27 Jeltoqsan, 11:51 652 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

ALASh ARYSTARYNYŃ LATYN ÁLIPBII JAILY PIKIRTALASY

Ǵylym-bilimniń esigin ashatyn kilti ispettes jazý-syzýdyń rýhanı ómirimizdegi mańyzy zor. Óz dáýi­riniń ózekti máselelerin der kezinde kóterip otyratyn qazaq baspasó­zi­niń nazarynan álipbı máselesi tys qalǵan emes. Tarıh betterine úńilsek jazý, álipbı máselesi aýyq-aýyq pi­kirtalas týdyryp otyrǵan kúrdeli máseleniń biri bolyp sanaldy. Qa­zaq dalasyna ıslam dinimen birge engen arab jazýy on ǵasyrdan astam qoldanys tapty. Qazaq jerin otarlap alǵan Reseı patshalyǵy túrki ha­lyqtaryn rýhanı biriktirip otyr­ǵan arab jazýynyń ornyna orys jazýyn engizýdi kózdedi. Mıssıoner ǵalymdar arab tańbalarynyń qazaq tiliniń dybystyq júıesin naqpa-naq beıneleýdegi olqylyqtaryn kóldeneń tartyp kırıllıaǵa kó­shirý­ge árekettendi. XIX ǵasyr ba­syn­daǵy qazaq oqyǵandary san ǵasyrlar boıy paıdalanyp kelgen arab tańbalarynyń kemshilikterin joıý­ǵa tyrysty. Olar óz oılaryn «Túr­kistan ýálaıaty»,  «Dala ýálaıaty», «Aı­qap»,  «Qazaq»  syndy basylym­dar­­­da ortaǵa saldy.

«Dala ýálaıaty» gazetin shyǵarýshy­lar­dyń biri D.Sultanǵazın atalǵan ba­sy­lym­nyń 1899 jylǵy 22,23 sandarynda basyl­ǵan maqalasynda qazaq tiline orys árpin paıdalaný kerek pe  álde arab jazýyn jetildirip qoldana berý qajet pe degen máseleni talqylaıdy. Avtor qazaq halqy basqa túrki halyqtary sııaqty arab tań­ba­laryn paıdalanyp kelgenin, ony tastap basqa álipbıdi alamyz deıtinderge qo­sylmaıtynyn aıta kelip: «Sebebi qazaq bilmeıtin bir bóten álipbı shyǵarǵansha, burynǵysyn túzetkeni jaqsy»,  – deıdi. Qa­zaqqa orys áripterin engizýdi usynatyn mıs­sıoner ǵalym N.Ilmınskııge qatys­ty kózqarasyn bylaı ańǵartady: «Bir bilimdi adam Ilmınskıı degen qazaq sóz­derin orys áripterimen jazsa kerek, orys áripterine biraq ózgertse kerek deıdi. Bul kisiniń sózi de onsha kelisimdi emes. Sebebi bul Ilmınskıı orys álipbıine kóp latyn áripterin qosady jáne orystyń óz árip­terin birtúrli qylyp ózgertip, orys álipbıin tym qıyn qylyp jiberedi».
D.Sul­tanǵazın qazaq sózin jazýǵa ózgerissiz alsa, orys, latyn tańbalarynyń da sáıkes kele bermeıtinin, jańa alfavıt qabylda­ǵannan góri «qazaqtardyń ne zamannan beri ǵadet alyp úırengen» arab álippesin qazaq tiline laıyqtap biraq ózgertý týraly usynys jasaıdy. «Solaısha ózgertken ýa­qytta,  –  dep jazady ol,  – arab qaripteri mu­nan da jaqsy bolar edi». Osy mazmundas pikirdi 1912 jyly  «Qazaq» gazetinde ba­syl­ǵan A. Baıtursynulynyń «Bastaýysh mek­tep» degen maqalasynan da ańǵaramyz:  «...qazaqty orysqa aýdaramyz degen pikir bárin búldirip otyrǵan. Sol shkoldar arqyly qazaq tilin joǵaltyp, orys tiline túsiremiz deıdi, qazaq tutynyp otyrǵan arab qarpin tastatyp, orys qarpin aldyramyz deıdi. Sol úshin balalar ana tilimen oqymaı, orys tilimen oqysyn. Ana tilimen oqysa da, orys qarpimen oqysyn deıdi. Ókimetke keregi memlekettegi jurttyń bári de bir tilde, bir dinde, bir jazýda bolý. Al halyqqa keregi  –  óz dini, tili, jazýynyń saq­talýy»  dep qazaqtyń  dinine, tiline, jazýy­na tónip kele jatqan qaterdi eskertedi.

