QAITA ORALǴAN QAIRATKER

1938 jylǵy 11 qazanda Seıdázim Qadyrbaı atý jazasyna kesildi. Úkim 17 qazanda saǵat 14.00-de oryn­dalǵan. Súıegi Voronejdegi qýǵyn-súrgin qurban­dary­nyń zıratyna jerlenipti. «Halyq jaýy» dep atylǵan Seı­dázim Qadyrbaı óz zamanynyń aty shyqqan belgili zańgeri edi. 1905–1920 jyldary Alash ult-azattyq qozǵalysynyń sa­pynda bolǵan qazaq oqyǵany. Sovet úkimeti qysymmen or­naǵanda, sol bolshevıktik júıeniń raqymshylyǵyn  (am­nıstııa) alyp, sot isi, quqyq salasynda qyzmet etken azamat bo­l­­atyn. Shyraǵy erte sóngen tulǵa.

***

...1905 jyl. Jańa yqylym kel­­gen mızamkók. Qyr qazaǵy­nyń oqy­ǵandary teńdik izdep, búkilr­eseılik tolqýǵa ún qos­qan, tilek kúsh­ti, úmit zor bolǵan kún­derdiń ba­sy. «Oqy, izden! Bet­burys!» dep eý­ropanyń al­dyń­ǵy qatarly elde­rine eliktep, ǵylym-bilim jolyna túsken bostandyq jarshylary – ja­ńa baǵdarlama, ulttyq jón-jo­syq daıar­laǵan. Ol –  «Alash» jo­sy­ǵy. «Ke­regemiz – aǵash, urany- myz – Alash!» dep oqyǵandardyń at­qa qon­ǵan shaǵy. Ulttyq sana bul­­­qyn­ǵan, saıası belsendilik kú­­sheıgen. Uıqydaǵy jurtyn oıat­qan, qul­dyqtaǵy elin ji­ger­len­dirgen. Álı­han Bó­keı­han bas­taǵan, Ahmet Baı­tursynuly men Mirjaqyp Dý­latuly tuǵy­ryn ustaǵan ulttyq oıanýdyń ne­gizgi reformasy – derbes memle­ket qurýǵa mindetteldi. Alash qozǵalysy ertegi keıipkerleri Ertóstik pen Tolaǵaıdaı tez eseıip, tez ósti. Pikir qaı­shy­ly­ǵy, oı qaıshylyǵy da týyn- ­d­ady. Arystar bir-birimen «Aı­qap», «Qazaq» basylym­dary­nyń betterinde oı jarystyryp, sóz talastyrdy. Alash qaıratkerleri mamyrajaı zaman týsa, qazaq elin  Japonııa sııaqty damytýdy maqsat etti. Qoǵamnyń jań­ǵyrýyn, oqý, ǵylym-bilimniń sal­tanat qurýyn tiledi. Aınalasy on-on bes jylda eldiń damý qar­qynyn Batys elderimen teńes­tirerdeı aýqymdy jospar qur­yp, ózderiniń áleýetterin qa­rańǵy jurtynyń keleshegine ar­nady. Bul degenińiz – qurǵaq qııal emes, ábden pisip jetilgen ult­tyq strategııa edi.

