17 Qazan, 12:00 474 0 Ádebıet Ahmet ÓMIRZAQ

Sulý sózden saraı soqqan

JYR DÚLDÚLI ILIIaS JANSÚGIROVKE - 125 JYL

«Qazaqtyń mańdaıyna óleń bitse, óleńniń mańdaıyna bitip sen» dep belgili aqyn Tursynzada Esimjanov aıtqandaı, kúlli qazaqqa tanystyrýdy qajet etpeıtin tulǵanyń biriIlııas Jansúgirov.

Tashkent, Almaty, Máskeý shaharlarynda bilim alyp, ónerimen de, qoǵamdyq-saıası qyzmetimen de halqynyń kórkeıýine zor paıdasyn tıgizgen Ilııas aqyn HH ǵasyrdaǵy qazaq ádebıeti men jýrnalıstıkasyna zor eńbek sińirdi.

Ótken ǵasyrdaǵy qazaq basyna tóngen aýyr náýbettiń biri – 1937 jylǵy stalındik repressııa bolsa, sonyń quryǵyna alǵash túsken qazaqtyń ardaqty perzentteriniń biri de Ilııas Jansúgirov boldy. Degenmen, zamannyń qıyndyǵy men júıeniń qııanaty arda týǵan asyl perzentin halyqtyń jadynan birjola óshire almady. Aqynnyń týyndylary el arasynda «muqabasyz kitap» kúıinde qoldan qolǵa ótip, oqylyp jatty. Keıin keńestiń qandy qyrǵyndardyń uıymdastyrýshysy ári dem berýshisi I.V.Stalın ólip, KSRO jańa basshylyqtyń qolyna ótken «jylymyq» kezeńde ózge qazaq tulǵalarymen birge saıası jaqtan aqtalǵan Ilııas ta halqymen qaıta qaýyshty.

Bıyl aqynnyń týǵanyna 125 jyl tolyp, osyǵan oraı qazaq eli bir jylda týyp, bir jylda ómirden ótken Sáken, Beıimbet, Ilııastyń mereıli merekesin jan-jaqty atap ótip jatyr.

Ótken aptada aqynnyń týǵan jeri Almaty oblysynyń Aqsý aýdany ortalyǵyn Jansúgirov kentinde jáne oblys ortalyǵy Taldyqorǵan qalasynda Ilııas Jansúgirovtiń 125 jyldyǵyna arnalǵan birqatar sharalar ótti.

Mereıtoıdyń alǵashqy sharasy – Jansúgirov aýylyndaǵy ortalyq alańda Ilııas Jansúgirovtiń eskertkishiniń ashylýy boldy. Saltanatty sharada Almaty oblysy ákimi Amandyq Batalov quttyqtaý sóz sóıledi. Sondaı-aq, Jansúgirov aýdany ardagerler keńesiniń tóraǵasy A.Aıtbaıuly aýdan halqy atynan mereıtoı uıymdastyrýshylary men qatysýshylaryna izigi tilegin bildirse, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynan osy uıymnyń basshylarynyń biri – aqyn Baýyrjan Jaqyp Ilııas Jansúgirovtiń ádebıettegi orny týraly sóz sóılep, Ilııasqa arnaǵan óleńin oqydy.

Saltanatty shara Jansúgirov aýylyndaǵy E.Sıhımov atyndaǵy ortalyq stadıonda jalǵasyp, «Qulager» teatrlandyrylǵan kórinisi jurtshylyqtyń nazaryna usynyldy (rejısseri  S.A. Asylhan). Atqa minip kelip, halqymen qaýyshqan Ilııas aqyn «Qulagerin» oqyp, onyń sońy poemadaǵy oqıǵalarǵa ulasyp ketetin teatrlandyrylǵan kórinis, shyn máninde, ashyq aspan astynda kórsetilgen myqty dramalyq shyǵarmaǵa aınaldy.

Tústen keıin Jansúgirov aýyly ıppodromynda aqynnyń 125 jyldyǵyna arnalǵan «Kókpar» ulttyq at sporty oıy­ny ótkizilip, Aqsý halyq teatry Q.Muqashevtyń «Dala dastany» dramasyn kórsetti.

Kelesi kúni oblys ortalyǵy Taldyqorǵan qalasyndaǵy Bıken Rımova atyndaǵy drama teatrynda Ilııas Jansúgirovtiń 125 jyldyǵyna arnalǵan respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııa ótti. Konferenııada aqyn Baýyrjan Jaqyp, ǵalym Serikqazy Qorabaı, Nurdáýlet Aqysh, t.b. baıandama jasady. Konferenııadan soń Almaty oblysy ákim­di­giniń qoldaýymen «Rýhanı jańǵyrý» baǵ­darlamasy aıasynda basylyp shyqqan Ilııas Jansúgirovtiń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan 20 tomdyq kitaptyń tusaýkeseri boldy. Sondaı-aq aqynnyń 125 jyldyǵyna arnalǵan respýblıkalyq jazba aqyn­dardyń músháırasynyń jeńimpazdary marapattaldy. Atalǵan músháıranyń bas júldesine belgili aqyn, halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty Baıbota Qoshym-Noǵaı ıe boldy.

 

P.S.

Bir kezde «Soǵaıyn sózimnen bir sulý saraı, Ia kórsin, ıa kórmesin turǵylasym» dep asqaq sózdiń arnasyn keń ashyp, daýyldata jyrlaǵan Ilııas aqyn búginde halqymen bite qaınasyp ketken óner ıesi. Aqynnyń týǵan jeri arda perzen­ti­niń «Óz eli óz erlerin eskermese, el, tegi, alsyn qaıdan kemeńgerdi» degen ataly sózin umytpaı, mereıtoıyn joǵary dárejede ótkizdi.

«Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt, nury tasysyn» demeı me, talaı tulǵalardyń týǵan jerinde ótken mereıtoılaryn kórip júrmiz ǵoı, buryn da bundaı sharalardy óz deńgeıinde ótkizip júrgen jetisýlyqtar bul joly da toıǵa tyńǵylyqty daıyndalǵanyn kórsetti. Ilııastaı aqynnyń mereıtoıy dańqyna saı ótkizilgeni kelýshilerge erekshe áser berdi dep oılaımyn. Halyq kútken merekelerdiń laıyqty atap ótilýi – ultymyzdyń rýhanı jańǵyrýyna septigin tıgizeri sózsiz.

Ahmet ÓMIRZAQ

Almaty – Taldyqorǵan – Jansúgirov

 

Sońǵy jańalyqtar