15 Tamyz, 12:30 315 0 Poezııa "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Tolymbek Ábdiraıym: Ádebıet degenimiz – adamgershilikke súıispenshilik  

– «Myqty jazýshy bolý úshin onyń balalyq shaǵy baqytsyzdyqqa toly bolý kerek» degen sóz bar. Sizdiń balalyq balǵyn shaǵyńyz qalaı ótken edi?

– Balalyq shaq – adam ómiriniń eń baqytty, beımaral, alańsyz jyldary ǵoı. Alaıda, men álgi sózge kelispeımin. Nege? Qalamgerdiń balalyq shaǵy baqytsyz bolsa, ol ne jazady, neni saǵynady? Álemde eń kóp oqylatyn, 500 áńgime jazyp, 8 myń adamnyń kórkem beınesin somdaǵan ataqty jazýshy Anton Chehovtyń sózi bar: «Adam balasy saǵynysh pen muńnan aıyrylǵan kezde, bárinen aıyrylady», degen. Tamasha sóz emes pe? Adam balasy saǵyna bilýi kerek qoı.

– Máselen... Kimdi? Neni?..

– Balalyq shaǵyn, kópten kórmegen týysyn, baýyryn, dosyn, synyptasyn, kýrs­tasyn... Árıne, olardyń saǵynatyn kórkem minezi, kisilik kelbeti bolsa... Meniń de saǵynatyn jandarym kóp... Dál qazir... Aıagózdegi dostarym – Bazarbek aǵamdy, Ýálıhandy, Álimbekti, Baqytómirdi saǵynyp otyrmyn... Olar meniń túsinigimde adal, jaqsy azamattar.

Bazarbek Aqsaqalovpen birge jumys istedim. 1980 jyldary temirjolda jumysshylardy jabdyqtaý bólimi degen mekeme bolǵan. Men vagon-dúkende ekspedıtor edim. Bazekeń meniń kómekshim. Temirjol boıyndaǵy shaǵyn razezder men beketterge kúndelikti azyq-túlik, basqa da turmysqa qajetti zattar tasımyz. Aqtoǵaı beketine túneımiz. Qystyń kúni. Sýyq. Yzǵar. «Býrjýıka» dep atalatyn temir peshke babyn keltirip etti asamyz da, áńgime soǵamyz. Bazekeń aqyn kisi. Doıbydan oblys chempıony bolǵan kezinde. Áńgimeniń maıyn tamyzady. Kóbine qozǵaıtynymyz – ádebıet, poezııa taqyryby. Qytaıdan 1962 jyly beri ótken ol kisiniń kórmegen mehnaty az. Sol jaqta medıına ınstıtýtynda oqyǵan. Qýdalaýdy kóp kórgen... Bazekeńniń sol kezdegi tushymdy áńgimelerin saǵynamyn. Mine, qazir de kóz aldymda... Tún... Arly-berli aǵylǵan poezdar... Dúk-dúk etken temir dóńgelekterdiń tarsyly men syqyry... Shyńǵys Aıtmatovtyń «Borandy beket», Oralhan Bókeıdiń «Óz otyńdy óshirme» romandaryndaǵy keıipkerlerdiń beınesi... Júzderin kún men jel qaqtaǵan sharýa adamdary, sary kúrteshe kıgen temirjolshylar... Mekemede alty jyl jumys istegen men úshin osynyń bári ystyq!

Jigit aǵasy jasyndaǵy Ýálıhan te­mir­jolda elektr dánekerleýshi, qazir de. Kórkem ádebıetti janyndaı jaqsy kóredi. Asqar Súleımenovtiń, Muqaǵalı Maqataevtyń, Asqar Altaıdyń, Tynyshtyqbek Ábdikákimovtiń, Talasbek Ásemqulovtyń, Svetqalı Nurjanovtyń, Erǵazy Rahımovtyń shyǵarmalaryn jatqa aıtady. Kóp oqıdy, kóp toqıdy. Ásili, kórkem ádebıetti súıgen kisiden jamanshylyq shyqpaıdy. Al Álimbek kezinde Aıagóz aýdandyq mádenıet bólimine qarasty «Baıan sulý» ansambliniń beldi múshesi bolǵan. Talantty mýzykant! Qazir jumyssyz... Shaǵyn qalanyń shetindegi Eski Maılın eldimekeninde turady. Azdap ustalyqpen aınalysady.

Baqytómirmen QazMÝ-de birge oqydyq. Birneshe jyldan beri oblysqa taraıtyn «Móldir sana» gazetin shyǵaryp keledi. Aınalasy bes-alty jyldyń ishinde jurtshylyq izdep oqıtyn basylymǵa aınaldyryp otyr... Sonymen qatar ardager jýrnalıst Ǵabıt Zulharov, Amanjol Arǵyngeldın, syqaqshy Marat Nurpeıisov, aqyn Bahor Rahımov... A, ıá, zeınetkerligine qaramastan ishki ister salasynda áli kúnge qyzmet etip kele jatqan Bahtııar aǵam, ári dosym bar. Osy azamattardyń barlyǵy meni saǵyndyrady, ańsatady, izdeımin.

