7 Mamyr, 17:24 1724 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qazaq handyǵy tarıhyn zerttep, «qazaq» sóziniń mánin ashqan

«Tarıhty jasaýdan ony jazý qıyn» degendeı, ómiriniń jarty ǵasyrdan astam ýaqytyn qazaq tarıhynyń Altyn Orda men Qazaq handyǵy dáýirleriniń ózekti máselelerine arnap, búgingi kúnderi osy taqyryptar boıynsha eń jetekshi mamanǵa aınalǵan tarıhshymyz – Tursyn Sultanov. T.Sultanovtyń esimin tarıhshylardan basqa qazirgi qazaq elindegi qoǵamtanýshy ǵalymdarmen qatar, barlyq kózi ashyq, kókiregi oıaý, el tarıhyn jaqsy kóretin oqyrmandardyń bári biledi desem, artyq aıtqandyq emes. Onyń Qazaq handyǵy tarıhynyń mańyzdy máseleleri, handardyń shyǵý tegi, qazaq etnogenezi, «qazaq» sóziniń máni men mazmuny jáne taǵy basqa máseleleri boıynsha jasaǵan ǵylymı tujyrymdary qazirgi tańda otandyq tarıhnamamyzdyń osy kezeńderdi zertteýdegi jetken jetistikterin kórsetedi.

Tursyn Ikramuly 1940 jyly 7 ma­myr­da Almaty oblysy Qarasaı aý­dany Shamalǵan aýylynda dúnıege kel­gen. 12-13 jasyna deıingi balalyq shaǵy Sha­­­­malǵanda ótedi. 6-synyptan bastap áke­siniń jumysyna baılanysty Almaty qa­lasyndaǵy mektepterdiń birinde oqýyn jal­ǵastyrady. 1959-1962 jyldary Keńes ás­keri qatarynda Áskerı-áýe kúshteriniń de­sant bóliminde boryshyn ótep kelip, sol kez­degi Lenıngrad memlekettik ýnı­ver­sıtetiniń Shyǵys fakýltetine túsedi. Ma­man­danýy Taıaý jáne Orta Shyǵys elderiniń ta­rıhy kafedrasynda ótip, esimderi búkil álemge aıan shyǵystanýshy ǵalymdar  I.Petrýshevskıı, S.Ivanov, A.Jeltıakov, A.Ta­gırdjanov sekildi iri mamandardan bi­li­min alyp, tárbıesin kóredi. Ýnıversıtette qa­zaq, orys tilderinen basqa túrik, parsy, sha­ǵataı, aǵylshyn tilderin jetik meńgeredi. 1967 jyly oqýyn bitirgen jas talantqa ustaz­dary men mamandanǵan kafedrasy ǵy­lymmen aınalysýǵa keńes beredi. Sóıtip, ol sol jyly KSRO ǴA Shyǵystaný ınstı­týty­nyń Lenıngrad bólimi janyndaǵy as­pırantýraǵa qabyldanady da, ataqty shy­ǵystanýshy, Aýǵanstan men Ortalyq Azııa tarıhynyń jetik bilgiri V.Romodın­niń jetekshiligimen ortaǵasyrlyq Qazaq­stan tarıhymen aınalysady. 1971 jyly «Par­sy-tájik jáne túrik tilderindegi de­rek­ter boıynsha XVI-XVII ǵǵ. qazaq halqy ta­­rıhynyń negizgi máseleleri» atty ta­qyryp­ta kandıdattyq dıssertaııasyn qor­ǵaıdy. Odan keıin Almatyǵa oralyp, 1971-1974 jyldary Ǵylym akademııasynyń Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh, arheologııa já­ne etnografııa ınstıtýtynda ǵylymı qyz­metker bolyp jumysyn jalǵastyrady. Ǵy­lym­men odan ári tereń aınalysý úshin Tur­syn Ikramuly 1974 jyly dúnıe­jú­zin­degi Shyǵystaný ǵylymynyń orta­lyq­tarynyń biri sanalatyn Lenıngrad qa­la­syna qaıta oralyp, ondaǵy ǴA Shyǵystaný ınstıtýtynyń bólimine qyzmetke turady. 1988 jyly Derektaný jáne tarıhnama mamandyqtary boıynsha «XV-XIX ǵǵ. Orta Azııa men Shyǵys Túrkistannyń tarıhı áde­bıetiniń eskertkishteri» atty taqyrypta doktorlyq dıssertaııasyn qorǵap shy­ǵady. 2002 jyldan beri professor ataǵyn alǵan. 1997 jylǵa deıin Sankt-Peterbor qa­la­syndaǵy Reseı Ǵylym akademııasynyń Shyǵystaný ınstıtýtynyń bóliminde jumys istep, osy jyly ózi oqyǵan ýnı­ver­sıtettiń Ortalyq Azııa jáne Kavkaz ta­rı­hy kafedrasynyń meńgerýshisi qyzmetine aýy­sady. Uzaq jyldar boıy atalǵan kafed­ra­nyń meńgerýshisi bolyp qyzmet atqara­dy. Búgingi kúnderi sol kafedranyń pro­fes­sory retinde qyzmetin jalǵas­tyrý­da. Jer­le­simizdiń qysqasha ǵylymı joly osyndaı.

