerim» óleńine Medet án jazdy. Áleýmettik jeli arqyly taralǵan ánge halyq óziniń jaqsy baǵasyn berip jatyr.

Sondaı-aq Nur-Sul­tan qalasy ákimdigi­niń uıymdastyrýymen, Memlekettik akademııalyq fılarmonııa­synyń qol­daýymen onlaın konert ótkiz­dik. Sodan soń Mádenıet jáne sport mı­nıstrligi uıymdastyrǵan «Karantındegi juldyz» atty jobaǵa qatysyp, konert ber­dik. Úı jaǵdaıynda otyrǵan halyqty bir sátke sergitip, kóńilin aýlap, oıyn jaq­sy baǵytqa buryp, ánimizdi salyp, kóńilinen shyǵyp jat­saq, óner adamy úshin odan asqan már­tebe joq. Sonymen qatar repertýary­myz­daǵy ánderdi otbasymyzben birge oryn­dap, áleýmettik jelilerde tarattyq. Jalpy, karantın jaǵdaıy repertýary­myzdy to­lyqtyrýǵa, jańartýǵa múmkindik berdi. Bu­rynǵy oryndap ketken ánderimdi úntas­padan qaıta tyńdap, basqasha aıtýǵa bola­ty­nyn baıqap jatyrmyn. Kezinde oryn­dalǵan ánderge búgingi kózqaras basqasha bolyp tur.

Onlaın konert berýdiń de ózindik qıyn­dyǵy bar eken. Eshbir kórermensiz, ha­lyqtyń yqylasyn sezinbeı, biraq sah­nada halyqtyń qoshemeti men mahabbatyn sezip turǵandaı ásermen án salý basqa dúnıe eken. Oǵan da úırendik. Osy rette jas oryn­daýshylardyń áleýmettik jeliniń qyr-syryn meńgerip, ózin jan-jaqty tanytyp, jarnamasyn jasap, óziniń tanymaldyǵyna jumys istegeni durys ekenin baıqadym. Ásire­se, dástúrli ánshilerimiz osy jaǵyna kóńil bólse degen oıǵa keldim.

– Syrnaımen án aıtý mektebin ashsam degen armanyńyzdy júzege asyrý jaǵy qalaı bolyp jatyr?

– Qazaq ulttyq Óner ýnıversıtetinde syrnaımen án aıtý dástúri boıynsha dáris berip, shákirt tárbıelep jatqanyma da 15 jyldan asa ýaqyt bolypty. Bolashaqta syrnaımen án aıtý mektebin ashý jos­parymda bar. Oıymdy jetildirip, ishimde pi­sirip, josparymdy jan-jaqty oılas­tyrýdamyn. Syrnaı mektebin ashqannan keıin balalardy bastaýysh synyptan bastap qabyldaý kerek. Osy rette bastaýysh synyp oqýshylarynyń dene bitimi, kúshi syrnaı aspabyn oınaýǵa qalaı keledi, qınalyp qalmaı ma degen máselelerdi oı­lastyryp jatqan jaıym bar.

Áńgimelesken

Araılym JOLDASBEKQYZY

Sońǵy jańalyqtar