Biraq...  Biraq taǵdyrdyń jazýy basqasha boldy. I jahan  so­ǵysynyń artynan ile-shala revolıýııa bastaldy da, II Nıkolaı patsha taqtan qulady. Ydyrap tozǵan Reseı ımperııasynyń taq murageri bolyp, bılikke qy­zyldar ornyqty. Sosyn uzaqqa sozylǵan qasiretti bolshevıktik-soıalıstik reformalar bastaldy. Sovettik ıdeolo­gııanyń qasiretin áli kúnge deıin tartyp kele jatsaq, sonyń bári 1921–1991 jyldar aralyǵyn­daǵy ultsyzdandyrý saıasatynan tý­ǵan-dy. Qantógispen ornaǵan úki­met kezinde eselep ósýge tıis qa­zaq ulty jappaı qyryldy. Áýelgi 1921–1924 jyldardaǵy et, sút týraly dekretten týyn­daǵan ashtyq, sosyn 1928–1930 jyl­dardaǵy kámpeskedegi ashar­shy­lyq, eń soraqysy –  1931– 1933 jyldardaǵy uly jut, náý­bet genoıdi. Otarshyldyq topa­ny munymen shektelmeı, qa­zaqtyń sút betine shyqqan qaı­maq­tary – oqyǵan eń súıikti, bi­lim­di, ımandy, sheshen, alǵyr erlerin lek-legimen jappaı qý­ǵyn­ǵa ushyratty, sodan keıin tú­geldeı aıdaýǵa kesti. Túrmege ty­ǵyp, abaqtyda shiritti. Sovettik bılik qazaqtyń kósemi bol­ǵan elıta jetekshilerinen bas­tap saýaty bar, oqyǵan aýyl-aýyl­daǵy muǵalimderdi, mektep ash­qan aǵartýshylarǵa deıin qa­mady. Olar túp-tamyrymen, ba­la-shaǵa, jaqyn-juraǵatymen t­ýǵan jerinen aıdalyp, el ishinen jyraqqa alastaldy. Solardan aman qalǵandary azapty jyl­dardyń soryn tartyp, túrli aýrý­larǵa ushyrap, ómirden óksip ketti. Olardyń atylǵany atylyp, túrmege túskeni shirip, qasiretten aman shyqqanynyń aýzy baılanyp, aıaǵy tusalyp ótti...  Al búgingi Táýelsizdik kú­nin­de biz tanymaǵan, biz áli ba­ǵasyn bere almaǵan saıasatkerler, ozyq oıly tulǵalar qansha­ma! Sol biz tanymaǵan kóptegen beımálim esimderdiń biregeıi osy Seıdázim Qadyrbaı edi. Sa­na­ly ǵumyrynda eliniń tur­my­synyń tezine jegilip, kirpishi bolyp qalanǵan er týraly aıtýdy paryz sanap, bilgenimizdi oqyrman aldyna usyndyq.

Abylaı hannyń eleýli bir ke­zeńinde ómir súrip, erligimen aty shyqqan arǵyn Óteı Aqym­bet­uly degen batyr bolǵan.  Edil boıyndaǵy qalmaqtar qazaqtar­ǵa shabýyl jasap, eldiń bereke­sin qashyrǵanda han Abylaı ki­shi júz tarmaǵyndaǵy elge qor­ǵan bolsyn dep Qaraman Bógen­baı Qojekeuly, Erenshi Ýaq Bar­maq batyr, Balta Kereı Qol­shyman batyrlar bastaǵan qol­dy jibergen-di. Sol arnaıy ja­saq­tyń quramynda Óteı batyr da bolǵan. At ústinde ózgeden ozyq kórinetin Óteı batyr sol shaıqasta erligimen qaza tapty. Qaraly jurt batyrdy aq kıizge orap, arýlap jerlegen. Súıegi bú­gingi  Atyraý oblysynyń Qy­zylqoǵa aýdanynda jerlengen eken. Óteıdiń ózi ólse de, aty ól­megen. Esimi – uranǵa, ózi –  el­ge aınalǵan. Bizdiń batyr tul­ǵaly Seıdázimniń túp atasy osy – Óteı edi. Óteı batyrdan Bekbaýly bı, odan Jambaı sheshen, odan Dánen, Dánennen – Qazy­bek. Qazybekten – Baıǵozy, Baı­ǵozydan – Álimbaı, Álimbaıdan – Qadyrbaı taraǵan. Qadyrbaı da ataqty bı bolǵan, súıegine sóz qonǵan sheshen, parasatty adam bolatyn. Qadyrbaı bıden Qul­maǵambet týǵan. Qulmaǵambet – Seıdázimniń ákesi. Ol da esti sóz­ge úıir, bataly kisi bolǵan de­sedi.

