19 Qyrkúıek, 12:42 783 0 Rýhanııat Dınara MYŃJASARQYZY

«Altyn adam» tabylǵan aımaqta

Biz keıde týǵan jerimizdiń kórkem, sulý jerlerine tabanymyz tımeı jatyp, shetelge barýdy maqsat etemiz. Árıne, el kórgen jaqsy. Degenmen, ár adam áýeli óz ólkesin taný arqyly bardy baǵalaýy tıis. Tipti, Almaty oblysynyń ózinde biz bilmeıtin qanshama ádemi mekender bar. Bul jerlerge barmasaq, kórmesek, el-jurtqa tanytpasaq, kim bilip jatyr? Sonda ǵana bar syry men qupııasyn ishine búgip jatqan Tabıǵat-Ana da bir kerilip, jadyrap qalmaı ma?  

Jaz aıynda bir top qazaq jýrnalısteri Almaty oblysy, Kegen aýdanyndaǵy Kólsaı men Qaıyńdy kóli­niń kóz toımas sulýlyǵyna tánti bolsa, qońyr salqyn kúzdiń bir demalysyn Eńbekshiqazaq aýdanynyń kıeli jerlerin tamashalaýǵa arnady. Tań raýandanyp, tóńi­rek alakeýim tartqanda jolǵa shyqqan biz áp-sátte aýdan ortalyǵy Esik qalasyna jetip aldyq.

«Altyn adamnyń» tabylǵanyna – 50 jyl

Shaǵyn qalanyń atyn álemge asqaq etken «Altyn adam» da osynda. Bizdi qarsy alǵan «Esik» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Tasqyn Toıbaev Esik obalarynda júrgizilip jatqan qazba jumystarynyń jaı-japsarymen tanystyrmas buryn, «Altyn adam» jaıynda tyń derekterdi aıtyp berdi. «Álemdik mádenıet pen órkenıetke jańalyq retinde qosylǵan «Altyn adam» tabylǵan oryn saqtalmaǵan. 1963 jyly Esik kólinde úlken sel júrgendikten, ózenniń jaǵasyn sý shaıyp ketken. 1969 jyly arheologtar osy jaǵalaýdaǵy qorǵandy zertteýdiń barysynda «Altyn adam» tabyldy. Qorym tek 1970 jyldyń sáýir aıynda ǵana, ıaǵnı, saq hanzadasynyń molasynan «Altyn adam» tabylǵan sátten bastap dúnıejúzine belgili boldy. Onyń tonaýshylardan aman qalýyna ortańǵy emes, shetki qabirde jatýy túrtki bolǵan. Bul arheologtar úshin úlken sensaııa deýge bolady. Qabirden 4000-nan astam altyn buıymdar, temir qylysh pen qanjar, qola aına, balshyq, metall men aǵashtan jasalǵan otyz bir buıym, sonymen qatar sabynda aqqý moıny beınelengen kúmis qasyq, úlken jáne kishi kúmis tostaǵandar, aǵash shómish pen 26 aqyq pen áınek tastardan tizilgen monshaq tabylǵan. Búıir jaqtaǵy qabirdiń baılyǵyna qaraǵanda ortalyq qabirdiń qandaı qazynaǵa ıe bolǵanyn elestetýdiń ózi qıyn. Mine, kelesi jyly «Altyn adamnyń» tabylǵanyna 50 jyl tolady»,  – dedi ol.

Budan «Esik» qorymynda júrgizilip jatqan qazba jumystaryn kórdik. IV-V ǵasyrǵa tán qabirlerdiń keıbiri tonalyp ketken. Saq dáýirindegi jerleý rásimi boıynsha qaıtys bolǵan adamdardyń kúndelikti tutynǵan zattary ózimen birge jerlengen. Sondyqtan olardyń qabirinde qazyna kóp bolǵandyqtan, oǵan qyzyǵýshylar ár ýaqytta da az bolmaǵan.

«Almaty oblysynyń Eńbekshiqazaq aýdanynda ǵana 300-ge jýyq saq obalary bar desek, onyń 82-si «Esik» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń qorǵaý aımaǵynda ornalasqan. Osy 300-ge jýyq qorǵannyń búginge deıin tek bes-altaýy ǵana ashyldy. Óıtkeni olardyń 90 paıyzy tonalǵan. 422,7 gektar jerdi alyp jatqan bul qorǵaý aımaǵyna «Esik I»  qorymdaryna jatatyn 82 qorǵan men «Rahat» jáne «Órikti»  syndy ejelgi saq qala-jurttary kiredi. Budan bólek «Uly Jibek joly: Chanan-Tıan-Shan dálizi» serııalyq transshekaralyq nomınaııasy quramynda IýNESKO-nyń Búkil­álem­dik muralar tizimine kiretin ortaǵasyrlyq Talǵar qalashyǵy da «Esik» qoryq-mýzeıiniń basqarýyna berildi. «Esik» qoryq-mýzeıi 2012 jyldan bastap ǵylymı sýbekti retinde akkredıttelip, 2011 jyldan bastap arnaıy lıenzııa negizinde arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizip keledi. Qoryq-mýzeı  otandyq jáne sheteldik kóptegen ǵylymı-mádenı uıymdarmen baılanys ornatqan», – dedi «Esik» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Tasqyn Toıbaev.