Keńes úkimeti ornaǵannan keıin de álip­bı máselesi kún tártibinen túspegenin sol tustaǵy baspasóz materıaldarynan kórýge bolady. Al  KSRO quramyna engen túrki halyqtaryn arab tańbalarynan latynǵa kóshirý máselesi kóterilgen tusta qazaq zııalylarynyń arasynda qyzý pikirtalas týyndady. 1923-1929 jyldary qazaq baspasózi «arabshyldar» men «latynshyldar» pikirtalasyna keńinen oryn berdi. «Eńbekshi qazaq», «Aq  jol», «Sary arqa», «Jańa mektep», «Jarshy»  syndy basylym­darda  A.Baıtursynuly, J.Aımaýytuly, M.Dýlatuly, E.Omaruly, N.Tórequluly, Á.Baıdildauly  sekildi arystarymyzdyń atalǵan máselege qatysty jarııalanymdary jaryq kórdi. Belgili qoǵam qaıratkeri, jýrnalıst Ábdirahman Baıdildın «Eńbekshi qazaq» gazetindegi «Bizdiń jobamyz» atty maqalasyńda Máskeýde qyzmette jáne oqýda júrgen qazaq jastarynyń latynshyldar uıymyn ashqanyn aıta kelip, kún tártibinde bul máseleniń qoıylý sebebin bylaı túsindiredi: «Eldi saýattandyrý kerek. Bul ıgi isti tezdetýge arab árpi jaramsyz, tez hat tanytyp, tez jazdyrýǵa qolaısyz. Onyń baspa isine de kedergileri kóp. Sany 24-28, al basýǵa, jazýǵa kelgende 100-den asady. Shym-shytyryq núkteler kóp, jazý ońnan solǵa qaraı, al ıfrlar soldan ońǵa qaraı oqylady, pán belgilerine jararlyq tańbalar joq».  Á.Baıdildauly eski áripterdi jamap-jasqap kádege asy­raıyq degenderdi alǵa qaraı damýda «jaýyr at pen shıqyldaǵan synyq arbany» tastaǵysy kelmegender ıaǵnı arabshyldar, eskishilder, al latyn árpin  «ózi júırik, ózi berik otarbaǵa»  teńep, muny jaqtaýshylar «jańashyldar»  dep baǵa beredi. «Osy júı­rik kólikterge minýden qoryqpaıyq, bola­sha­ǵy zor, kóptiń quraly latyn áripterin úı­renip, mádenıetti jurttarmen tez ja­qyndasýdyń jolyna túseıik. Bul jol adas­tyrmaı azattyqqa aparatyn tóte,  durys jol» degen pikirde boldy.

