15 Tamyz, 12:17 363 0 Bilgenge marjan Anar LEPESOVA

Nege biz osy...

Almatynyń aq tańy. №118-baǵyttaǵy avtobýs. Abaı kóshesimen shyǵysty betke alyp kelemiz. Jurttyń jumysqa aǵylatyn ýaqyty bolǵandyqtan avtobýs ishi lyq toly. Bir-birin ıterip, julqyp, aıaldama saıyn ersili-qarsyly kirip-shyqqan jolaýshy. Kenet egdeleý er adamnyń gúr ete qalǵan daýsynan bárimiz siltideı tyndyq: «Sý! Sý berińder! Avtobýsty toqtat!». Japatarmaǵaı daýys shyqqan jaqqa ańtaryldyq. Jerge sulap túsken qyzdy jolaýshylar jabyla kóterip, oryndyqqa otyrǵyzyp jatyr eken. Jan-jaqtan qyspaqqa túsip,  aýa jetpeı qalsa kerek, 18-19-dar shamasyndaǵy boıjetken esinen tanyp qalypty.

Birer mınýttan soń álgi qyz esin jıdy. Jan-jaqtan aýa jelpip, betine sý búrikken jurttan yńǵaısyzdanyp, ym-ısharamen jaǵdaıy ońalǵanyn uqtyrdy. Jolaýshylar oryn-oryndaryna yńǵaılanyp, avtobýs qaıtadan qalypty qyzmetine kóshti. Alaıda kóp uzamaı júrgizýshi qoǵamdyq kólikti qaıta toqtatýǵa májbúr boldy. «Telefonymdy kim aldy? Qaıtaryńyzdarshy, ótinem!», – dep  bozdap qoıa bergen boıjetkenge nazarymyz qaıta aýdy. Talyqsyp, esin bilmeı jatqan kezinde bireý telefonyn qoldy qylypty. Aıtýynsha, telefonnyń syrtyndaǵy qabyna salynǵan 20 myń teńgesi de urlanǵan. «Sońǵy aqsham edi, qaıtaryńyzdarshy qaısyńyz alsańyz da!», – dep jalyna jylaıdy.

Álginde boıjetkenniń aınalasyna qaýmalap, esin jııýǵa kómektesken tórt-bes adamǵa kúdiktene qaradyq. Eshbiri uryǵa uqsamaıdy, uqypty kıingen, salmaqty kisiler. «Avtobýsty jaýyp, jolaýshylardyń bárin jappaı teksereıik!», – degen usynys aıtyldy. Biraq avtobýs júrgizýshisi onsyz da kestedegi ýaqyttan keshigip kele jatqanyn, osy kúnge deıin mundaı urlyqtardyń eshbiri ashylmaǵanyn aıtyp, qoǵamdyq kóliktegi «tergeýshilerdiń» usynysyna úzildi-kesildi qarsylyq bildirdi.

– Bul avtobýsta «chas pık» kezinde kúnde bir telefon urlanady. Ury áldeqashan túsip ketti ǵoı, ýaqytty beker joǵaltpaıyq. Qaraǵym, jamandyqtyń bári sol joǵaltqanyńmen ketsin, basyń aman bolsyn!  – dep jolaýshy áıelderdiń biri boıjetkendi jubatty.

– Baıǵus qyzdyń qorǵansyz sátin paıdalanyp ketkenin qarasaıshy. Óı, jelkesinen shyqqyr! – dep endi biri baýkespeni qarǵap-silep jatty.

Adam azdy ma, zaman ba?

«Urlyq túbi – qorlyq» degen bir-aq aýyz sózimen tentegin tıyp, buzyǵyn túzegen halqymyz qazir suǵanaq qoldarmen kúresýden qajyǵandaı. Óıtkeni, buryn tek malyn qorysa, búginde múliktiń túri kóbeıgen saıyn, urlyqtyń da neshe atasy paıda boldy. Statıstıkaǵa súıensek, elimizde jasalatyn qylmystardyń 70 paıyzǵa jýyǵy – urlyq derekteri. Ásirese, páter tonaý, kólik bólshekterin urlaý, kólikterdi aıdap áketý derekteri órship barady. Basqany aıtpaǵanda, bir ǵana Almatynyń ózinde  bıylǵy jyldyń alǵashqy toqsanynda 39430 urlyq tirkelipti.

Eń soraqysy, urylar tirilerdi bylaı qoıǵanda ólini de tonaýdan taıynar emes. Jantúrshigerlik apat,  qabyrǵany qaıystyrar qaıǵy ústinde óz qulqynynyń qamyn kúıttep, ózgeniń múlkine tarpa bas salatyndardyń kóbeıýi qoǵamnyń quldyrap, adamnyń azyp bara jatqanyn aıǵaqtaıtyndaı.

