15 Qarasha, 09:16 362 0 Qoǵam Túrkistan Gazeti

Batyrlar mekeni – Qobda

Qoınaýy tarıh pen shejirege arqaý bolǵan eleýli oqıǵalarǵa toly qutty mekenniń biri – Qobda aýdany. Qobda – Aqtóbe oblysyna qarasty eldi meken. Bul – qazaq tarıhynda eleýli oryn alatyn dańqty perzentter tynym tapqan ólke. Bıyl aýdannyń 90 jyldyq mereıtoıy. Osy ataýly shara qarsańynda ólkede birshama jumystar atqaryldy.

Elbasy N.Nazarbaevtyń «Rýhanı jańǵyrý: bo­lashaqqa baǵdar» maqalasynda aıtylǵan jarqyn ister sońǵy jyldary aýdanda kórinis tapqan. Kıeli ólkeniń tarıhynan syr shertetin, batyrlar mekeniniń aıbaryn aıshyqtaıtyn eskertkishter men saıabaqtar boı kóterdi. Qobda kentine kireberiste alystan kóz tartatyn eńseli Qobylandy batyrdyń, Qobda kentinen Oral qalasyna shyǵa beriste Qobda jerinde máńgilik baıyz tapqan ult-azattyq kóterilisiniń batyry Isataı Taımanovtyń, sonymen qatar qazaqtyń qaharman qyzy Álııa Moldaǵulovanyń eskertkishi men el qorǵany bolǵan Altaı batyr Ebeskiulynyń  stellasy ornatyldy. Sondaı-aq mádenı is-sharalar ótetin  «Otan Ana» saıabaǵy men tarıhı-tanymdyq «Máńgilik el» saıabaǵy, Bilim, Sport, Densaýlyq, Rýhanııat álemi, Uly dalanyń jeti qyry skveri ashyldy.

Igi isterdiń jalǵasy qalyń qobdalyq bas qosqan «Qut qonǵan Qobda» atty aýdan kúni aıasynda kórinis tapty. Shejireli ólkeden shyqqan, osy elde qyzmet etip, eńbegi sińgen 200-den asa alys-jaqyn shetelden kelgen qobdalyq azamattar týǵan ólkege taǵzym etti. Sonymen birge «Túlek, týǵan jerińdi túlet!» atty I, II túlekter forýmy uıymdastyrylyp, aýdan mektepterinen túlep ushqan ár jyldaǵy túlekter týǵan ólkege demeýshilik, qaıyrymdylyq sharalaryn kórsetti. Kásipkerlerdiń basyn qosqan Kobdainvest forýmy aýdanymyzdyń kásipkerlik salasyn joǵary deńgeıde damytý múmkindiginiń áleýeti zor ekenin kórsetti. Bıylǵy jyly batyrlar mekeniniń 90 jyldyq tarıhy keń kólemde atalyp ótildi.

Jergilikti atqarýshy organdardyń birlese jumys atqarýynyń nátıjesinde aýdan ekonomıkasynyń damý qarqyny oń nátıje kórsetýde. Aýdanǵa 4 mlrd teńge ınvestıııa tartylyp, 110 paıyz ósim baıqalýda. Qurylys jumystarynyń kólemi 2,9 mlrd teńge, 150 paıyz ósimdi kórsetse, bólshek saýda  kó­lemi 1,5 mlrd teńge, ósim 110 paıyzdy qurap otyr.

Aýdan ekonomıkasynyń negizi – aýyl sharýashylyǵy. Aýylsharýashylyq salasynyń jalpy ónim kólemi 15 mlrd teńge, 106,5 paıyz. Memlekettik baǵdarlamalar aıasynda kórsetilip jatqan  zor qol­daýdyń nátıjesinde  aýylsharýashylyq salasy qar­qyndy damyp keledi. Búgingi tańda 129 sharýashylyq mal sharýashylyǵymen aınalysady, onyń 6-y asyl­tuqymdy sharýashylyq. Sońǵy jyldary uıym­das­tyrylǵan sharýashylyqtardaǵy iri qara mal basy 11,2 myń  bastan 17,0 myń  basqa jetti nemese 51 paıyzǵa ósti,  qoı  sany 50,0 myń bastan  54,0 myń basqa deıin ósti (ósý 108,0 paıyz), jylqy sany 4,3 myń  bastan 6,3 myń basqa jetip, ósý qarqyny  46,5 paıyzdy qurady.