Ahmet Baıtursynuly «Aq jol» gazetindegi «Baspa qaripterin túzetý týraly» taqy­ryp­ty maqalasynda «Ázerbaıjan jobasy latyn qarpin alý bolsa, ol tipti alynbaıtyn joba ǵoı. Halyqqa hat tanyta almaı júrgende, hat bilgenderimizden aıyrylyp qalýymyz múmkin»  degen pikirin bildiredi. Ǵalym arab tańbalary bir turpatty bolǵanda baspa isine, hat tanytýǵa ákeletin paıdasy mol ekenin aıtady. Oǵan dálel retinde Qazaq-qyrǵyz bilimpazdarynyń tuńǵysh sezinde jasaǵan baıandamasynda jasaǵan tujyrymdaryna toqtalady. Atalǵan sezd álipbı, qarip máselesine baılanysty ashylatyn bolǵandyqtan, onyń qarsańynda «latynshyldar» da, «arabshyldar» da óz pikirlerin baspasóz betterinde jarııalady. Júsipbek Aımaýytov «Jazý máselesi týraly sońǵy sóz» degen maqalasynda «Aqańnyń jazba máshınege arnap shyǵarǵan tańbalary qabyldansyn» deı kelip, sezd qarsańynda latyn qarpine kózqarasyn da ashyq aıtady. «Júzden tórt-aq adam hat tanıtyn qazaqtyń kózin ashamyz dep júrgende, birjola jańa qaripke túsip ketsek, sol tórteýin soqyr qylyp alý qaýpi bar». Osy tusta aıta ketetin bir másele, Keńes úkimeti ornaǵannan keıin keńselerdegi jazý máshınelerine tórt túrli bolyp keletin arab tańbalary úıles­pedi. Qazaq álipbıin jazý máshıne­lerine yńǵaılap óz jobalaryn usynýshy­lar Jantórın, Ahmetjanov, Alparov jáne Baıtursynuly syndy azamattar boldy. J.Aımaýytov Baıtursynovtyń osy jobasyn aıtady.

Máskeýde, Tashkentte latynshyldar uıym­dary quryldy. 1924 jyly maýsym aıyn­da Orynborda ótken Qazaq-qyrǵyz bilim­pazdarynyń tuńǵysh sezinde osy másele keń kólemde talqylandy. Sezde baıandama jasaǵan Ahmet Baıtursynuly túrik jurtynyń toqsan paıyzy arab tań­balaryn paıdalanyp keledi, ár­qaı­sysynyń hat mádenıeti bar, bir áripti tastap ekinshi áripti ala qoıý ońaı jumys emes, mundaı qarjy men qaırat qazaq túgil, túriktiń qaı jurtynda bolsa da joq degendi aıtady. Ǵalym sol tustaǵy qazaqqa latyn álipbıine kóshýden góri, qazaq tiline yńǵaılap jasaǵan óz álipbıiniń (tóte jazýdyń) tıimdi ekenin jan-jaqty ǵylymı negizde dáleldeýge tyrysady. Atalǵan jıynda  latyn álipbıine kóshýdi usynyp Názir Tórequlov sóılegen sózinde «Biz latyn árpin qazaqqa kúshpen aldyr­ǵaly otyrǵanymyz joq. Latyn árpi úı­rený-jazýǵa tym paıdaly, jeńil. Túrik árpiniń bireýi tórt túrli, latyndiki bir ǵana túrli» dep arab tańbalaryna qara­ǵanda latyn álipbıiniń baspa isine, bala oqytýǵa jeńildigin dáleldeýge tyrysady. Osy sezdegi qyzý tartys jaıly qalamger Erǵalı Aldońǵarov «Eńbekshi qazaq» gazetinde bylaı dep jazdy: «Ahmetti jaqtap talaı sheshender túrli dálelder keltirip, mysalyǵa qarip belgilerin, san belgilerin, qaripti jııý, terý jeńildigin aıtty. Latyn qarpin qoldanýǵa áli erte, orys halqy almaǵanda biz nege alamyz, qaripke qyzy­ǵyp, mádenıetimizden aıyrylamyz degen túrde qarsylyq bildirdi. Sez máseleni baspasóz betinde erkin talqyǵa salý qa­jetin, sondaı-aq Astrahan jáne Qaraqal­paq qazaqtaryn qosyp, tolyq sez shaqy­rylatyny jóninde qaýly shyǵardy». Qa­lamger Erǵalı Aldońǵarov «Eńbekshi qa­zaqtyń» jaýapty hatshysy bola júrip, ha­lyqqa máseleniń mán-jaıyn túsindirýdi ózine borysh sanasa kerek. «Ónerdiń basy – álipbı» (14.02.1926) degen maqalasynda «Zaman talaby, órkenıetke jetý joly – latyn tańbalaryna kóshý bolyp otyr. Partııa jolynan taımaı, birte-birte osy áripke kóshkenimiz jón, keritartpalyqqa salynbalyq», – dep basý aıtady.