Máselen, ótken jyly 22 naýryzda Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Samar aýdanynda eki júk kóligi soǵysty. Kólikterdiń biriniń júrgizýshisi oqıǵa ornynda til tartpaı ketti. Ekinshi júk kóliginiń tirkemesi birneshe metrge ushyp ketken. Tirkemege myńdaǵan qorap jyldam daıyndalatyn kespe tıelgen kórinedi. Apat kezinde jol boıy shashylǵan kespelerdi jergilikti turǵyndar eki táýlik boıy jınap álek bolǵanyn jergilikti aqparat quraldary jarysa jazdy. «Bireýge mal qaıǵy, bireýge jan qaıǵy». Qaıǵyly oqıǵa bolǵan jerde tonaýshylyq jasap júrgen jurttyń áreketinen janyń túrshigedi.

Ardan bezgender jol apatyna ushyrap, kóz jumǵan jolaýshylardy tonaýdan da shimirikpeıdi osy kúni. Qaısybir jyly  Oral-Aqsaı tas jolyndaǵy apattan qaza bolǵan áıelderdiń qymbat áshekeıleri men iri kólemde qarajaty qoldy bolǵanyn estigenbiz. Ómir men ólimniń ortasynda jatqan jolaýshynyń altyn syrǵasy, saqınasy, sómkesindegi bar aqshasyn belgisiz bireýler tonap ketken. Aýrýhanaǵa jetken soń kóz jumǵan áıel erterek kómek kórsetilse tiri qalýy múmkin edi. Alaıda ury hal ústinde jatqan adamnyń ómirine arasha bolýǵa tyrysýdy oılamaǵan. Keregin alyp, jónine ketken.

Osyǵan uqsas oqıǵa Shymkentte bolǵan edi. «Lada prıora» men «Aýdı» avtokólikteri soqtyǵysyp qalǵan. Reseılik kólikten túsken jigitter es-tússiz jatqan «Aýdı» júrgizýshisiniń iri kólemdegi aqshasyn alyp ketken. Jergilikti polıııanyń dereginde, apatqa aıyptylar jábirlenýshilerdiń 10 mln teńgesin urlap, iz sýytqan. El ortasynan sońǵy jyldary osy saryndaǵy soraqylyqtardy qulaǵymyz jıi shalady. Suǵanaqtyqtyń san túrin estip júrmiz ǵoı, alaıda, apatqa urynyp, ólim men ómirdiń arasynda arpalysqan jandardy aýdaryp-tóńkerip, timiskileı­tinderdi kóz aldyńyzǵa elestetip kóriń­iz­shi... Tula boıyń muzdap, deneń titirkenedi.

Qalalardyń ortasynda jolaýshy tasymaldaıtyn taksı júrgizýshilerin sózge tartsań, adamdyqty umytqan qoǵamnan tipti bezip ketkiń keledi. Olardyń  aıtýynsha, qalaaralyq joldarda apatqa ushyraǵan jandardyń qaltasy men sómkesindegi zattarǵa kezdeısoq jolaýshylar ǵana emes, keıbir jol polıııa qyzmetkerleri jáne jedel járdem qyzmetkerleri de qol suǵatyn kórinedi.

«Malym – janymnyń sadaqasy» deıtin qazaq eshqashan dúnıe qýmaǵan. Bizdiń de daýlaǵanymyz urlanǵan aqsha, barymtalanǵan buıym emes. Halqymyz bárinen bıik qoıatyn ar, uıat, ıman deıtin ulyq qasıetterdiń joqshysymyz. Óıtkeni bárimiz jolaýshymyz, shybyn janymyzdy shúberekke túıip, eki kúnniń birinde uzaq jolda júremiz. Qansha jerden ańdap bastyq desek te, kezdeısoq jaǵdaıdan eshkim de saqtandyrylmaǵan. «Apat aıtyp kelmeıdi». Aıdalada oqys oqıǵaǵa tap bolsaq, demeý bolýdyń ornyna, bir-birimizdi jemtigin kórgen bórideı ashkózdene talasaq, adamdyǵymyz qaısy?!

 

Raqymshylyqtyń da shegi bar emes pe?

Elimizde suǵanaq qoldar kóbeıip, urlyq-qarlyqpen mal taýyp, jan baǵýshylardyń kóbeıýine ne sebep degen saýalǵa jaýap izdesek, taıaqtyń bir ushy zańymyzǵa jáne onyń oryndalýyn qadaǵalaıtyn organdardyń jumysyna kelip tireledi. Ókinishtisi sol, respýblıka boıynsha jasalatyn urlyq derekterdiń kóbi jabýly kúıinde qalady eken. Sońǵy 25 jylda Qazaqstanda 2 mıllıonnan astam urlyq faktisi tirkelse, sonyń 1,5 mıllıony ashylmaǵan. Ishki ister mınıstrligi ókilderiniń málimetinshe, 2017 jyly urlyqtyń 45 paıyzy jáne tonaý jaǵdaılarynyń 55 paıyzy ǵana ashylǵan. Zańdy belshesinen bassa da, jazasyz qalyp, bostandyqta taırańdap júrgenniń saldary bolsa kerek, urylar qylmysyn qaıtalaýdan tanbaıdy.

