12 Qyrkúıek, 12:18 609 0 Óner Tańsulý ALDABERGENQYZY

«Farıza»

Ótken aptadaǵy eldi dúr silkindirgen mádenı jańalyqtyń biri – aqyn, Qazaq­­­-stan­­nyń halyq jazýshysy, qoǵam qaıratkeri Farıza Ońǵarsynovanyń seksen jasqa tolýyna baılanysty qoıylǵan «Farıza» dramasy boldy.

Kópten beri M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq teatrynyń kórermen zaly dál osynshalyqty tolǵanyn birinshi ret baıqadyq. Árıne, ol teatrǵa adam jınalmaıdy nemese jaqsy qoıylymdar qoıylmaıdy degen sóz emes! Bul aqyn oqyrmandary men kózkórgenderiniń onyń syrshyl da ulylyqqa toly shyǵarmalaryna shó­lir­kep, poezııaǵa jańa lep ákelgen, áıel mahabbatynyń bıik shyńyn qalyptastyrǵan, ólip-óship súıse de, óziniń ór minezi jáne tákapparlyǵymen tarıhta qalǵan Farızaǵa degen mahabbat jetelep kelgendeı.

Bar-joǵy bir saǵat on bes mınýtqa so­­zylǵan spektakl sońǵy núktesin qoıǵansha, zaldan tynys alǵan bir dybys estilmedi. Únsizdik. Qazaq halqynyń mańdaıyna bitken, kórnekti aqyn-qyzdyń júreginen sýyrylyp shyqqan jyrlary syndy taǵdyry kóz aldymyzdan syrǵyp ótip jatqandaı.

«Keregi joq, maǵan óleńińniń keregi joq, jar súıgim, bala súıgim keledi...» dep eńiregen Nazgúl Qarabalına beınelegen Farızanyń zarly daýsy quıqamdy shymyrlatyp, eriksiz ezildim. Qatal taǵdyry – Leılo Beknazar-Hanınga bolsa, «Joq, seniń ómiriń de, taǵdyryń da – óleńiń, basqasha bolýy múmkin emes» degenine amalsyz moıynsunǵan aqyn jan-júregi, bar bolmysymen qalshyldap-dirildep, jyndanýǵa shaq qalady. Shyny kerek, dramanyń osy bir tusy M.Áýezovtiń «Qaragózin» kóz aldymyzǵa ákelgendeı boldy. Qap-qara shashyn jaıyp tastap, betin qyzyl-ala qanǵa boıaǵan Qaragóz beınesi «Meıli, osy taǵdyrmen ómir súrýge daıynmyn» dep jigerlengen Farızaǵa aınalyp sala bergendeı.

Jyr – meniń planetam:

Bári osynda jazǵanym,    tergenim de,

Sezingenim, súıgenim, sengenim be,

Minezim be, bolmys pa, kermek ún be –

Bári osynda, basqasy qaldy qumda.

..........................................................

Jatpasa da meni jurt elep kerim,

Uranyna ergem joq jelókpeniń

Qylmysym da osynda, turmysym da,

Taǵdyrym joq jyrymnan bólek meniń..., –

dep aqynnyń ózi aıtqandaı, árbir shyǵarmasynan óz taǵdyry, óz minezi, óz órligi, arman-maqsaty aıdan anyq baıqalyp turady. Keıde muńǵa toly mahabbattan sharshaǵan, keıde lapyldaǵan ot sezimge bas qoıǵan aqyn jyrlaryn oqyǵan saıyn, Óleń-Farızaǵa, Farıza-Óleńge aınalyp júre beredi. Ol sózsiz shyndyq, aqıqat!

Sylań qaǵyp, boıjete bastaǵan búl­dir­shin shaǵymyzda-aq, Farıza bop óleńge elittik, Farıza bop óleń oqydyq, Farıza bolyp ǵashyq bolýǵa, ómirdi súıýge tyrystyq. Kez kelgen óleńin jattap óstik. Áldebireýlerdiń «jylańqy aqyn» degenin estigende, poezııanyń ǵana emes, qazaq qyzdarynyń adal da ańǵal sezim-mahabbatyn sezine bilmegen túısiksizdikke jyladyq. Aqyn janyn, aqyn týyndysyn aqtadyq, arashaladyq. Ózimizdi avtormen kúnde birge júrgendeı, etene aralasyp ǵumyr keship jatqandaı sezindik. Bir sózben aıtqanda, shyǵarmalary syndy ómir aǵysyna ilespeı, oǵan qarsy júzetin qaısarlyǵynan, tazalyǵynan, adaldyǵynan qazaq qyzdaryna tán tálim-tárbıeni de aqyn jyrlarynan aldyq, uǵyndyq, túısindik.