«Eńbekshiqazaq» gazetinde Májıt Úm­bet­uly degen oqyrman bylaı dep jazady: «Latyn qarpi, arab qarpi degen áńgime bas­talyp júr. Arab qarpinen nege qashtyq? Orystyń mıssıonerleri Elmenskıı shy­ǵarǵan qaripten Ahmet Baıtursynuly qa­zaq tiline ıkemdegen arab qarpi qazaq hal­q­yna asa qolaıly tıgen joq pa?»

Mine, osy sekildi túrli pikirler qaı­shy­lyǵy týatyny dál qazirgidegideı zańdy qubylys ekenin joqqa shyǵara almaımyz. Árıne, pikirtalas teginnen-tegin týmaıtyny belgili. Arabqa qarsylardyń basty dá­lelderi: arab tańbalarynyń tórt túrli bolyp jazylýy. Onyń tehnıka quıý, terý jumystaryna keltiretin kemshilikteri edi. Arab tańbalarynda qalýdy jaqtaýshylar basqa álippe alǵansha, arabtikin jekeleıik, kemshiligin túzeteıik degendi aıtqan. «Latyn árpi jaıynda» («Eńbekshi qazaq» 24.02.1927) degen maqalasynda Jan Ahmet esim­di avtor latyn árpi jazýǵa jeńil, qo­laı­ly degen latynshyldardyń pikiri negizsiz, durys emes deıdi. Latyn áripteriniń kóldeneń syzyqtary men quıyrshyqtary tolyp jatyr dep mysaldar keltiredi. Balaǵa úıretýge jeńil degenderi de bos sóz. Ahmet Baıtursynulynyń tóte jazýy óte qolaıly, ońtaıly degen pikirin avtor oryn­dy dáleldeıdi. Atalǵan maqalada la­tynshyldardyń birqatar pikirlerine toı­tarys beredi.

Latynshyldar tarapynan Názir Tóre­qulov «Taǵy da jańa álipbı týraly» («Eń­bek­­shi qazaq» 21.02.1927) degen maqalasynda latyn qarpine kóshý máselesi Qyrǵyz, Ózbek, Túrikmen, Qarashaı sekildi shyǵys elderiniń birsypyrasynda kóterilip,  qoldaý taýyp otyrǵanyn aıtady. Avtor qazaq zııalylarynyń, onyń ishinde Ahmet Baıtursynulynyń latyn árpin alýǵa «qubyjyqtan» artyq qarsy bolyp otyr dep renjıdi. Qoshke Kemeńgerovtiń «...mun­daı ózgeris jasaýǵa qazaqtyń qaltasy taıyz, kúshi kelmeıdi» syndy, Eldes Oma­rovtyń «... qazaqqa jańa áriptiń keregi joq, bizdiń mańdaıymyzǵa bitken ult árpimiz bar. Ógeı árip qazaqqa janaspaıdy» degen kózqarastaryn Názir Tórequlov qatty synaıdy.