Seıdázim 1885 jyly Torǵaı ýe­ziniń Saryqopa boıynda dú­nıege kelgen. Túp atasynan bas­tap dáýletti, baı-qýatty ómir súr­gen otbasynda ósken bala ja­synan alǵyr bolyp, eń áýeli aýyldaǵy moldadan «áptıek» tanyp, musylmandyq ilimmen saýat ashqan. Sosyn 1864 jyly ult ustazy – Ybyraı ashqan mektepten eki jylǵa jýyq bilim alyp, úzdik bitirgen. 1901 jyly Orynbordaǵy qazaq muǵalim­derin daıarlaıtyn mektepke qabyldanyp, 1905 jyly ony úz­dik baǵamen tamamdaǵan. Oqý bitirgen soń, oqytýshylyq jolǵa tús­peı, quqyqtyq-saıası baǵyt­ty tańdaǵan. Bul mektepte oqy­ǵanyn­da Seıdázim Reseıdiń ishki qalalarynan saıası kózqaras­tary úshin qýdalanǵan orystyń demokrat zııalylarynan sabaq alyp, jaqyn aralasyp, óz betinshe zań, quqyq ilimderin qumarta oqyǵan-dy. HH ǵasyrdyń al­ǵashqy jyldaryna deıin, ıaǵnı qazaq balalary zań ilimin oqyp, meńgergenge deıingi ýaqyt ara­lyǵynda qarasha eldiń quqy tap­talyp, orys bıleýshileri oı­laryna kelgenin istep, alym-sa­lyqty kóbeıtip, qazaqtyń jerin tartyp alyp, bekinis, qala salyp jatty. Eliniń saıası-qu­qyqtyq kózqarasynyń tómen eke­nin, kóp jurttyń oqymaǵan qa­rańǵy ekenin eskerip, keıingi ǵumyrynda bodandyqtaǵy sorly ulysynyń quqyǵyn kótere­min dep kúıinishpen ári súıinish­p­en iske kirisken.  «Men qazaq zııa­lysy retinde halqymnyń pat­shalyq kezeńde kórgen qor­ly­ǵy men qanaýyn sezbeýim já­ne túsinbeýim, árıne, múmkin emes-ti...» dep jazýy – sonyń aı­qyn kórinisi.

Alashtyń baqytty shaǵynyń basy bolyp sanalatyn 1905 jyl­dyń jazynda Qarqaraly qa­lasyna búkil qazaq oqyǵany jınalyp, jıyn ótkizgen. Ortaǵa má­sele tastap, pikir almasqan. So­syn, patshalyq úki­mettiń basshysyna 11 baptan tu­ratyn «Qarqaraly quzyrha­ty» (Petıııa) qujatyn daıarlap, dúıim jurt bolyp qoldap, qol qoıyp, aryz-shaǵymdy jol­daǵan-dy. Sol dúbirli eldik jıyn­ǵa Orynbor okrýgtik so­ty­nyń aýdarmashysy qyzmetindegi Seıdázim de arnaıy kelip qaty­syp, zamandastarymen kórisip, sóz talastyr­ǵan. Seıdázim Ahmet pen Mir­ja­qypty bala kúninen estip bilgen, tanys bolǵan bir topyraqtyń adam­dary edi. Bul jıynda ol tóre balasy, Alash kósemi Álı­han Bókeıhan bas­taǵan basqa da oı qazyǵymen, qyr qazaǵymen tanysyp, tabysady. Sodan bas­tap ol –  ózi se­kil­di el amanatyn arqalaǵan úmitti júrekter­men bir sapta bir­ge júrip, birge azap shegip, taý­qymet tartyp, tipti qasqaıyp birge turyp keýdesin oqqa qarsy tó­segen.

***

Seıdázim – kórnekti Alash qaı­ratkeri. Azattyq qozǵa­ly­synyń Ortalyq tulǵasy retinde 1910–1917 jyldary ulttyq ıdeıa­ny el ishinde nasıhattap, aýyl-aımaqty aralap, dáripteý jumysymen aınalysqan. Baı­lardyń aýylynda bolyp, kindik úkimetke qarajat jınap, jylý-kómek suraǵan. Alash ulyn bireýi qýana qarsy alsa, bireýi kóńi­lin qaıtaryp, qozǵalysqa úzildi-kesildi qarsy bolǵan. Aqı­qa­tyn­da, sol zamandaǵy qazaqtardyń kóbi Alashtyń sózine qulaq aspaı, qozǵalysqa ermegen. Tamam elmen shańyraq kótergen ulttyq Alash avtonomııasynyń ǵumy­ry­nyń uzaq bolmaýy sodan-dy. Eger muqym ulys maqsatty ti­lekke peıilmen kirisip, ýyǵyn us­tap, oqyǵandarǵa senim art­qan­da, saıasat serkeleri memleketti saqtap turar ma edi deımiz.

