10 Qazan, 10:28 327 0 Saraptama Ásel ÁNÝARBEK

Áleýmettik kómek ádiletti taǵaıyndalmaq

Elimizde jaǵdaıy tómen jáne kópbalaly otbasylarǵa ataýly áleýmettik kómek berý jalǵasýda. Apta basynda elordada ótken Úkimet otyrysynda da osy másele talqylanyp, keler jyldan bastap kópbalaly otbasylarǵa járdemaqyny kóbeıtip, tabysy az otbasylarǵa beriletin ataýly áleýmettik kómek berý tásilin ózgertý usynyldy.

Ataýly áleýmettik kómek – aılyq tabysy kedeılik sheginen tómen jeke tulǵalarǵa memleketten beriletin aqshalaı tólem. Ol shartty jáne shart­syz túrde oblys, respýblıkalyq mańyzy bar qala jáne elorda tur­ǵyn­daryna beriledi. 2018 jyly ataýly áleýmettik kómek jan basyna shaqqandaǵy ortasha tabys kólemi eń tómengi kúnkóris deńgeıinen 50 paıyzǵa tómen otbasylarǵa berilgen bolatyn. Al bıyl bul mólsher 70 paıyzǵa deıin artyp, jan basyna shaqqandaǵy tabys kólemi 20 789 teńgeden tómen januıalardyń ataýly áleýmettik kómek alýyna múmkindik týdy. Bul rette otbasyndaǵy balalar kúnkóris deńgeıiniń 70 paıyzyn, ıaǵnı, 20 789 teńgeni tolyq alýǵa quqyly.

Az qamtylǵan jáne kópbalaly otbasylar ataýly áleýmettik kómekpen shektelmeıdi. 2019 jyly kópbalaly otbasylarǵa áleýmettik qoldaý kórsetý úshin qazynadan 472,5 mlrd teńge qarastyrylǵan. Ústimizdegi jyl­dyń 9 aıynda ataýly áleýmettik kómek 417 myń otbasyna nemese 2 138 214 adamǵa kórsetilipti. Ja­sy­ratyny joq, ataýly áleýmettik kómek kóptegen januıaǵa aıtarlyqtaı qoldaý kórsetti. Tipti, talaı otbasynyń tyǵyryqtan shyǵýyna múmkin­dik syılady. Bir jaǵynan, kómekke muqtaj otbasylar memleket tarapynan naqty qoldaý tapty. Olardyń basym bóligi – kópbalaly januıalar. Keıbiri az qamtylǵan otbasylar qatarynan shyǵýǵa múmkindik aldy. Memlekettik qoldaýdyń nátıje­sinde 54,9 myń adam jumyspen qamtylyp, kásipkerlikti damytýǵa 10,3 myń shaǵyn nesıe berildi. Odan bólek bıznes ıdeıalardy júzege asyrý maqsatynda 200 AEK kóleminde 8 myń grant be­ril­di. Onyń 3,4 myńy kópbalaly analarǵa usynylǵan.

Bir qynjyltatyny, memleket ataýly áleýmettik kómekti belgilegennen bastap tabystaryn jasyryp, jár­demaqy alýǵa umtylǵandardyń qatary kóbeıip ketti. Úkimet ataýly áleýmettik kómektiń mólsherin arttyrǵasyn, qaltasyn qampaıtqysy kelgender de óz aıla-amaldaryn iske asyrýǵa birden kiristi. Resmı derekterge súıensek, 73 myńnan astam otbasy ózderiniń negizgi tabystaryn jasyryp, áleýmettik kómekke qol jetkizgen. «Ataýly áleýmettik kómek boıynsha teris pıǵyldy áreketter tutas elge tarady. Ótirik ajyrasý, ju­mystan shyǵý, óz múlkin basqaǵa jazý arqyly tabysyn azaı­typ kórsetý, malyn soıyp tastaý dep kete beredi», – degen bolatyn Memleket basshysy Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda. Onyń aıtýynsha, Jobany tıimsiz júzege asyrý halyqtyń keı bóliginiń masyldyq kúıge túsýine ákep soqty. «Bul – bizdiń shala jumysymyz. Ataýly kómek bólýdi qatań baqylaýǵa alyp, kez kelgen alaıaq­tyq pen jemqorlyqty qatań ja­zalaý kerek. Úkimet pen ákimder mun­daı faktilerdiń aldyn alyp, AÁK tólemderin ákim­shi­liktendirýdi retke keltirýi tıis. Kómek ataýly túrde kór­setilýi qajet», – dep atap ótti Q.Toqaev.