Álipbı máselesi jóninde 1926 jyly naýryz aıynda Baký qalasynda Túrik bilim­pazdarynyń sezi boldy. Atalǵan  jıyn­ǵa  Qazaqstannan Ahmet Baıtur­syn­uly, Bilál Súleıuly, Eldes Omaruly, Ázız Baıseıituly bardy. Sezge túrik násildi ulttardyń kóbiniń ókilderimen qosa Bartold, Oldenbýrg, Krymskıı, Mensel syndy batys halyqtarynyń professorlary da qatysty. Sezde qosymsha baıandama jasaǵan Álimjan Sharapuly «...emle túzeý júzinde túrik jurttarynyń alda­ǵysy qazaq. Qazaqqa latynǵa kóship, kóp qarajat, shyǵyn shyǵarýdyń qajeti joq. Latyn qarpiniń qazirgi qarpimizden artyq­shylyǵy shamaly» degendi aıtty. Ahmet Baıtursynuly da azǵantaı kúshimizdi mektep úılerin salý men oqýlyqtarǵa jum­saýy­myz kerek. Qarip máselesine muqtaj­dyq týyp otyrǵan joq degennen tanbady.

Názir Tórequlovty qoldaǵan «latynshyl» qalamger Abdrahman Baıdildın «Jańa álippe týraly» (1928 j.) degen kita­byn­da arabshyldardyń birqatar pikirlerin ótkir synǵa aldy. Qarip máselesi tóńi­re­gindegi qazaq zııalylary Qyzylordada, Tash­kentte bas qosqan jıyndarda Mirja­qyp Dýlatov pen Qoshke Kemeńgerov latynshyldardy halyqtyń mádenı jáne áleý­mettik jaǵdaıyn eskermegendikten
«...je­likke ergen demogoktar» deıdi. Latynshyl Ábdirahman Baıdildın osy pikirge Á.Bókeıhanov («Qyr balasy» dep kórsetedi) pen Eldes Omarov ta qosylǵanyna qyn­jylady. Ábdirahman Baıdildın «Qazan tóń­kerisinen keıin eńbekshilerdiń sharýa­shylyǵy damydy, mádenı tilekteri ósti. Ony oryndaýǵa arab árpi jaramsyz. Latyn tańbalaryna kóshý «jelikkendik emes, zaman talaby» degendi aıtady.

1927 jyldyń qysynda Qyzylordada ótken aıtysta arabshyl Ilııas Ahmetuly latyn árpin alý máselesi Qazan tóńke­ri­si­nen keıin týyp otyrǵan, patsha otarshyl­dyq saıasatty kúsheıtken zamanda týyndady depti. Onyń pikirinshe, orys patshasy ta­tardy jeńip, Azııany ózine qaratyp, latyn árpiniń bir taraýyna orys árpin aldyrýǵa kúsh salǵan. Orystyń mıssıonerleri azǵyryp, dinin, tilin buzý úshin olarǵa laıyqtap derbes árip shyǵardy. La­tyn árpi túsin boıap kelgen orys árpi degen pikirin ashyq aıtty. Al  Á.Baıdildın bul pikirge «latynshyldar-mıssıonerler, latyn árpin alý – otarshyldyq degenge qazirgi zamanda kim senedi?» dep tańdanady. Ilııas Ahmetulynyń bunysy «dúmshelik» dep túıindeıdi. Aqıqatyna kelsek, Ilııas Ahmetulynyń «otarshyldyq» degeni jany bar sóz. Halyqty san ǵasyrlar boıy paıdalanyp kelgen jazýynan aıyrý, qorda­lanǵan jazba muradan qol úzdirý, ótkenin óshirýmen, rýhanı tamyrynan aıyrýmen para-par emes pe? Smaǵul Sádýaqasovtyń «...latyn árpin alýdyń saıası qorqynyshy bar, moldalar qarsy bolady. Arab tań­ba­lary ıslam dininiń taıanyshy, áripten qol úzsek dinimizden de qol územiz» degen kóz­qa­rasyn Á.Baıdildın men N.Tórequlov «eskishil», «dinshil» dep jerden alyp, jerge salady. Sondaı-aq  J.Aımaýytov, Q.Ke­meń­gerov, M.Dýlatovtardyń latyn árpin alsaq, halyq jappaı saýatsyzdyqqa urynady degen eskertpelerin halyqty úrkitý úshin aıtylǵan dep sanaıdy.

