4 Qazan, 17:21 487 0 Bilim Túrkistan International Political Weekly

Ustaz sózi máńgilik...

«Men ózimniń ustazyma ákemnen kem qaryzdar emespin: ákemnen ómir alsam, al Arıstotelden ómirimdi jaqsy ótkizý týraly bilim aldym» dep uly qolbasshy Aleksandr Makedonskıı aıtpaqshy, ustaz - ulaǵatty uǵym. Ustaz — jas urpaqty, jalpy adamdy izgilikke baýlyp, jaqsylyqqa tárbıeleıtin, bilim beretin oqytýshy.

Ustaz ár adamnyń janyna bilim dánin seýip, ár shákirtin aıalap, ómir atty sheksiz ǵalamǵa topshysyn qataıtyp ushyrady. «Ustaz» degen qazaq balasy úshin qashanda qasıetti, qadirli bolǵan. Kez kelgen muǵalim ustaz bola almaıdy. Sebebi, ustazdyq óner - taǵylymy tereń óner. Al ónerli bolý kez kelgen adamǵa qona bermeıdi. Olaı bolsa, shyn ustaz bolý úshin tabıǵı daryn, izgilikti izdenis pen eren eńbekke ushtastyrylýy shart.

Ustazdar kúni.

Muǵalimder kúni – eń erekshe merekelerdiń biri.

Alǵash ret «Dúnıejúzilik muǵalimder kúni» 1994 jyldyń 5 qazanynda toılanǵan. Sodan beri barlyq merekelik kesh, mektepshilik is-sharalar dál osy kúni atalyp keledi. Negizi bul meıram 1965 jyldan bastap Keńestik Soıalıstik Respýblıkalar Odaǵynda besinshi qazanǵa bekitilgen bolatyn. Alaıda 1980 jyldyń 1 qazanynda KSRO-nyń Joǵarǵy Keńes Prezıdıýmynyń jarlyǵy boıynsha «Muǵalimder kúni» qazan aıynyń birinshi jeksenbisine qoıyldy. Keńes Odaǵy ydyraǵannan keıin de Qazaqstan, Ázirbaıjan, Belorýssııa, Qyrǵyzstan, Latvııa jáne Ýkraına elderi bul merekeni qazan aıynyń alǵashqy jeksenbisinde toılap júr. Sebebi táýelsiz memleketterde ustazdyń atqaratyn qyzmetiniń máni zoraıdy. Barlyq ǵalym men basshylar, tipti, búkil adamzat balasy ustazdan tálim-tárbıe alady.

Sonymen qatar, Muǵalimder kúniniń taǵaıyndalýyna 1966 jyldyń 5 qazanynda Parıjde ótken muǵalimderdiń mártebesi týraly Arnaıy úkimetaralyq konferenııa tarıhı negiz saldy. Nátıjesinde IýNESKO men Halyqaralyq eńbek uıymynyń ókilderi «Muǵalimderdiń mártebesine qatysty usynystar» qujatyna qol qoıdy. Qazirde Qazaqstanda «Ustaz mártebesi» týraly sóz qozǵalýda, bul bolashaqta óz jemisin beretin ıgilikti is-shara.

«Arystan» mamandandyrylǵan lıeıiniń «Ustazdar kúni» «Arystan» lıeıinde «Ustazdar kúni» 4 qazanda toılandy. Ol kúni oqýshylar ustazdardy Lıeıge kelgen kezinen ózderiniń ónerlerimenen qarsy aldy. Keıinirek ustazdarǵa arnap, konert daıyndady. Bul konerttiń josparynda ár klastyń oqýshylary ónerlerin kórsetti.

Ustazdar qaýymy óz shákirtteriniń ónerlerine dán rıza bolyp, alǵystaryn aıtty.

Jýmashev Abylaı

Sońǵy jańalyqtar