Osyndaı jaıttardy eskergen Mem­leket basshysy óziniń halyqqa arnaǵan Joldaýynda ataýly áleýmettik kómekti tóleý mehanızmin qaı­ta qaraýdy tapsyrǵan bolatyn. Prezıdent odan bólek az qamtylǵan otbasyndaǵy balalar úshin qosymsha kepildendirilgen áleýmettik paket en­gizýdi júktedi. Áleýmettik paket mektep jasyna deıingi balalardyń tamaqtanýy men gıgıenalyq qajetti zattaryn qamtamasyz etedi. Al mektep jasyndaǵy balalar eń aldymen ystyq tamaqpen qamtylady, odan bólek mektep formasy men qural-jabdyqtary alynyp, jol júrý shyǵyny da áleýmettik paket arqyly óteledi.

Memleket shynymen muqtaj jandarǵa kómek qolyn sozýdy maqsat etedi. Sondyqtan Úkimet eń aldymen balalar men kópbalaly otbasylarǵa kómektesedi. Al eńbekke jaramdy azamattar jumys isteýi kerek, memleket olardyń eki qolǵa bir kúrek tabýyna nemese shaǵyn kásippen aınalysýyna jaǵdaı jasaıdy.

Negizinen ataýly áleýmettik kómek kópbalaly otbasylarǵa kórsetilýde. Ataýly áleýmettik kómek alatyn balalardyń 60 paıyzy kópbalaly otbasynan shyqqan. Olar úshin memlekettik járdemaqy taǵaıyndalǵan. Bul járdemaqy respýblıkalyq bıýdjetten bólinýde. Atalǵan memlekettik járdemaqy otbasynyń tabysyn eseptemeıdi. Iaǵnı, 4 nemese odan da kóp kámelet jasyna tolmaǵan balalary bar barlyq kóp­­balaly otbasylarǵa be­ri­ledi. Járdema­qy mólsheri ár balaǵa 10-11 myń teńgeniń kóleminde bolmaq. Bul kópbalaly otbasy­larǵa qosym­sha kómek bolmaq.

Kópbalaly az qamtylǵan otbasylardyń aıaqqa turyp ke­týi úshin otbasy múshele­rin shaǵyn bızneske tartý jalǵaspaq. Ol úshin memleket úıde otyryp kásippen aınalysýǵa múmkindik bergeli otyr. Máselen, Almaty qalasynyń barlyq aýdandarynda «Baqytty otbasy» ortalyǵy quryldy. Ortalyqtyń jumysy kópbalaly otbasynan shyqqan balalar men olardyń ata-analaryna arnalǵan qoǵamdyq-mádenı jáne sporttyq sharalardy uıymdastyrýdy, shaǵyn kásiptiń qyr-syryn úırenýge múmkindik berýdi, jumyspen qamtýdy kózdeıdi. 5 aı ishinde aıtýly ortalyq óz jumysynyń nátıjeliligin kórsetti. Sondaı-aq Nur-Sultan qalasynda «Bir tereze» qaǵıdaty boıynsha qyzmet kórsetetin «Januıa» ortalyǵy ashyldy. Al Mańǵystaý oblysynda «Meniń kásibim» jobasy iske qosyldy. Joba aıasynda kópbalaly analardyń úıde otyryp-aq kásippen aınalysýyna ákimdik demeýshilik kórsetedi. Almatyda da osy tárizdes «Isker ana» baǵdarlamasy qolǵa alynǵan. Bul áıelder kásipkerligin damytýǵa úlken kómek kórsetip otyr. Ásirese, bul bastama aýyl­daǵy  analar úshin taptyrmas múm­kindik.

Jalpy alǵanda, kómekke muqtaj adamdardyń bári de – az qamtylǵandar, kópbalaly otbasylar jáne balalar memleket qamqorlyǵynda. Munyń osylaı qalatynyn esten shy­ǵarmaǵan abzal. Az qamtylǵan jáne kópbalaly otbasylar úshin belgilengen ataýly áleýmettik kómek te – sonyń bir dáleli. Bul másele apta basynda ótken Úkimet otyrysynda da aıtyldy. Jıyn barysynda Úkimet basshysy Asqar Mamın: «Biz halyqty áleýmettik qoldaý tetikterin júıeli túrde jetildirip otyramyz. Bul baǵytta kóptegen aýqymdy jumystar atqaryldy, ol Elbasynyń erekshe baqylaýyna alynǵan. Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev atap ótkendeı, kómek kórsetý tetigi «ashyq ári ádiletti bolyp, adamdardy beıqamdyqqa emes, eńbek etýge yntalandyrýy tıis», – degen bolatyn.

 

Sońǵy jańalyqtar