Qoshke Kemeńgerov pen Mirjaqyp Dý­la­tov «latyn árpin alýǵa erte, aldymen odan basqa kerekterimizdi oryndaýymyz ke­rek» degen másele kóteredi. Olarǵa Názir Tó­requlov «nege erte, nege kesh emes? Bu­la­ryńyz durys desek qalyńmal alý ádetin joıý da erte, qazaqtyń respýblıka bolýy da erte,  Madııar men Qoshmambetterdiń «la­pyldap» qarsy shyǵýlary da erte» dep jaýap qaıtarǵan.

1927 jyly Qyzylordada shyqqan «Álip­pe aıtysy» dep atalatyn jınaqqa arab­­­­shyldardyń da, latynshyldardyń da pi­kir­leri tolyq engizildi. Ahmet Baı­tur­syn­ulynyń arab álipbıin jaqtaǵan baıan­da­masyn, Teljan Shonanulynyń latyn tań­balaryn jaqtap sóılegen sózin, son­daı-aq  Omaruly Eldes, Ermekuly Álimqan, Buralqyuly Mustapa, Baıtasuly Abdýlla syndy qalamgerlerdiń pikirlerin usynǵan.

Birneshe saýat ashý quraldarynyń avtory, qalamger Teljan Shonanuly álipbı má­selesi kóterilgeli beri pikirtalasýshylar emle men álipbıdi shatastyrýda deı kelip, «Emlemiz jaqsy degenge qosylamyz. Biraq tańbamyz, álippemiz, arabymyz jaqsy degenge qosylǵym kelmeıdi. Orys joldas­tar: qazaq latyn álippesin alsa, qazaqsha tez úırenemiz deıtin kórinedi. Bul til men álippeni shatastyrý bolady. Bul da durys emes. Osyndaı shatastyrýlar arabshyl joldastar arasynan kóbirek tabylady» dep Eldes Omarovtyń «latynshyldar ǵylym termınderin qazaqshalaýǵa qarsy» degen pikirin teriske shyǵarady. Teljan Shonanuly álippe ózgerse til ózgeredi degenderdiki jónsiz degen tujyrymǵa keledi. Qalamger qaı álipbı tilge úılesimdi, jazýǵa jeńil, saýat ashtyrýǵa qolaıly, baspa isine tıimdi degen máseleler tóńireginde óz tu­jy­rymdaryn aıta kelip,  Ahmet Baıtur­syn­ulynyń birqatar ustanymyn teriske shyǵarady.

1928-29 jyldary latyn-qazaq álip­bıin jasaýshylardyń biri Halel Dosmu­hamed­uly boldy. X.Dosmuhameduly qazaq halqy qoldanyp otyrǵan arab tańbalaryn tastap, latyn qaripterin alýǵa qarsy bol­ǵandyǵyn mynadaı pikirinen ańǵartady: «...Názir aıtqandaı, meniń latyn árpin alýǵa qarsy ekenim ras. Biraq latynǵa qar­sy ekenimdi bile tura maǵan latyn árip­teriniń jobasyn jazyp berýge tapsyrǵan soń, sol jobany jasaǵanym da ras».

Sóziniń sońynda qaıratker ǵalym «...jazý máselesi óte zor másele. Ony jete tek­serip baryp sheshý kerek» dep eskertedi.