«Farıza» pesasynyń avtory, belgili qalamger Roza Muqanovanyń ózi aıtqandaı, qasıetti sahnaǵa araǵa jıyrma eki jyl salyp, biraz úzilisten keıingi sahnalanyp otyrǵan bul týyndynyń boıynan da aqynǵa degen uly saǵynyshtyń lebi sezilip tur. Tirshiliginde  etene jaqyn, tyǵyz aralasyp ketpese de, baılanystary úzilmegen dramatýrgtiń aqyn apasyna degen sheksiz syılastyǵy bolar, bar-joǵy birer aıdyń shamasynda jazylǵan spektakl­diń prodıýseri men avtory Aınur Kópbasa­rovanyń esimi de kópshilikke óziniń uıym­dastyrýshylyq isterimen etene tanys.

– Ideıa avtory Aınurdan usynys túskende, tosylyńqyrap qaldym. Farıza apama degen saǵynysh túbi bir shyǵarmaǵa arqaý bolatynyn oılap júrsem de, dál osyndaı usynysty kútpegenim ras. Onyń ústine aqyndy, aqyn shyǵarmalaryn jaqsy bilsem de ańyzǵa aınalǵan qazaqtyń dara qyzynyń beınesin shyǵara almasam she, degen de kúdikten aryla almadym. Degenmen, ol kisiniń emoııasynan drama, tragedııasynan fılosofııa izdedim. Ol da barlyq pende sııaqty adamı sezimderdi basynan keshirgeni, ashýlanǵany, jylaǵany, kúlgeni, tipti jalǵyzdyqtan sharshaǵan-qajyǵan sátterinde janyna jalaý bolǵan poezııasymen ǵana arpalysqan jumbaq jan ekenin, búkil sóz qudiretin túsinetindikten de jazý ońaı bolmady, – degen Roza Muqanova janaryna kelip qalǵan jasty kómeıine irkip qaldy.

 

Al, meniń janym múldem basqa bir saryndy ańsap, erekshe kúızeliske túskendeı. Kórnekti aqyn Farıza Ońǵarsynovanyń týǵanyndaı bolyp ketken, aqyn apasynan keıin uzamaı qaıtpas saparǵa attanyp ketken qazaqtyń kásipker qyzy Asaýbaeva Marýsıa apaıymnyń telefondaǵy jylap turyp aıtqan myna sózi jadymda jańǵyryp, eriksiz kózime jas toldy. «Aınalaıyn, Marýsıa-jan, men ómirimde óleńdi ǵana serik etken, myna pesheneme basqadaı taǵdyr jazylmaǵan pendeń ajaldy qýana qarsy alyp otyrǵan jaıym bar. Ólimnen qoryqpaımyn. Esigimdi qaǵatyn sát te alys emes. Biraq meniń baqytym, qursaǵyma sharana bitpese de, alpys eki tamyrym ıip sábı súımesem de, analyq mahabbatty sezine almaı ótip bara jatsam da, mańdaıyma áıeldiń ǵana boıyna beretin áıelı-syrqatpen Allanyń aldyna baram, soǵan da shúkir», – degenin aıtyp jylaǵan Marýsıa apataıymnyń úni emis-emis qulaǵymda jańǵyrdy. Aınalam tumandanyp bir sát ońashalanyp qalǵan esimdi zaldaǵy shapalaq úni selt etkizdi.

Aqyndy saǵynǵan eldiń janarynda jas. Almaty keshi de bulttanyp, nóser jaýdy. Meniń de kóz jasym toqtar emes...

 

Tańsulý ALDABERGENQYZY

«Túrkistan»

Sońǵy jańalyqtar