Aýdan halqynyń ál-aýqatyn jaqsartý maqsatynda memlekettik qoldaýdyń nátıjesinde  aýdannyń  8 eldi mekenine kógildir otyn, 5 eldi mekenine taza aýyzsý qubyry  tartylyp, qoldanysqa berilgen. Sonymen qatar respýblıkalyq Samara-Shymkent, oblystyq Shubarqudyq-Oıyl-Tuztóbe baǵytyndaǵy avtomobıl jolynyń Reseı shegarasyna deıingi joly, aýdan ortalyǵyndaǵy 6 kóshe, Bulaq aýylyna deıingi kireberis jolǵa  kúrdeli jóndeý jasalypty. Turǵyn úı qurylysy da  qarqyndy damyp keledi.  Qazirgi ýaqytta  jeke turǵyn úı qurylysyn júrgizý úshin beriletin jer telimderine barlyq qajetti ınfrastrýktýra tartylǵan, jer  telimderin alý boıynsha kezekte turǵandar joq. Memlekettik turǵyn úı qory esebinen 100-ge jýyq azamat turǵyn úımen qamtyldy. Byltyrǵy jyly 24 páter berilse, aǵymdaǵy jyly 64 azamatqa jyl sońyna deıin páter beriledi. Sońǵy jyldary zamanaýı úlgidegi birqatar  áleýmettik nysandar boı kóterdi.  Bilim salasynda  320 oryndyq mektep-gımnazııasy,  200 balaǵa arnalǵan balabaqsha salynyp, óner mektebi qoldanysqa berildi.

Aýyl turǵyndarynyń mádenı shyǵarmashylyǵyn damytý maqsatynda 6 aýyldyq klýb pen mádenıet úıine kúrdeli jóndeý jumystary  júrgizilip, jab­dyqtaldy.  Densaýlyq saqtaý salasy boıynsha 3 eldi mekende memlekettik-jekemenshik áriptes­tik negizinde dárigerlik ambýlatorııa men medı­ı­nalyq pýnkt salynyp, halyq ıgiligine beril­di.

Buqaralyq sportty damytý  maqsatynda aýdan ortalyǵynda  basseınmen jabdyqtalǵan deneshy­nyq­tyrý-saýyqtyrý kesheni salynyp, eldi mekenderde kópfýnkıonaldy sport alańdary, hokkeı kort­tary men vorkaýt alańdary ornatyldy. Nátıjesinde, aýdan turǵyndarynyń 31 paıyzy sportpen shuǵyl­danady.

Aýdanda orta jáne shaǵyn bıznesti damytý úshin qolaıly jaǵdaılar jasalǵan. «Bıznestiń jol kartasy – 2020» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda sońǵy jyldary 13 kásipker 577 mln teńge kóleminde qoldaýǵa ıe boldy.  Jappaı kásipkerlikti damytý  «Eńbek» baǵdarlamasy aıasynda 80 aza­matqa óz kásibin ashý úshin  348 mln teńge nesıe berilip, «Qarapaıym zat­­tar ekonomıkasy» baǵdarlamasyna sáı­kes 440 mln teńgege 6 joba qoldaý tap­ty.

Qazirgi Qobda qut-berekesi tasy­ǵan, yn­tymaǵy men birligi jarasqan, hal­qy tatý-tátti, eńbeksúıgish, dáýleti tasyǵan óńir. Ja­stary eljandy, qarttary ónegeli, bola­shaǵy jarqyn ólkeniń alar asýy zor dep se­nemiz!

 

B.Balyqbaı

Sońǵy jańalyqtar