– Aıtqandaı, temirjolda istegen alty jylyńyz – az da, kóp te emes. Solaı ǵoı?! Dese de, sol jyldary jazǵan shyǵarmalaryńyz bar ma?

– Iá, bar. Osydan birneshe jyl buryn «Juldyz» jýrnalynda jarııalanǵan «Apat», «Qazaq ádebıetine» basylǵan «Hat» áńgimelerim, onyń aldynda ózge basylymdarda jarııalanǵan «Sherli júrek», «Jalǵyz tyrna», «Qus qanaty», «Jalǵyzdyq», «Qara eshki» t.b. shyǵarmalarym sol kezderde týdy. «Apattaǵy» Mámish aqsaqalmen kóp áńgimelesitinmin. Taǵdyry aýyr kisi edi. Jıyrma bes jylǵa sottalyp, jazasyn Sibirde ótegen! Sondaı taza, kisilikti, ımandy jan edi, jaryqtyq!..

– Ol shyǵarmalaryńyzdy nege uzaq jyl saqtadyńyz? Tipti, otyz jylǵa jýyq ýaqyt boıy...

– Bir kezderi onsha unaı qoımaǵan edi. Bir qaınaýy kemdeı kóringen. Keıin oqyp edim, birnárseler bar sııaqty... Azdap óńdedim, sosyn usyndym.

Jalpy, men balalarǵa arnalǵan shyǵarmalarymnan ózgesin erterekte, 23-25 jasymda jazǵanmyn. Álgi «Apat», «Hat» sekildi áńgimelerim jeterlik... Keshe ǵana sonaý, 1979 jyly qaǵazǵa túsken «Áke», «Jýas», «Jeńgetaı» degen áńgimelerimdi oqyp shyǵyp, qýanyp qaldym. Alla qalasa, olar da jarııalanyp qalar...

Ásili, kórkem shyǵarma qaı kezde jazylsa da jaqsy dúnıe bolýy kerek. Óıtkeni, ádebıet degenimiz – adamgershilikke súıispenshilik! Shyn mánindegi kórkem ádebıet – azamattyq tereń oıdan, adamgershilik asyl ıdeıadan, bıik parasattan týady! Kórkem shyǵarma oqyrmandy oılandyrýy, tolǵandyrýy kerek. Jan dúnıesin astań-kesteń etip, qoparýy tıis. Jazýshyda tereń oı da, kesteli, shuraıly til de bolýy kerek.

– Qazir – naryq zamany. Kásip bolsa ǵana násibiń bar. Ózińizge málim, tek jazyp, nan tabý múmkin emes... Qaı kezde jazasyz?

– Iá, Keńes zamanynda qalamgerlerge qoldaý joǵary boldy ǵoı. Búginde biryńǵaı shyǵarmashylyqpen aınalysý qıyn. Senbi, jeksenbi kúnderi ǵana jáne keshki ýaqytta bir-eki saǵat qana jazýǵa týra keledi. Lev Tolstoı aıtypty: «Qashan jazbaýǵa múmkindigiń bolmasa, sol ýaqytta ǵana qolyńa qalam al» dep. Al, búginginiń myqty jazýshylarynyń biri Ákim Tarazı aǵamyz «Jazý qıyn emes, tabý qıyn! Jazý ońaı! Taptym, minekeı-minekeı dep, bas-aıaǵy jınalǵan kezde otyrasyń da jazasyń. Iaǵnı, áńgime bolsyn, hıkaıat bolsyn, roman bolsyn, ııýi qanǵan kezde otyra qalasyń da jazasyń», deıdi. «Oılan, oılan jáne oılan, – dep jazady bir orys oıshyly, –  keıin ony qaǵazǵa túsiriý túk qıyndyq keltirmeıdi, al oılanylmaǵan, biraq jazylǵan nárse túkke de tatymaıdy».

– Búgin she?..

– Búgingi synshylar – oqyrman ǵoı! Ózi baıqasańyz, jaqsy shyǵarmany jurt áńgimelep, aıtyp ketedi.

– Jazýshy úshin basty krıterıı ne bolýy kerek? Sizdiń pikirińizshe...

– Aıtaıyn degenim, jazýshylar men ádebıetshiler úshin jańalyq emes, belgili teorııa ǵoı! Jazýshyǵa keregi – Táńiri bergen talant pen bilim! Osy ekeýi qalamgerdiń boıynda bolýy tıis! Sosyn, eńbek, eńbek, taǵy da eńbek! Ýaqytty tıimdi paıdalaný – eń aldymen eńbekti uıymdastyra bilý kerek degen sóz. Bul – adamnyń asyl qasıetteriniń biri. Gete bar-joǵy on toǵyz jasynda kúndeligine bylaı dep jazypty: «Biz jaspyz. Sol sebepti shıyr bolǵan jolmen júrmek emespiz. Tóńiregimizdeginiń bárin erekshe yntamen zerdelep, barlyǵyn da qaperimizge qanyqtyramyz. Biz óte yqylasty bolamyz, paıdaly bir nárse ıgermeı, bir kúndi de bos jibermeımiz». Al, aqyn ómiriniń sońǵy kezeńinde «Qandaı da talant bolmasyn, bilimmen qanattanýy qajet. Sonda ǵana ol óziniń barlyq qýatyn tanyta alady», degen.