Seıdázimniń tarıhtaǵy úl­ken isi – Alash áskerin qurýǵa qa­tysýy. 1918–1920 jyldary Ah­met Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatulynyń janynda bolyp, Tor­ǵaıdaǵy Alash Ordanyń bó­lim­shesinde qyzmet etti. Alash áske­rin jasaqtap, Mirjaqyptyń aǵasy Asqar Dýlatulymen birge Torǵaı dýanyna qarasty bolystardan at surap, áskerge er-aza­mattardy  alyp, olardy áskerı tak­tıkaǵa baýlyp, jetekshilik et­keni bar. 1917 jylǵy 2-8 sáýir ara­lyǵynda Orynborda ótken Tor­ǵaı oblystyq seziniń negizgi uıymdastyrýshylarynyń biri boldy jáne  tóralqalyq hatshy­lyq­qa taǵaıyndaldy. 1917 jyl­ǵy 1-8 mamyr aralyǵynda Más­keý­de ótken jalpymusylman se­ziniń jumysyna qatysqan de­legattar quramynda bolǵan.

1917 jylǵy 5-13 jeltoqsan­da Orynborda ótken jalpyqa­zaq seziniń  quramyna enip, ult­tyq memleketti qurysqan. Úki­mettiń janynan qurylǵan al­qaǵa múshe bolyp, septesken.

***

Seıdázim – zańger, quqyq sa­la­synyń bilgiri. Qazaqtyń saıa­sı-quqyqtyq oılaý iliminiń qa­lyptasýyna, damýyna úles qos­qan, qazaq tilin zań tiline aınaldyrǵan tulǵa. Quqyqtyq-saıası qujattar men normalardy júıelegen, búgingi biz biletin kóptegen termın men uǵymdy qa­zaqylaǵan zań isimen teorııa­lyq-tájirıbelik turǵyda qatar aınalysqan maman.

1922–1929 jyldar ara­ly­ǵynda Qazaq AKSR Iýstıııa Ha­lyq Komıssarıatynyń zań shy­ǵarý jáne sot isin baqylaý bó­liminde meńgerýshi qyzmetin at­qarǵan. Sovet úkimeti orn­a­ǵan­nan keıin Narkomıýstta (Búgingi Ádilet mınıstrligi) jaýapty qyzmet atqarǵan azamat ár jyldary «Notarıat týraly zań, ere­je, nusqaýlar» (1928), «Jer zańy» (1927), «Aqyly isterdi júr­gizý zańy» (1930), «Aqy zańy» (1926), «Neke, úı-ishi jáne qam­qorlyq týraly zań» (1930) ki­taptaryn jazyp, shyǵardy. Keı­birin orys ǵylymynan aýdaryp, qazaqsha sóıletti. Osy jerde bir qyzyq derek aıtaıyn, Barlybek Syrttanuly degen Alash qaıratkeriniń murasyn tú­gendep, zertteý isimen júr­gen­de, Almatyda turatyn urpaq­tary baryn bilip, kezdesýge asyq­tym. 2017 jyldyń 2 naýry­zyn­da Almatyda turatyn Bar­ly­bektiń nemeresi, medıına ǵylymdarynyń kandıdaty, professor, seksennen asqan Ánı­sa Abdýlqadyrqyzymen kez­desip, áńgimelestim. Sol úıde otyr­ǵanymda Ánısa áje maǵan áke­si – Abdýlqadyrdyń jeke ki­tap­hanasyna tıesili onǵa jýyq eski kitaptardy kórsetti. Eski kitaptardyń arasynda Seı­dázimniń «Aqyly isterdi júrgizý zańy» kitaby bar eken. Osylaı oıda-joqta Seıdázimniń kitabyn taýyp, sarǵaıǵan eski kitapty, teńdesi joq zor murany pa­raq­tap, oqyp kórgenmin. Más­keý­degi Kúnshyǵys halyqtarynyń bas­pahanasynda tóte jazý qar­pi­men basylǵan bul kitaptyń tili shıraq eken. Tez ári jeńil oqyldy. Ómirimde alǵash ret ana tilimde jyp-jınaqy, áýez­­di daıarlanǵan zań qujatyn, qu­qyq tilin kórip, oqyp tańǵal­ǵanym bar.