Alaıda Almaty qalasy Almaly aýdandyq sotynyń sýdıasy Ernar Qasymbekovtiń pikirinshe, urlyq qylmysyn ashýda quzyrly organ qaýqarsyz nemese beıqam emes, tek kadr men ýaqyt tapshy. «Qalada turǵyndar jáne baqýatty azamattar kóp bolǵandyqtan urlyq faktileri de az emes. Polıııanyń jumysy kóptigine baılanysty keı isterdi ashýda olardyń tarapynan áreketsizdik oryn alýy da múmkin. Ár urlyq faktilerin tergeımiz dese, olardy bir jaǵynan kisi óltirý, tonaý, qaraqshylyq syndy aýyr qylmystardy ashý kútip turady. Iaǵnı, munyń bir sebebi kadr tapshylyǵynda bolýy da múmkin. Degenmen, bul baǵytta Almaty polıııasynyń qyzmeti álsiz deı almaımyn. Júkteme kóp bolǵandyqtan, urlyq qylmystary qysqa merzimde ashylmaı jatýy ǵajap emes», – deıdi E.Qasymbekov.

Polıııa qyzmetkerleriniń jumysynan bereke ketýine zańymyzdyń solqyldaqtyǵy da sebep shyǵar, kim bilsin?! Elimizde urylarǵa qatysty jaza jeńil ekenin eshkim joqqa shyǵara qoımas. Qazir urlyq jasap, urlanǵan zattardy satqan adamdar tek jeńil qylmystyq jazamen qutylady. Qylmystyq kodekstiń 192-babyna saı, olar ne aıyppul tóleıdi, ne ákimshilik jazaǵa tartylady. Al urlyqpen kúresti myqtap jolǵa qoıǵan álem elderiniń tájirıbesine kóz jibersek, baýkespelerge raqymshylyq jasalmaıtynyn kórýge bolady.

Máselen, Iranda birinshi ret urlyq jasaǵan urynyń oń qolynyń tórt saýsaǵy kesiledi. Ekinshi ret qaıtalasa, sol aıaǵynyń tabanynyń jartysynan aıyrylady. Úshinshi ret urlyq jasasa, túrmege qamalady. Al tórtinshi ret – sońǵy, qaladaǵy ortalyq alańda, kópshiliktiń aldynda darǵa asylady. Bul elde urylar qylmystyń jáne jazanyń aýyr-jeńil­di­gine qaramastan halyqtyń aldynda jazalanady.  Osynyń nátıjesinde Iranda urlyqtyń ózge qylmystar arasyndaǵy kórsetkishi tómendegen.

Birikken Arab Ámirlikterinde de áli kúnge deıin urlyq jasaǵan adamnyń qolyn kesý jazasy qoldanylady. Bul elde birinshi urlyǵy úshin urynyń bir saýsaǵynyń jartysy kesiledi. Ekinshi ret qaıtalasa, bir saýsaǵy, úshinshi ret urlyq jasasa qoly kesiledi.

Urylardyń saýsaǵy men qolyn kesý jazasy buryndary Qytaıda da bolǵan. Alaıda qazir QHR Qylmystyq Kodeksine sáıkes, urlyq-qarlyq jasaǵandarǵa qylmysynyń aýyrlyǵyna qaraı 3-10 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý jáne aıyppul salý, ómir boıyna túrmege jabý, ólim jazasyn berý, múlkin tárkileý sııaqty jaza túrleri taǵaıyndalady.

Soltústik Koreıada qylmystyń birqatar túri úshin ólim jazasy qoldanylady, olardyń arasynda urlyq ta bar. Bul elde ózgeniń múlkin urlaǵandar kópshiliktiń aldynda atylady.

Reseı tarıhyna úńilsek, qylmyskerlerdi aýyr jazalaýdyń birqatar túri bolǵanyn kóremiz. Bılikke kelgen ár patsha urylardy jazalaýdyń ózindik ádis-tásilderin engizip otyrǵan. Atap aıtsaq, shybyqpen sabaý, muryn, qulaq kesý, tabanǵa shege qaǵý, mańdaıyna "V" árpin kúıdirip basý ("vor" degen sóz) sekildi jazalar qoldanylǵan. Al qazir Reseı Federaııasynyń zańyna sáıkes, qylmystyń aýyrlyǵyna qaraı 5 jylǵa deıingi merzimde qo­ǵamdyq eńbekke jegý, aıyppul salý, bas bostandyǵyn shekteý jáne 2-10 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazalary qarastyrylǵan.

Bizdiń basymyzǵa da osyndaı kún týyp, óz amandyǵymyz, múlkimizdiń bútindigimen qam jemes úshin shekten tys keshirimshil, raqymshyl bolýdy qoıatyn mezgil jetken shyǵar... Siz qalaı oılaısyz, oqyrman?

Anar LEPESOVA

«Túrkistan»

Sońǵy jańalyqtar