5 Jeltoqsan, 10:06 481 0 Ishki saıasat Anar LEPESOVA

Álemdegi qazaqtildi BAQ-tyń bolashaǵy talqylandy

Elordada «Otandastar» qorynyń muryndyq bolýymen «Otandastar. Bolashaqqa baǵdar» atty halyqaralyq dóńgelek ústel ótip, syrttaǵy qandastar bir ortaǵa jınalǵan bolatyn. Jıynnyń ashylý saltanatyna Memlekettik hatshy Qyrymbek Kósherbaev, Premer-Mınıstrdiń orynbasary Berdibek Saparbaev, Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Dáýren Abaev, «Otandastar qory» KEAQ prezıdenti Nurtaı Ábiqaev qatysty.

Halyqaralyq dóńgelek ústel aıasynda taqyryptyq paneldik sessııalar uıym­das­tyryldy. Sonyń biri – sheteldik BAQ ókil­deri bas qosqan paneldik sessııa. Mun­da jýrnalıster arasyndaǵy ózara yn­ty­maqtastyq máselesi sóz boldy. 6 elden kel­gen 12 qazaqtildi BAQ ókilderiniń basyn qos­qan júzdesýde mańyzdy máseleler tal­qyǵa tústi. Kezdesý barysynda moń­ǵo­lııa­lyq «Qazaqnıýs» portaly, «Shuǵyla» jýr­naly, «Jańa dáýir gazeti», Baı-ólke aımaq­tyq radıosy, Irandaǵy «Parstýdeı» aq­pa­rattyq agenttiginiń qazaq bólimi, Túrkııada 14 sany jaryq kórgen «Qazaq eli» jýrnaly, Reseıde shyǵyp jatqan «Omby qazaqtary», «Aq arna» gazetteri, sol sekildi Ózbekstanda shyǵatyn «Nurly jol» respýblıkalyq ga­zeti, «Kenımeh tańy» aýdandyq gazeti, Naýaı teleradıo­kompanııasy atynan kel­gen ókilder óz aqparat quraldarynyń bú­gingi tynys-tirshiligimen tanystyrdy. Odan bólek qazaqtildi BAQ ókilderi ózderi turyp jatqan memleketterdegi qandas­tary­myzdy qazaq tilindegi aqparatpen qamtý máselesin de nazardan tys qaldyr­ma­dy. Sondaı-aq «QazAqparat» halyq­ara­lyq aqparat agenttiginiń bas dırektory Asqar Omarov bolashaqta sheteldegi qa­zaq­tildi BAQ qaýymdastyǵyn qurý ıdeıasyn qolǵa alý qajettigin atap aıtty.

Kezdesýde BAQ ókilderi óz taraptarynan túr­li usynys-tilekterin de bildirdi. Máse­len, Ózbekstandaǵy «Nurly jol» gazetiniń redaktory Ǵulamzákir Iýsýpov Egemen Qazaqstan gazetimen ortaq memorandýmǵa qol jetkizý arqyly aqparat almasýdy usyn­dy. Al otandyq aqparat quraldary ara­synan Egemen Qazaqstan respýblıkalyq ga­zeti akıonerlik qoǵamy Basqarma tó­raǵasynyń orynbasary – bas redaktor Aı­byn Shaǵalaq syrtta júrgen áriptes jýr­nalıster «Egemen akademııasy» arqyly ta­ǵylymdamadan óte alatynyn jetkizdi. Al «Otandastar qory» KEAQ vıe-prezı­den­ti Maǵaýııa Sarbasov qazaqtildi sheteldik BAQ ókilderiniń usynysy negizinde qaýym­dastyq aıasynda jumys isteýdiń jospary ja­salatynyn atap ótti.

Asqar OMAROV, «QazAqparat» HAA bas dırektory (Qazaqstan):

– 15 jyl buryn «Qazaqparat» elimizde birin­shi bolyp latyn álipbıimen jańalyq tarata bastady. Al 10 jyl buryn tóte jazý nus­qasyn engizdi. Osynyń bári qıyrdaǵy qa­zaqtarmen baılanys ornatyp, qan­das­tarǵa aqparat berý úshin jasalǵan bolatyn. Búgingi qaýymdastyq qurý usynysy sol qa­dam­dardyń zańdy jalǵasy ispetti. Pa­neldik sessııaǵa 6 elden 12 BAQ (qazaqtildi) 17 ókil qatysyp otyr. Óz elimiz ben óńir­lerimizden de ókilder otyr. Sheteldegi qa­zaq­tildi BAQ-tardyń birigý bastamasy byl­tyr shyqqan. «Otandastar» qory men Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi osy bastamany qoldady. Osy rette shet­el­degi qazaqtildi BAQ-tardyń qaýymdastyǵyn qurý degen ıdeıany ortaǵa salǵymyz keledi. Bul – óte qajetti jáne zamanǵa saı joba. Álem elderine qarasaq, orys, ázirbaıjan, armıan tildi BAQ-tardyń qaýymdastyqtary bar­shylyq. Túrki tildes halyqtarda da bar. Sondyqtan bizge de qazaqtildi BAQ-tardyń qaýymdastyǵyn quryp, baılanys ornatýǵa bolady. Bir-birimizge osylaısha qoldaý bildire alamyz.