Keıin sol kitapty búgingi qol­danysymyzdaǵy álipbıge tú­sirip qoıdym da, bul tulǵany zert­teıtin, tanyp, nasıhattaıtyn bireýdi daıarlaý kerek degen oı­men júrdim. 2018 jyldyń kók­teminde Almatydaǵy Orta­lyq memlekettik arhıvtiń qory­men jumys istep júrgende, jas zertteýshi dosym Darhan Naýryz meni ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń 2 kýrs stý­denti  Baǵlan Ábeý degen qara­ǵandylyq balamen tanystyrdy. «talaǵynyń bıti bar» talapker eken. Tanysyp, jón bilisken soń, amanat etip, osy tulǵany zertte, tany dep baǵyt-baǵdar berip, jón siltegenmin. Allaǵa shúkir, sol Baǵlan, mine, shań basqan arhıvti qoparyp, kitaphana kezip, Seıdázim Qadyrbaıdyń ǵy­lymı-shyǵarmashylyq mu­rasyn indete qarastyryp, kóńil­d­en shyqty. Onyń tapqan dú­nıesin jınaqtap, redakııalap, jeke kitap retinde daıarlap, baspaǵa ótkizdik. Sonymen, tuń­ǵysh ret esim-soıy ataýsyz qal­ǵan qaıran er – Seıdázim Qa­dyrbaıdyń shyǵarmalar jı­naǵy jaryqqa shyǵyp, oqyr­man­ǵa jol tartpaqshy. Sóıtip, Alash­tyń bir sóngen juldyzy qaı­ta janyp, esimi ǵylymı aı­nalymǵa endi. Uzaǵynan súıin­dir­sin dep qýanyp otyrmyz. Endigi zor mindet – Qostanaı ob­lysynda osy tulǵa elenip, tu­ǵyryna qonsa eken. Onyń esi­mine  mektep, kóshe, aýyl attary berilse eken degen tilek baryn jasyrmaımyz.

***

Qarǵys atqyr sovettik bılik 1929  jyly Alash zııalylaryn bir-birlep tergeýge alyp, eki-úsh aı­dan keıin birinen soń birin ıt­­­jekkenge aıdatty. Ahmet Baı­tur­synuly bastaǵan aldyńǵy tol­qyn aǵalar Arhangelskke, Mir­jaqyp Dýlatuly bastaǵan erler Kolymaǵa, Maǵjan Juma­baı syndy aqyndar toby Ma­ga­danǵa qýǵyndaldy. Al Seıdázim bol­sa Voronejge jer aýdaryldy. Osy qandy qasap 1929 jyldan keıin ult-azattyq jolyn­daǵy aınymas serikter bir-birinen máńgilikke kóz jazyp qaldy. 1930 jyly Júsipbek Aımaýyt­uly, Eldes Omaruly, Dinshe Ádil­uly, Halel Ǵabbasuly syndy ortańǵy býyn atyldy. 1933 jy­ly nebári otyz úsh jastaǵy  Sma­ǵul Sádýaqasulyndaı jas peri oqqa ushty. 1935 jyly Sos­nove lagerinde Mirjaqyp Dý­lat­uly ólim qushty. Osylaı qa­zaqtyń abyroıy, ar-ojdany bolǵan, elin sheksiz súıgen, qa­zaǵy úshin bastaryn qaterge tik­ken kemeńger erler birinen soń biri «Halyq jaýy» bolyp atyl­dy da ketti... Búgingi jer ba­syp júrgen 18 mıllıon qa­zaq­tyń moınynda osy tulǵalardyń qany, arman-tilegi bar. Sony esh­qashan umytpaıyq!

1921 jyly  V. Lenınniń she­shimimen raqymshylyq alǵan Seı­dázimdi 1966 jyly Voronej­degi oblystyq sot «Halyq jaýy» taq­siretinen aqtapty. Biraq ol kez­de bári kesh edi ǵoı...

P.S.

Qaıta oralǵan esimder – qazaqtyń tarıhyndaǵy eń abyroıly tulǵalar. Ýaqyt-synshy ony dáleldep kórsetti. Endi, mine, kúniń týdy. Qosh keldiń, quqyq tiliniń teorııalyq negizin salǵan ádilet salasynyń mamany! Máńgilik ǵumyryń – tuǵyrly bolsyn!

Eldos Núsipuly