Sodan soń, jazýshy jazyp otyrǵan taqyrybyn jaqsy bilýi shart. Árbir qalamger úshin keıipkerdiń ishki dúnıesindegi psıhologııalyq syr, muń, arman, maqsat, tolyp jatqan kúrdeli qubylystar aıqara, jarqyraı ashylyp, harakter logıkasyna qaraı sheshim tabý – basty murat! Shyǵarmadaǵy kórkem beıne, ıaǵnı obraz tolyq ashylmasa ol ádebı týyndy emes. Shynaıy jazýshy sózben, shuraıly, kesteli tilmen sýret salýy tıis. Jazýshyǵa eń keregi – sýretkerlik!

– Aǵa, qazaqtyń mańdaıyna bitken birtýar kompozıtorlardyń biri – Ilıa Jaqanovtyń birneshe ánderiniń tarıhy jaıly dúnıelerińizdi baspasóz betterinen oqyrman oqydy, tanyspyz. Ilıamen qarym-qatynasyńyz jóninde áńgimelep berseńiz....

– 1990 jyly bolatyn. «Qazaq ádebıetinde» qyzmet etip júrgen kezim. Tús áleti bolyp qalǵan. Bólmege Ilıa aǵa kirdi. Amandyq-saýlyqtan soń, oryndyqqa jaıǵasyp, óziniń «Ásel» áni jaıly áńgime aıta bastady. Shyńǵys Aıtmatovqa qalaı tyńdatqanyn, talǵamy bıik jazýshynyń qandaı kúıde qabyldaǵanyn... Únsiz tyńdaı berdim, qulaǵymmen estigenderimdi aldymdaǵy qaǵazǵa jáne túrtip otyrdym. Onymdy Ilıa aǵa baıqamady...

Araǵa kóp ýaqyt salmaı álgini kórkemdep jazyp, gazetke usyndym... Ilıa aǵa telefon soǵyp, tańǵalysyn jasyrmady, jaqsy jazylǵanyn aıtyp, alǵysyn bildirdi. Sodan keıin bizdiń aǵaly-inideı rýhanı dostyǵymyz bastaldy.

Birlesip kóp jumys istedik. Kókshetaýda, ásem Býrabaıda Birjan sal týraly, Soltústik Qazaqstan oblysynyń, burynǵy Býlaev aýdanynda Maǵjan Jumabaev týraly habarlar túsirdik... Ol habarlar respýblıkalyq teledıdardan kórsetildi. Túp nusqasy Qyzyljar telestýdııasynyń «Altyn qorynda».

Ilıa aǵanyń ánderi týraly jazylǵan «Darııa shabyt» atty shaǵyn kitabym 2003 jyly «Elorda» baspasynan jaryq kórdi. Alǵy sózin «Án káýsary» degen taqyryppen Eńbek Eri, halyq jazýshysy  Ábish Kekilbaev jazǵan. Sonda zańǵar qalamger Ilıa aǵanyń qaıtalanbas bolmysy, adam janyn terbep, keremet áserge bóleıtin ánderi jaıly aıta kelip, bylaı depti: «... Tarıhtyń ár batyrdyń ár shaıqasynyń jaı-japsaryn bajaılaı baıandaǵany sııaqty ár sýretkerdiń ár týyndysynyń da egjeı-tegjeıine emirene úńile bilgeni lazym eken. Tolymbek Ábdiraıym ádebıetimizde dál sondaı maqsatpen tyńǵa túren salyp, «Darııa shabyt» derekti áńgimeler kitabyn týdyrypty. Bul – bir órken jaıar ónege bolsa kerek. Onyń búgingi tyńdarman qaýym men erteńgi zertteýshi qaýym tarapynan birdeı rızashylyqqa ıe bolatynyna kámil senemiz».

Iá, rasynda, Ilıa Jaqanovtyń jan-dúnıesi kórkem, talǵamy erek, bıik. Sondyqtan, onyń shyǵarmalary ár zamannyń býynymen úndesip, tyńdalady, saǵyndyrady.

Ilıa Jaqanov – ári kompozıtor, ári mýzyka zertteýshisi, ári jazýshy! Reti kelgende óz ánderin de ádemi aıtady jáne kóp ánderiniń sózin de ózi jazǵan! Qudaı-aý, ne degen jady, ne degen eńbek deseńizshi! Keıde aptalap, aılap qozǵalmaı, úıden shyqpaı jazyp otyrady! Anaý batys ólkesiniń bizge beımálim ánderiniń sala-sala tarıhy, shejiresi, Arqadaǵy án padıshalary Birjan sal, Úkili Ybyraı, Aqan seri týraly tolymdy, derekti dúnıeler! Tolyp jatyr! Jıi habarlasyp turamyz.

– Áńgimeńizge rahmet, aǵa! Qalamyńyz muqalmasyn! Balalarǵa bazarlyǵyńyz kóbeısin!

Suhbattasqan

Ashat RAIQUL

Sońǵy jańalyqtar