13 Qyrkúıek, 12:03 586 0 Qoǵam Dınara MYŃJASARQYZY

Aýylda da baqýatty ómir súrýge múmkindik kóp

Kópshilik qalaı qalalyq boldyq degenimen, qazaqtyń kindigi aýylǵa baılanǵan. El ekonomıkasynyń kúre tamyrynyń biri de osy aýyl, aýyl sharýashylyǵy ekeni daýsyz. Óıtkeni, hal­qy­myz­dyń 43 paıyzǵa jýyǵy aýylda turady. Endeshe, Úkimet aýyldarǵa qol­daý kórsetip, tynys-tirshilik tamyryna qan júgirtýi tıis. Bul baǵytta atqarylyp jatqan jumys az deýge kelmeıdi, aýyz tol­tyryp aıtarlyq ister barshylyq. Máselen, bul sharanyń bári 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan Agroónerkásiptik keshendi damytý baǵdarlamasy aıasynda júzege asýda. Nátıjesinde jumyssyz azamattardyń kásippen aınalysyp, turmysyn túzeýine múmkindik beretin jobalar iske qosyldy.

 

Qazirgi aýyl halqy degenimiz kimder? Olar – kóbinese ózderiniń qolyndaǵy azyn-aýlaq maly men egistik jerlerine súıenip ómir súrip jatqan, ıaǵnı tek úı sharýashylyǵymen ǵana shuǵyldanyp otyrǵan adamdar. Qazirgi aýyl halqynyń kem degende 70-80 paıy­zyn osyndaı adamdar toby quraıtyndyǵy anyq. Aıta ketý kerek, osy ýaqytqa deıin adamdardyń bul toptaryna jergilikti bılik tarapynan jetkilikti kóńil bólinbeı keldi. Bul adamdardyń tirshilik kózderin damytý isi osy ýaqytqa deıin qabyldanǵan aýyl sharýashylyǵy sala­syn­daǵy baǵdar­la­malardan tysqary qa­lyp otyrdy. Nege? Máselen, olardyń qoldaryndaǵy maldardy selekııadan ótkizýdiń, asyldandyrýdyń qıyndyqtary jetip artylady. Sonymen qatar, árbir úıden ónim jınap júrý de ońaı emes. Onyń ústine álemdik tájirıbe boıynsha kásipkerlik sýbektisi retinde uıym­das­paǵan jeke sharýashylyqtyń bola­sha­ǵynan úmit kútý de qıyn. Budan bylaı memleket naq osy adamdar tobyna kóńil bóletin bolady. Olar da memlekettik qoldaýǵa ıe bola bastady.

Sonymen, elimizdegi úı sharýa­shy­lyqtaryn damytý maqsatynda memleket alǵashqy kezekte qandaı máselelerge mán berdi? Álemdik tájirıbedegi munyń eń tıimdi tásili osyndaı jeke sharýa­shy­lyqtardyń kooperaııasyn qalyp­tas­tyrý jáne damytý. Bul kooperatıvterden birinshi kezekte sút ónimderin, sodan keıin et ónimderin jınaýdyń tıisti she­malary ázirlendi. Osyny júzege asyrý maqsatynda sút qabyldaý pýnkti ashylyp, ol tıisti tehnologııalyq quraldarmen já­ne sútti tasymaldaıtyn kólik túrimen qam­tamasyz etile bastady. Munyń syr­tynda memleket osyndaı uıymdasyp tirlik quryp, kooperatıvke birikkenderge sol kooperatıv arqyly tıisti sýbsı­dııa­lar berýdi qolǵa aldy. Qazirgi kúni mal sharýashylyǵynda sýbsıdııanyń 33 túri bar.  Al baǵdarlama aıasynda osy sýbsı­dııa­lardyń 34,5 mıllıard teńgeni qam­tıtyn 6 túri qaıta qarastyryldy. Óıt­keni, bul sýbsıdııalardy buryn tek iri sharýashylyqtar alyp kelgen bolatyn. Máselen, et baǵytyndaǵy sýbsıdııa­lar­dyń 60 paıyzyn 19 iri mal bordaqylaý alańy alatyn. Sút baǵytynda da osyndaı jaǵ­daı oryn aldy. Bul sýbsıdııany alý­dyń bir sharty ony alýshynyń qolynda keminde 400 bas sıyr bolý qajet edi. Endi osy talap 100 bas sıyrǵa deıin tómen­de­tildi. Árıne, aýyldaǵy árbir úı sha­rýa­shylyǵynda 100 bas sıyr bola qoımaýy múmkin. Biraq 20 adam birigip kooperatıv quratyn bolsa, qoldaryndaǵy mal sanyn osynsha basqa ábden toltyra alady. Mine, olar osylaısha memlekettiń sýbsıdııa­syna, ıaǵnı tegin qoldaýyna ıe bolmaqshy.

«Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qol­daý qory» akıonerlik qoǵamynyń Bas­qarma tóraǵasy Jandar Omarovtyń aı­týynsha, Agroónerkásip keshenin damytý memlekettik baǵdarlamasy aıasynda «Sybaǵa» nesıelik baǵdarlamacy jańar­ty­lyp,  iri qara nemese usaq mal, qajetti tehnıka men jabdyqtardy satyp alýǵa múmkindik beredi. «Sybaǵa» baǵdarlamasy boıynsha nesıe 14 paıyzben 15 jylǵa deıingi merzimge beriledi, onyń 10 paıyzy sýbsıdııalanady. Jyldyq tıimdi ústemesi 4,1 paıyzdan bastalady. Shetelden asyl tuqymdy iri qara mal ákelýge 70 mln teńgege deıin, al jergilikti usaq maldy satyp alýǵa 12 mln teńgege deıin nesıeler be­riledi. Bıylǵy jospar boıynsha «Sy­baǵa» baǵdarlamasy arqyly 35 myń bas iri qara jáne 131 myńnan astam usaq mal ba­syn satyp alýǵa qarjy berilip jatyr» degendi aıtty.

Sondaı-aq, «Aýyl sharýashylyǵyn qar­jylaı qoldaý qory» akıonerlik qo­ǵa­my­nyń Basqarma tóraǵasy Jandar Omarov mal sharýashylyǵynyń sútti ba­ǵy­tyn da­my­typ, aýyldyq jerlerdegi ot­basylyq taýarly sút fermalaryn qurý men keńeı­týdi kózdeıtin «Yrys» atty baǵ­darlama da jalǵasyn taýyp jatqanyn qaperge saldy. «Bul ónim boıynsha 155 mln teńgege deıin nesıe beriledi. Merzimi 12 jylǵa deıin, syıaqy ústemesi jylyna 16 paıyzdy quraıdy, onyń 10 paıyzy sýbsıdııalanady. Jyldyq tıimdi syıaqy ústemesi – 6,4 paıyzdan aspaıdy. Eki jylǵa deıin jeńil­dik merzimi taǵy bar. Bul baǵyt boıynsha da nesıe alyp, jumys istep jatqan sharýashylyqtar jeterlik» – deıdi ol. Demek, aýylda da kásip bastap, násibin tabamyn degen adamǵa múmkindik kóp.

 

Dınara Myńjasarqyzy

«Túrkistan»

Tegter Aýyl

Sońǵy jańalyqtar