18 Qyrkúıek, 16:51 464 0 Rýhanııat Anar LEPESOVA

Taıqazan-620: «Qaıta oralǵan jádiger» atty kórme ashyldy

«Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń uıymdastyrýymen  qasıetti Taıqazannyń quıylǵanyna 620 jyl, tarıhı ornyna oralǵanyna 30 jyl tolýyna oraı  «Qaıta oralǵan jádiger» atty kórmeniń ashylý saltanaty ótti.

Aıtýly sharany "Áziret Sultan" memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Ahmetjanov Nurbolat Qadyruly ashyp berip, Qoja Ahmet Iasaýı kesenesindegi tarıhı jádigerlerdiń biregeıi qasıetti Taıqazan Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalyq maqalasyndaǵy  «Uly daladaǵy ejelgi metallýrgııa» baǵyttarynyń mánin ashatynyn jáne qundy muranyń jasalý tarıhynan bastap, árbir elementteriniń mán-maǵynasyn keńinen nasıhattaý búgingi basty maqsat ekendigin jetkizdi.

Kórmeniń ashylý saltanatyna fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Qulbek Ergóbek, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, Taıqazan tarıhyn zertteýshi Dildásh Mustapaeva syndy tarıhshy ǵalymdar men zııaly qaýym ókilderi, qalanyń Qurmetti azamattary, Ardagerler keńesi men qoǵamdyq uıym músheleri, stýdentter men joǵary synyp oqýshylary, qala turǵyndary jáne mýzeıge kelýshi qonaqtar qatysty.

«Qaıta oralǵan jádiger» kórmesiniń ekspozıııasyna 50-ge jýyq jádiger qoıyldy. Olardyń qatarynda orys saıahatshysy A.Kýnnyń albomyndaǵy 1864 jylǵy fotosýretter, 1935 jyly Taıqazandy Sankt-Peterbýrgke  alyp bara jatqandaǵy muraǵattyq sýreti, Ermıtaj mýzeıiniń ekspozıııasyna qoıylǵan biregeı fotosy jáne 1989 jyly Ermıtaj mýzeıinen Taıqazandy shyǵaryp jatqan sátiniń muraǵattyq sýreti, Qoja Ahmet Iasaýı kesenesine kelgen tulǵalardyń fotosýretteri jáne qoryq-mýzeıdiń muryndyq bolýymen  2009-2014 jyldar aralyǵynda ótken jastar arasyndaǵy  qazaq kúresinen respýblıkalyq «Taıqazan» týrnıriniń fotosýretteri, medaldary men muraǵattyq qujattar bar.

Kórmeniń maqsaty -  ortaǵasyrlyq qundy muralardy dáripteý arqyly jas jetkinshekterge tarıhymyzdy tanytý, olardyń paıym - parasatyn arttyrý, eldik sanaǵa baýlý, ótken tarıhymyzǵa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý.

Qoja Ahmet Iasaýı kesenesinde saqtalǵan ortaǵasyrlyq Taıqazan 620 jyl buryn, ıaǵnı 1399 jyly Túrkistannan 25 shaqyrym jerde ornalasqan Qarnaq eldi mekenindegi Turannyń bıleýshisi Ámir Temirdiń buıryǵymen Ábdil Ázız Sharafýddın Tebrızı sheberdiń ustahanasynda quıylǵan. Taıqazan altyn, kúmis, mys, qola, qorǵasyn, myrysh, qalaıy syndy jeti túrli metaldardyń  qosyndysynan jasalǵan.

Taıqazan 1935 jyly Lenıngrad, qazirgi Sankt-Peterbýrg qalasynda ótetin Iran sheberleriniń III Halyqaralyq konferenııasyna úsh aıǵa jiberilgenimen 54 jyldan keıin, ıaǵnı 1989 jyldyń 18 qyrkúıegi kúni tarıhı otanyna qaıta oralǵan.  Taıqazannyń tarıhı mekenine oralýyna memleket jáne qoǵam qaıratkeri, ǵalym-etnograf Ózbekáli Jánibekovtiń qosqan úlesi zor. Jıynǵa qatysýshylar Taıqazan tarıhy men jádigerdiń mańyzdylyǵy jóninde keleli pikirlerin bildirdi.

Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi ishine ornalastyrylǵan kórme bir boıy kelýshilerdiń nazaryna usynylady.

Tegter kórme Taıqazan

Sońǵy jańalyqtar