Dımash arqyly «Altyn adamdy»

Amerıkadan arnaıy izdep kelipti

Bir qýanarlyǵy, sońǵy jyldary mýzeıge álemniń ár qıyrynan aǵylatyn týrıster kóp. Bıyldyń ózinde Ulybrıtanııa, AQSh, Qytaı, Koreıa, Norvegııa, Vengrııa, Germanııa, Avstrııa, Franııa, Úndistan memleketterinen kelýshilerdiń qarasy basym. Oǵan sońǵy jyldary álemdik deńgeıde tanylyp kele jatqan áıgili ánshimiz Dımash Qudaıbergenniń de qosqan úlesi qomaqty. Biz AQSh-tyń Kalıfornııa shtatynan arnaıy «Altyn adamdy» kórýge kelgen sheteldik jupty áńgimege tartyp, Qazaqstandy, «Altyn adam» jaıly qaıdan estip-bilgenin suradyq. Sóıtsek, 82 jastaǵy Robert elimizdi dúnıejúzine tanytyp júrgen Dımash Qudaıbergenniń áleýmettik jelige «Altyn adammen» túsken sýretin kórgennen keıin «Bul ne, qaıda ornalasqan?» dep ınternetti aqtaryp, qyzyǵýshylyǵy artypty. Sondaı-aq, Dımashtyń Nur-Sultandaǵy konerti kezinde onyń ónerin baǵalaıtyn jankúıerleri, ıaǵnı tyńdarmandary álemniń túkpir-túkpirinen Esik qalasyna arnaıy kelip, túrli foto-beıne materıaldar túsirip, ózderiniń áleýmettik jelilerdegi fanklýbtarynyń paraqshalarynda jarııalaıdy. Ómirin saıahatqa arnaıtyn sheteldikter dereý Qazaqstanǵa at basyn buryp, osynaý eskertkishti óz kózimen kórýge asyq bolǵanyn jasyrmady. Demek, bir Dımashtyń ózi elimizdiń kórikti jerlerin nasıhattap, týrısterdi tartýǵa úlken septigin tıgizip júr. Eger osy salanyń basy-qasynda júrgen mamandar Dımash Qudaıbergendi týǵan ólkemizdi tanytatyn beınerolıkterge túsirse, Qazaqstandy da bilmeıtin jurt kemde-kem bolar edi.

Alaıda, munda kelýshiler sanynyń artyp jatqanyn eskersek, 2010 jyly salynǵan mýzeı tarshylyq etedi. Ár aıdyń úshinshi demalys kúni mýzeıge kirý tegin. Dalada kezek kútip qalatyndar kóp. Ásirese, jaz mezgilinde avtobýspen keletinder kire almaı ketedi. «Esik» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Tasqyn Toıbaevtyń aıtýynsha, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń nátıjesinde kelesi jyly osy aýmaqtan arnaıy jer bólinip, úlken mýzeı salynady.

Aıtpaqshy, «Altyn adam» Túrkııadaǵy 20-ǵa jýyq murajaıǵa qoıylady. Ankara qalasyndaǵy Anadoly órkenıetter mýzeıinde «Uly dala: tarıh jáne mádenıet» kórmesi ashylyp, onda «Altyn adamnyń álem mýzeılerine sherýi» halyqaralyq kórme jobasy 12 qyrkúıekten 12 qazanǵa deıin jalǵasady. Oǵan Ulttyq mýzeıdiń qorynan barlyq 207 jádiger usynylady.

«Rýhanı jańǵyrý» – tyń jobalarǵa muryndyq

«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy boıynsha Eńbekshiqazaq aýdanynda 2017 jyly 233 joba júzege assa, 2018 jyly 540, al 2019 jyldyń qyrkúıek aıyna deıin 138 joba nátıjesin berdi. Aýdannyń Ishki saıasat bóliminiń basshysy Momynjan Islamov: «Bul mańnan attaǵan saıyn tarıhı ataý men tarıhı tańbaǵa jolyǵasyń. Tarıh pen ataý – bir uǵym. Búginde «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aýdandaǵy kıeli oryndardy jóndeýge, jurt jıi keletin jerlerdi árleýge kóp kómegin tıgizýde. Bıyldyń ózinde 66 mln teńgege 5 joba josparlandy. Munyń bári halyq ıgiligi úshin» degendi aıtady. Al   naqty osy baǵdarlamaǵa jaýapty maman Dınara Qoqanovanyń pikirinshe, óńirde kıeli oryndar kóp. «Bartoǵaı arheologııalyq kesheni», «Dáýletbaı baba memorıaldyq eskertkishi», Malaı batyr, Qarash bı memorıaldyq kesheni, Kıeli bulaq, Jasylkól mádenı landshaftyq kesheni, Ystyq sý, Saımasaı Úshkempiruly memorıal kesheni osy baǵdarlama aıasynda qorǵaýǵa alynǵan.

P.S.

 Biz tabıǵaty kórikti, aýasy saf, sýy taza Túrgen shatqalyn betke aldyq. Esik kólimen bir endikte jatqan Túrgen shatqaly da, ondaǵy sarqyramalar da el baılyǵy deýge turarlyq. Kóktem jazǵa ulasyp, kúzdiń salqyny titiretkenshe Túrgen shatqa lynan adam úzilmeıdi. Mundaǵy sarqyramalardyń uzyn sany 7-ni quraıdy. Solardyń ishinde qazir demalýshylar tamashalap júrgen qalyń jartastyń arasyn jaryp aǵatyn Aıýly sarqyramasy. Shirkin, qazaqtyń qaı óńirine barsańyz da, tunyp turǵan tarıh qoı! Bıik minberden «otandyq týrızmdi damytý kerek» deıtinder Tabıǵat-Ananyń bizge syılaǵan keremetterin el ıgiligine jaratyp, tipti basqa jurt sııaqty qarjy tabýdyń kózine aınaldyrsa, utylmas edi.

 

Sońǵy jańalyqtar