17 Qazan, 15:33 523 0 Rýhanııat Túrkistan Gazeti

Til forýmynan ne kútemiz?

Táýelsizdik alǵanymyzǵa otyz jylǵa jýyqtasa da, qazaq tili qoǵamnyń barlyq salasynda óz deńgeıinde qoldanylmaı kele jatqandyǵy málim. Egemendik alǵannan bastap-aq Qazaqstanda ómir súretin barlyq halyqqa memlekettik tildi meńgerýge, úırenýge tolyqtaı jaǵdaı da jasaldy, memlekettik baǵdarlamalar da qabyldandy, alaıda qazaq tili tolyqqandy qyzmet atqara almaı keledi. Buǵan «Til týraly» zańnyń osaldyǵy men Konstıtýııada kórsetilgen orys tili resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylatyndyǵy túrtki bolyp otyrǵandyǵy belgili jáne bul másele zııaly qaýym tarapynan sońǵy kezderi jıi aıtylyp jatyr.

Belgili aqyn Qazybek Isanyń Ulttyq Keńes otyrysynda: «Barlyq jerde memlekettik tildi mindetteıtin  Memlekettik til týraly zań qabyldaýymyz kerek! Orys tili týraly   7-baptyń 2-tarmaǵyn alatyn ýaqyt jetti», - degen ashyq usynysyn memlekettik tilge degen jaýapkershilikti arttyrýǵa baǵyttalǵan naqty qadam deı alamyz. Ǵalym Anar Fazyljan postkeńestik keńistiktegi elderde til saıasatynyń zańnamalyq bazasynyń ózgerýi qarqyndy túrde júzege asyrylǵandyǵyn, al Qazaqstan Respýblıkasynyń «Til týraly» zańy Keńes ókimeti kezinde qabyldaǵan orys-qazaq qostildiliginiń qoldanysyn tolyq saqtaýǵa qyzmet etip kele jatqandyǵyn aıta otyryp: «Ár memleket til saıasatynda ulttyq múddesine úılesimdi, ishki jaǵdaıyna ońtaıly, halqynyń (búgingi jáne bolashaqtaǵy) suranysyna jaýap beretin baǵyttardy, amal-tásilderdi tańdaıdy. Osy tańdalǵan baǵyt pen amal-tásilder til týraly zańnamada tolyq reglamenttelýi kerek», - deıdi. Qoǵam qaıratkeri Orazkúl Asanǵazy: «Qazaqstanda da tilaralyq eleýli úderister júrip jatyr. Onyń qozǵaýshy kúshteri aqparat pen bıznes bolyp otyr. Memlekettik til álem túgili Qazaqstannyń ózinde osy eki salada utylyp qalyp jatqanyn kúnde kóremiz. Eger osy eki salada elimizde memlekettik tildiń basymdyǵyn qalyptastyra almasaq, onda búgingiden de oısyraı utylamyz degen qaýip zor», - deıdi. Qazaq tiliniń janashyrlary, ásirese qazaqtildi jýrnalıster, ǵalymdar, t.b. zııaly qaýym ókilderi tarapynan memlekettik tildiń mártebesin kóterýge baǵyttalǵan  usynys-pikirler kóptep aıtylyp ta, jazylyp ta jatyr. Biraq naqty nátıjege qol jetkizý ońaı bolmaı turǵany shyndyq. Qazaq tili memlekettik til retinde qoǵamdyq ómirdiń barlyq salasynda erkin qoldanysqa enbeıinshe, ultaralyq qatynas tiline aınala qoıýy da ekitalaı.

Qazirgi tańda memlekettik tildi latyn álipbıine kóshirýge baǵyttalǵan jumystar qarqyndy túrde qolǵa alynyp otyr. Al ulttyq jazý reformasynyń sapaly ári ýaqytynda júzege asýy memlekettik tildiń tolyqqandy qyzmetine tikeleı baılanysty bolmaq. Osyǵan oraı Sh.Shaıahmetov atyndaǵy «TIL-QAZYNA» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń uıymdastyrýymen 2019 jyldyń 24 qazanynda «Jahandaný jáne ulttaný úderisindegi qazaq tiliniń ómirsheńdigi» atty Til forýmy ótpek.  Forýmnyń basty maqsaty – qazaq tiliniń qoldanys aıasyn ǵylym, bilim, saıasat, BAQ, bıznes, kásipkerlik, óndiris, ıaǵnı qoǵamdyq salalardyń barlyǵynda keńinen qoldaný máselelerin talqylaý, álipbı reformasynyń jalpyhalyqtyq sıpat alý tetikterin iske qosýdyń joldaryn anyqtaý. «Til forýmynda» alty blok jumys jasap, ashyq pikir alańyn uıymdastyrady:

1) Bilim, ǵylym jáne til

2) Bıznes jáne til

3) Zań jáne til

4) BAQ jáne til

5) Memlekettik til bolashaǵy – jastar bolashaǵy

6) Óńirlerdegi tildik ahýal

Ár blokta memlekettik tilge qatysty ózekti problemalar talqylanyp, ony sheshýdiń joldary saralanbaq. Forým nátıjesinde qarar qabyldanady.

Memlekettik tildiń tuǵyry bıik bolsyn deseńiz Til forýmyna kelińiz, ashyq pikirińizdi bildirińiz, usynysyńyzdy aıtyp, óz úlesińizdi qosyńyz!

 

Gúlfar Mamyrbek

Sh.Shaıahmetov atyndaǵy «Til-qazyna»

ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵy

Orfografııa basqarmasynyń basshysy

Sońǵy jańalyqtar