13 Qańtar, 12:17 684 0 Ekonomıka Anar LEPESOVA

Otandyq kásipkerler 3 jylǵa salyq tóleýden bosatyldy

Qazaqstanda kásipkerler úsh jylǵa salyq tóleýden bosatyldy. Bul týraly QR Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Ótken jyldyń sońǵy kúnderinde Memleket basshysy mıkro jáne shaǵyn bıznesti tabys salyǵynan úsh jylǵa bosatatyn zańǵa qol qoıdy.

«Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine ońaltý jáne bankrottyq rásimderin, bıýdjet, salyq zańnamasyn jáne temirjol kóligi týraly zańnamany jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń zańy arqyly 2020 jylǵy 1 qańtardan bastap, 2023 jylǵy 1 qańtarǵa deıin birqatar otandyq salyq tóleýshilerdi salyq tóleýden bosatyldy.

Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń derekteri boıynsha, bul shaǵyn jáne orta bıznes ókilderiniń salyq júktemesin jeńildetý úshin jasalýda.

«Zańnamaǵa sáıkes mıkro bıznes - bul 15 adamǵa deıingi jumysshysy bar jáne jyldyq tabysy 30 myń AEK (79 mln teńge) deıingi jeke kásipkerler, shaǵyn bıznes – bul 100 adamǵa deıingi jumysshysy jáne 300 myń AEK (795 mln teńge) jyldyq tabysy bar jeke kásipkerler men zańdy tulǵalar. Tabysqa salynatyn salyq – zańdy tulǵalar úshin korporatıvtik tabys salyǵy, jeke kásipkerler úshin jeke tabys salyǵy, sharýa nemese fermer qojalyqtary úshin biryńǵaı jer salyǵy, sondaı-aq ońaılatylǵan deklaraııa negizinde ASR qyzmetin júzege asyratyn kásipkerler úshin áleýmettik salyq bolyp tabylady. Barlyq qalǵan salyqtar men tólemder mindettemeler týyndaǵan kezde tólenedi», delingen habarlamada.

Bul rette, salyq tóleýden bosatý arnaıy salyq rejimderin (ASR) qoldanatyn shaǵyn jáne shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine qoldanylady.

Sonymen qatar, mynalardy oryndaıtyn salyq tóleýshiler salyqtan bosatylmaıdy:

1) esirtki quraldarynyń, psıhotroptyq zattar men prekýrsorlardyń aınalymyna baılanysty qyzmetti;

2) akızdeletin ónimdi óndirýdi jáne (nemese) kóterme saýdada satýdy; 3) astyq qabyldaý pýnktterinde astyqty saqtaý boıynsha qyzmetti;

4) lotereıa ótkizýdi;

5) oıyn bıznesi salasyndaǵy qyzmetti;

6) radıoaktıvti materıaldar aınalymyna baılanysty qyzmetti;

7) banktik qyzmetti (ne bank operaııalarynyń jekelegen túrleri) jáne saqtandyrý naryǵyndaǵy qyzmetti (saqtandyrý agentiniń qyzmetinen basqa);

8) aýdıtorlyq qyzmetti;

9) baǵaly qaǵazdar naryǵyndaǵy kásibı qyzmetti;

10) kredıttik bıýrolardyń qyzmetin;

11) kúzet qyzmetin; 1

2) azamattyq jáne qyzmettik qarý men onyń patrondarynyń aınalymyna baılanysty qyzmetti;

13) jer qoınaýyn paıdalaný salasyndaǵy qyzmetti, onyń ishinde altyn izdeýshilerdiń qyzmetin;

14) paıdaly qazbalardy satýdy, onyń ishinde treıderler qyzmetin, kómir, munaı satý boıynsha qyzmetti;

15) benzınniń, dızel otyny men mazýttyń munaı ónimderiniń jekelegen túrlerin bólshek saýdada satýdy;

16) syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti.

«Tabysqa salynatyn salyqtardan bosatý 1,2 mln mıkro jáne shaǵyn kásipkerlik sýbektisine qoldanylady. Bul bızneske úsh jyl ishinde 380 mlrd teńgeden astam qarajat únemdeýge, bosaǵan qarajatty óz qyzmetin damytýǵa baǵyttaýǵa múmkindik beredi», delingen habarlamada.

 

Sońǵy jańalyqtar