Latyn qarpine kóshýge baılanysty pi­kirtalas 7-8 jylǵa sozyldy. Qazaq zııa­lylarynyń kópshiliginiń qarsylyǵyna qaramastan qazaq eli 1929 jyly 24 qań­tarda Qazaqstan Ortalyq keńes komıteti IV sessııasynyń qaýlysymen latyn qar­pine kóshirildi. Jańa álipti merzimdi basylymdar arqyly nasıhattaý baǵytynda Ortalyq jańa álipbı komıteti 1929 jyly «Jarshy»  jýrnalyn shyǵardy. 1935 jyly jańa qaripti nasıhattaý maqsatynda  «Tóte oqý»  gazeti jaryq kórdi. Atalǵan basylym 1939 jyldyń naýryz aıynan 1941 jyldyń sáýirine deıin «Saýatty bolýǵa kómekshi» degen atpen shyǵyp keldi. 1941 jyly «Jańa jazý»  dep ózgerdi.

Qashanda óz zamanynyń ózekti problemalaryn kótere bilgen qazaq baspasóziniń betinen álipbı máselesi, ol jaıyndaǵy qyzý pikirtalastar aýyq-aýyq kórinis be­rip otyrdy. Óıtkeni jazý, álipbı árbir ha­lyqtyń rýhanı jáne mádenı ósýimen qatar damý deńgeıin kórsetetin asa zor áleýmettik máni bar qubylystyń birinen sanalady. Onyń keshegisi men búgingisiniń qoǵamymyzdyń damý zańdylyqtarymen birge ózgeriske ushyraǵan ózindik tarıhy bar. Túrki halyqtarynyń álipbıi otarlaý­shy elderdiń joıqyn kúshimen san túrli ózgeriske ushyrap, taǵdyr tálkegin bastan keshirdi. Elimiz Táýelsizdik alǵannan keıin jazý almastyrý máselesi taǵy kún tártibine qoıylyp, osyǵan qatysty ártúrli pikirler baspasóz betinde kórinis berdi.

1993 jyly 30 jeltoqsanda belgili fı­lo­log Ábdý-álı Qaıdar «Ana tili» basyly­myndaǵy «Kemel elge, kemel álipbı kerek»  degen  Elbasyna arnalǵan ashyq hatynda latyn tańbalaryna kóshýdi usynǵan bolatyn. Osy usynystan keıin álipbı aýystyrý máselesine qatysty baspasózimizde tórt túrli pikirdegi jarııalanymdar oryn aldy.

Birinshisi, latyn tańbalaryna kóshýdi usynýshylar.  Ekinshisi, kırıllıa tańba­syn­da qalýdy jón kóretinder pikiri. Úshin­shisi, Ahmet Baıtursynuly túzgen tóte jazý­ǵa aýysýdy durys sanaıtyndar. Tór­tin­shisi, kóne túrki jazýyna kóshýdi qol­daıtyndar.

Osy pikirlerdiń qaısysy durys, qaı­sysy burys ekenin anyqtap, saraptama ja­sap, baǵa beretin ýaqyt keldi.

Qazaqstan halyqtary assambleıasynyń XII sessııasynda Elbasy sóılegen sózinde bes máselege erekshe toqtalyp ótti. So­lar­dyń biri latyn álipbıine kóshý máselesi bol­dy. Prezıdent óz sózinde «Qazaq álip­bıin latynǵa kóshirý jónindegi máselege qaı­ta oralý kerek. Bir kezderi biz ony keıin­ge qaldyrǵan edik. Áıtse de, latyn qar­pi kommýnıkaııalyq keńistikte ba­sym­dyqqa ıe. Jáne de kóptegen elder, sonyń ishin­de postkeńestik elderdiń latyn qar­pine kóshýi kezdeısoqtyq emes. Mamandar jar­ty jyl ishinde máseleni zerdelep, naq­ty usynystarmen shyǵýlary tıis» dep atap kór­setti. Saıası-áleýmettik jaǵynan, má­denı-rýhanı qyrynan qaı árip qazaqqa qo­laıly, tıimdi ekenin zerttep, bir toq­tamǵa keletin sát týdy.

 

Márııa MAILYQUTOVA,

ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq

ýnıversıteti jýrnalıstıka fakýltetiniń oqytýshysy

«Túrkistan», №5, 1 aqpan, 2007

 

 

Sońǵy jańalyqtar