18 Qyrkúıek, 17:03 501 0 Óner Anar LEPESOVA

Qaraǵandyda halyqaralyq aqyndar aıtysy bastaldy

Qaraǵandy qalasynda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda áıgili aqyn, jazýshy, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Sáken Seıfýllınniń 125 jyldyǵyna arnalǵan halyqaralyq aıtystyń shymyldyǵy túrildi. Aqynnyń atyn ıemdengen oblystyq qazaq drama teatrynda aıtýly dodanyń saltanatty ashylý rásimi ótti. 

Qaraǵandy jurtshylyǵy Elorda men elimizdiń basqa qalalarynan, sondaı-aq Monǵolııadan, Qyrǵyzstannan, Qytaıdan kelgen aıtyskerlerdi úlken qurmetpen qarsy aldy. Halyq ánshileri qyzyl kilem boıymen teatr ǵımaratyna ótti.

– Aıtys – ol senim. Sebebi keıde halyq basqalarǵa senbeýi múmkin. Biraq aıtyskerlerge senedi. Meniń oıymsha, aıtyskerler úshin eń joǵarǵy mandat, eń joǵary qurmet – osy halyqtyń nıeti men senimi. Sebebi halyq aqyndardan tek qana shyndyqty kútedi. Aqyn minezi men aryn eshýaqytta satpaıdy. Sebebi ol aqynnyń jeke ary men minezi emes, ol – kóp jaǵdaıda halyqtyń ary, jurttyń kóńil- kúıi. Sáken Seıfýllıniń tilimen aıtqanda: «Aıtys – zamannyń aqıqaty». Ekinshiden, aıtys – ol júrek. Ashyǵyn aıtý kerek, keıde adamdy kóz aldaıdy, qulaq aldaıdy, tipti til de aldaýy múmkin. Birdeńege alyp kelip, soqtyrýy múmkin. Biraq – júrek aldamaıdy. Al aqyn – máseleni júrekpen kóredi, júrekpen jetkizedi. Sondyqtan júrekten shyqqan jyrlardy halyq júrekpen qabyldaıdy, – dedi Qaraǵandy oblysynyń ákimi Erlan Qoshanov.

Halyqaralyq aıtys jáne jyrshy-termeshiler odaǵynyń basshysy Erman Júrsinniń aıtýynsha, Qaraǵandy halqy osy óner túrin eń ystyq ári qumarlyqpen qabyldaıtyn kórermender.

– Men Sáken aǵanyń týǵan jerinde onyń mereıtoıyn osyndaı aýqymda atap ótetinine qýanyshtymyn. Uly tulǵanyń qurmetine birneshe saltanatty sharalar ótti. Aqyndar aıtysy sol mereıtoılyq jıyndardy jalǵastyrdy jáne myqty aqyndardyń basyn qosty. Bul bizdiń Elbasy – Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti usynǵan «Rýhanı jańǵyrý» uly ıdeıasynyń naqty iske asyrylýy, - dep atap ótti Júrsin Erman.

«Aıtys – qazaqtyń ejelgi óneri jáne óte kúrdeli, sebebi aqyndar tolyǵymen sýyryp salma óneriniń kómegimen jeńiske jete alady. Bizdiń halyq aqyndardy óte jaqsy kóredi. Ár aıtysta árqashan zalda ıne shanshar jer bolmaıdy. Sebebi árdaıym myqty aqyndar jınalady», - deıdi qazylar alqasynyń tóraǵasy, tanymal akter jáne rejısser, Halyq ártisi, Qazaqstannyń Eńbek Eri Asanáli Áshimov.

Aıtystyń búkil elge  Qazaqstan telearnasynyń efırinde kórsetiletini ónersúıer qaýym úshin úlken olja boldy. Bul teleradıokorporaııa, Nur Otan partııasy jáne bizdiń qoǵamdyq birlestik jasaǵan memorandýmnyń arqasynda múmkin boldy. Mundaı jobalar rýhanııatty jandandyrýǵa, ulttyń mádenı kodtyń saqtalýyna yqpal etedi deıdi uıymdastyrýshylar.

–Sáken Seıfýllın qurmetine ótkiziletin osy aıtys qazaq halqy úshin óte mańyzdy. Qazaqstanda aıtystar meniń otanyma qaraǵanda jıi ótkiziledi. Osylaısha mádenı murany baǵalaıtyndaryńyz, salt-dástúrlerdi qurmetteıtinderińiz jáne halyq ónerin qoldaıtyndaryńyz óte jaqsy, – dedi Bishkekten kelgen aıtysker Jeńisbek Toqtóbekov. Eki kún boıy teatr sahnasynda 18 aıtysker bas júlde úshin baq talastyratyn bolady. Sharanyń jabylý saltanaty ótetin 19 qyrkúıekte jeńimpazdarǵa júlde tapsyrylady.

Gran-prı ıegeri 3 mln. teńge kóleminde aqshalaı syılyq alady. Birinshi oryn úshin – 1,5 mln. teńge, ekinshi orynǵa – 750 myń teńge, úshinshi oryn úshin – 500 myń teńge syıaqy belgilenip otyr. Sonymen qatar eki arnaıy júlde qarastyrylǵan.

Sońǵy jańalyqtar