T.Sultanovtyń ortaǵasyrlyq Qazaq­stan tarıhyn zertteýde qosqan úlesi jó­nin­de áńgimelesek, ǵalymnyń negizgi zertteý ba­ǵyty – XIII-XVII ǵasyrlardaǵy Ortalyq Azııanyń tarıhy, tarıhnamasy jáne de­rektemelik máseleleri. Onyń ishinde or­taǵasyrlyq Qazaqstan tarıhy basty bir jeke zertteý baǵyty bolady desek, qate­lespeımiz. Óıtkeni professor T.Sulta­nov­tyń 200-den asa jaryq kórgen ǵylymı jumystary ishindegi jeke ózi jáne áriptesi, erte túrik dáýiriniń kórnekti mamany  S.Klıashtornyımen birlesip jazǵan on shaqty monografııalarynyń kóbi tek Qazaqstan tarıhyna arnalǵan. Professor T.Sul­tanov­tyń esimi álemdik ǵylymı ortada ta­ny­mal. Ol kóptegen halyqaralyq kon­fe­renııa­lar­da ortaǵasyrdaǵy Ortalyq Azııa tarı­hyna arnalǵan baıandamalar jasady. Onyń S.Klıashtornyımen birigip jazǵan «Kazah­stan letopıs trehtysıacheletıı» atty eńbegi Germanııada, Japonııada, túrik elinde sol elderdiń tiline aýdarylyp, tarıh ma­mandyǵyn daıarlaıtyn joǵary oqý oryn­darynyń baǵdarlamasyna negizgi pánderdiń qataryna engizilgen.

Tursyn Sultanovtyń ortaǵasyrlyq Qazaqstan tarıhyndaǵy erekshe den qoıyp zerttegen máseleleriniń biri – Qazaq han­dyǵynyń tarıhy, onyń ishinde han­dyqtyń alǵashqy kezeńderindegi etno­tarıhı máselesi boldy. Soǵystan keıingi jáne 60-80-jyldardaǵy tarıhnamada qazaq et­nogenezi, «qazaq» sózi, handyqtyń qu­rylýy máseleleri zertteýshi mamandar ara­synda qyzyǵýshylyq týdyr­ǵa­ny belgili. Bel­gili shyǵystanýshylar A.Semenov, S.Ib­ra­gımov, V.Iýdın, K.Pıýlına, B.Ahmedov já­ne taǵy basqalary Qazaq handyǵynyń qurylǵan ýaqyty jóninde óz pikirleri men tujyrymdaryn zertteýlerinde negizdeýge tyrysady. Olardyń pikirinshe, qazaq mem­lekettiligi XV ǵasyrdyń 50-jyldarynyń ortasy men XVI ǵasyrdyń 40-jyldary aralyǵynda qalyptasqan. Sol jyldardaǵy jas ǵalym T.Sultanov ta bul másele boıyn­sha óz tujyrymyn 1971 jyly QazSSR ǴA Habarshysynda jaryq kórgen «Qazaq memlekettiliginiń bastalýy týraly keıbir eskertpeler» atty maqalasynda jarııalaı­dy. Kólemi jaǵynan az bolsa da ǵylymı qundylyǵy óte joǵary bul maqalada ol Kereı men Jánibek handardyń Ábilqaıyr hannan bólinip, kóship ketýi men odan keıingi on shaqty jyldan keıin Shyǵys Deshti Qypshaq aýmaǵyna qaıtyp kelip, shıbanılyq áýletti yǵystyrǵannan keıin Qazaq handyǵy dúnıege keldi degen tu­jyrymdy usynady. Avtor bul oıynan áli kúnge deıin bas tartpaı, kerisinshe, keıingi zertteýlerinde bul oıyn odan ári negizdeı túsýde. Biz ózimizdiń osy máselege qatysty zertteýimizdi júrgizý barysynda ol bizge «Bir qazanǵa eki qoshqardyń basy syı­maıtyny» sııaqty, bir elde eki áýlet ókilderi han bola almaıdy. 1470-shi jyldar basynda ordaejendik áýlettiń shıbanılyq áýletti jeńýimen qazaq memlekettiligi bastalady», – dep keńes bergen edi. Sóıtip, biz Qazaq handyǵynyń qurylýy jónindegi eńbegimizde osy tujyrymdy negizge aldyq. Osylaısha, Tursyn Sultanovtyń osydan jarty ǵasyr buryn qazaq memlekettiliginiń bastalýy jónindegi jasaǵan tujyrymy áli kúnge deıin ómirsheń bolyp, óz mańyzyn joıǵan joq dep esepteımiz.