Suraǵan RAHMETULY, «Shuǵyla» jýrnalynyń redaktory (Mońǵolııa):

– Mońǵolııada «Otaý tv» teleradıohabar taratý júıesi arqyly «Qazaqstan» telear­nasyn jaılaýdaǵy el kórip otyr. «Balapan» arnasy kelgeli balalary dúnıege kelgende Balapan dep at qoıatyndar kóbeıdi. Qymbat Dosjandy kórip, Qymbat esimdi qyzdar ómir­ge kelýde. Munyń bári – aqparattyń qoljetimdiliginiń nátıjesi.

Qazir jańa ǵasyr, jańa tehnologııa za­many. Aqparattyń jyldamdyǵyna baı­lanysty ártúrli máselelerdi ortaǵa sal­ǵa­nymyz durys bolady dep oılaımyn. Eń mańyzdy másele – til máselesi. Til tanym­dyq deńgeıge jetý kerek. Til keńseniń nemese uıaly telefon arqyly habarlama jazýdyń ǵana tili bolyp bara jatyr. Muny eń basty másele retinde kóterýimiz qajet.

Sodan keıin Mońǵolııa qazaqtary ar­nany tamashalaǵanymen, onda qazaq gazet­teri barmaıdy. Bul – ózekti másele. Shetel­degi tarıhı gazet-jýrnaldarǵa múmkindik ber­se, kómektesse deımiz.

 

Ertolqyn GAIRETÝLLAH, «Qazaq eli» jýrnalynyń redakııalyq keńes tóraǵasy jáne jaýapty shyǵarýshy redaktory (Túrkııa):

– Qazaq jáne túrik tilderinde shyǵatyn «Qazaq eli» jýrnalynyń jaryq kórgenine 4 jyl toldy. Túrkııadaǵy qandastarymyz ben Qazaqstannan kelgen baýyrlarymyzǵa jan-jaqty qoldaý kórsetýdi kózdeıdi. Jýrnaldy Qazaqstan men Túrkııa arasyn­daǵy baılanystardy tereńdetý maqsatynda jaryqqa shyǵardyq. Odan bólek basylym qazaqqa qyzmet etý, halqymyzdyń salt-dástúrin, ulttyq qundylyqtaryn saqtap qalý­ǵa óz septigin tıgizedi dep senemiz. Jýr­nalda «Qazaq-túrik bilim jáne zertteý» qaýymdastyǵy tarapynan uıymdasty­ryl­ǵan is-sharalar týraly aqparattar berilip otyrady. Qazaq halqynyń salt-dástúrin nasıhattaýdy, qolymyzdan kelgenshe qazaq halqyna qyzmet etken tulǵalardy madaq­taý, baǵalaýdy basty maqsat etip otyrmyz. Qazaq­tyń uly tulǵalary týraly maqalalar jýrnalymyzdyń ár sanynda jaryq kóredi.

Jýrnal Eýropada turatyn qandastary­myzǵa arnalǵan. Sheteldegi qazaqtardyń keıbiri qazaqsha túsinbeıdi nemese oqı al­maıdy. Sondyqtan da eki tilde shyǵatyn «Qazaq eli» jýrnaly qajettiliktiń ornyn toltyryp otyr dep oılaımyz. Aldaǵy ýaqytta «Qazaq eli» jýrnalyn halyqaralyq deńgeıge kótersek degen oıymyz bar. Aǵylshyn tilinde jáne latyn qarpinde jaryq kórse, qazaqtar kóp turatyn el­derde erkin taratar edik.

 

Japparbaı ShATKAM, Iran radıosy qazaq redakııasynyń júrgizýshisi jáne aýdarmashysy (Iran):

– Búginde Iranda 6-7 myńdaı qazaq bar. Óki­nishke qaraı, Qazaqstanmen mádenı baılanystar óte sırek. Tipti, qazirgi ýaqyt­ta Iranda qazaq mektebi de joq, esh­qandaı bilim alýǵa múmkindik te qarastyrylmaǵan. Qazaqstan táýelsiz memleket bolǵaly qazaq tilindegi gazet-jýrnal da, kitap ta kelmeı­tin boldy. Munyń bári qazaq balalarynyń ana tilinen habarsyz bolýyna yqpal etýde. Al jastardyń, ásirese kishkentaı bala­lardyń qazaq tilin umytyp bara jatqany óte qaýipti jaǵdaı. Burynǵy jyldary Qazaqstanmen qarym-qatynas jaqsy bolyp, kelip-ketip júrgenimizdiń arqasyn­da tildi saqtap qalýǵa jaqsy múmkindik týdy. Al qazir bul da múmkin bolmaı tur.

Iranda dıasporalarǵa shekteý kóp. Qoǵam­dyq uıym qurýǵa, óz tilinde bilim alý­ǵa múmkindik berilmeıdi. Eldiń Kons­tıtýııasynda «ár ult óz tilinde bilim alý­ǵa, oqýǵa quqyǵy bar» dep jazylǵan, biraq munyń bári qaǵaz júzinde ǵana.

Iranda Qazaq radıosy jumys isteıdi. Biraq onyń qazaq radıosy degen aty bol­ǵanymen, taratatyn aqparatynyń bári Irannyń óz saıasaty, óz mádenıeti. Qazaqy dúnıelerdi tarata almaıdy. Sondyqtan men óz tarapymnan balalarǵa qyzyqty, tar­tymdy, alfavıtti úıretip, qazaq tilin meńgerýge septigin tıgizetin tilashar baǵdarlamalar taratylsa degen usynysym­d­y bildirgim keledi.

 

Sońǵy jańalyqtar