Qazaq tarıhyndaǵy eń kóp pikirler týdyrǵan máselelerdiń biri – «qa­zaq» sózi jónindegi másele boldy deýge bo­lady. Ásirese, ádebıettanýshylar men til mamandary, keıbir tarıhshylar bul suraq týraly nebir qısynǵa kelmeıtin pikirler bildirdi. Tipti, olar qazaq ataýyn qazaq etno­genezinen bólip qarastyryp, ǵylymı ádistemelik jaǵynan teris jolǵa burady. Bul jóninde de T.Sultanovtyń tujyrym­dary taǵy da ǵylymı negizdegi shynaıy­lyǵymen erekshelenedi. Ol máseleniń derektik negizderi men tarıhnamalyq je­tistikterine súıene otyra, qazaq ataýy­nyń birneshe ǵasyr ishindegi evolıýııalyq mánine taldaý jasap, alǵashynda ol sózdiń áleýmettik máni bolǵanyn jáne soǵan saı maz­munyn ashyp kórsetedi. Odan keıin tarıhı damý barysynda qazaq sóziniń ýaqytsha saıası-áleýmettik mánge ıe bol­ǵanyn, soǵan saı mazmunyn kórsetip, «qa­zaq­tash» termıni arqyly dáleldeıdi. Odan keıin qazaq ataýynyń máni saıası-etnı­kalyq sıpatqa ıe bolyp, oǵan Kereı men Jánibek handardy qoldaǵan rý-taıpalardy jatqyzady da, onyń dáleline «ózbek-qazaq» ataýyn keltiredi. Al «qazaq» sóziniń tolyq etnıkalyq mánde qoldanyla bastaýyn Qazaq handyǵynyń Shyǵys Deshti Qypshaq­ta tolyq jeńiske jetýimen baılanys­tyrady.

T.Sultanovtyń XIV-XVII ǵasyrlarda Qazaqstan aýmaǵynda bolǵan etnı­kalyq úderisterdi zertteýde qosqan úlesi zor. Ol alǵashqy bolyp, XV-XVII ǵasyr­lar­da Aral teńizine irgeles aımaqtarda ómir súrgen taıpalardyń tarıhyna tereń úńi­lip, qazaq etnosynyń negizin qalaǵan taı­palardy anyqtaýǵa kúsh salady. Osy ǵasyrlarda Shyǵys Deshti Qypshaq aýma­ǵynda ómir súrgen «92 baýly kóshpeli ózbek taıpalarynyń» ár kezeńderde qaǵazǵa túsirilgen tizimderin tabady, olardy bir-birimen salystyrady, olardyń shynaıy­lyǵyn anyqtaıdy. Tipti, sol tizimderdegi taıpalar ataýynyń rettik berilýiniń bir­neshe sebebin kórsetip beredi. Sondaı sebep­terdiń birine ekonomıkalyq jaǵynan qýatty, áskerı jaǵynan myqty, san jaǵy­nan kóp taıpalar ataýynyń jalpy tizimniń aldyńǵy jaǵynan oryn alǵanyn dálel­deıdi. Sondaı-aq jalpy tizimdegi qazaq etno­synyń quramyna engen rý-taıpa­lardyń tarıhyna sıpattamalar beredi. Biz óz kezeginde osy máselemen aınalysý barysynda T.Sultanov usynǵan qaǵıdaǵa saı izdenister júrgizgenimizde «92 baýly taıpalar» tizimniń alǵashqy ondyǵynda qazaq etnosynyń negizin qalaǵan alty iri taıpanyń turǵanyn anyqtadyq.

T.Sultanovtyń ǵylymı tujy­rym­darynyń ereksheligi, onyń derektik negizderiniń myqtylyǵy men aldyńǵy qatardaǵy tarıhnamalyq jetistiktermen sabaqtastyǵynda bolsa kerek. Ol qazaq handarynyń shyǵý tegi máselesinde ǵylymı máseleni sheshýdiń eń durys jolyn taldap beredi. Tarıhnamada qazaq handarynyń shyǵý tegi máselesinde «tuqaıtemirlik» jáne «ordaejendik» nusqalardyń bar ekeni belgili. Jerlesimiz qarama-qarsy nusqalar­dyń árqaısysyna negiz bolǵan jazba derek málimetterine taldaýlar júrgizip, olardaǵy sýbektıvti tustardy ashyp kórsetedi. Sol arqyly qazaq handary Joshy hannyń úlken uly – Orda Ejennen taralatynyn dá­leldep beredi.

Biz bul maqalada T.Sultanovtyń ora­ǵasyrlyq Qazaqstan tarıhyn zert­teý barysynda qol jetkizgen barlyq jańa­lyq­taryn tizbeleýden aýlaqpyz. Ol jó­ninde arnaıy ǵylymı zertteýler kerek. Biz tek eń negizgi jáne basty degen tujyrym­dardy ǵana aıtyp óttik. Ǵalymnyń qazaq tarıhyn zertteý barysynda ashqan jańa­lyqtary men jasaǵan tujyrymdary otan­dyq tarıhnamanyń qol jetkizgen bıik shyńy dese, artyq aıtqandyq emes. Sol arqyly biz T.Sultanovty damyǵan jáne keıingi ortaǵasyrlardaǵy Qazaqstan tarıhynyń eń kórnekti zertteýshisi dep bilemiz.

Bereket KÁRIBAEV,

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ professory,

tarıh ǵylymdarynyń doktory

Sońǵy jańalyqtar