8 Tamyz 2019, 15:26 1594 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qorqyttyń týysy jáne onyń jasaǵan jeri

(Qazaq ańyzdary)

Áıgili ǵalym Álkeı Marǵulan bul maqalasyn 1982 jyly tamyz aıynda «Qazaq ádebıeti» gazetine usynǵan edi. Alaıda sol ýaqyttaǵy ıdeologııanyń qazaq tarıhyna  degen ártúrli kózqarastaryna sáıkes bul maqalanyń úshten bir bóligi ǵana jarııalanǵan da, qalǵanyn osy joldardyń avtory óz qorjynynda saqtap qalǵany bar. Qazirgi «Mádenı mura» baǵdarlamasyna oraı, sol maqalany tolyq kúıinde jarııalaýdyń sáti endi kelgendeı. Maqalanyń qundylyǵy sonda — ǵalym munda Qorqytqa qatysty halyq arasyndaǵy ańyz-áfsanalar men tarıhı jazba derekterge jalpy sholý jasaýmen birge sol Qorqyt ómir súrgen zamandaǵy kóne qalalar, tarıhı eskertkishter týraly óte qundy maǵlumattar beredi. Ǵulama ǵalymnyń qolynyń taby, qalamynyń izi qalǵan materıaldyń bir sózin ózgertpeı, bir noqatyna nuqsan keltirmeı jarııalaýdy Álekeńniń rýhyn qurmetteýimizben qatar tarıhı murany boıtumardaı qasterleýimiz dep túsingenderińiz jón.

Dıdahmet ÁShIMHANULY,

«Qazaq ádebıetiniń» burynǵy qyzmetkeri.

 

Qazaq ańyzdarynda kózge erekshe túsetin tańsyq ýaqıǵanyń biri – Qorqyttyń týysy. Qorqyt jyr men kúıdiń atasy, halyqtyń jan kúıine zor áser etken kemeńger dana, óz zamanynyń paıǵambary sııaqty kisi bolǵandyqtan, halyq onyń týysyn da jaratylystan tysqary etip, jaı adamnyń týysynan ózgeshe etip týdyrady. Bul týraly mynandaı ańyz bar: Qorqyttyń anasy qypshaq qyzy eken. Qorqytqa júkti bolarda anasy qulannyń jaıasyna jerik bolyp, jerigi bir jylda áreń qanypty. Anasy Qorqytty qursaǵynda úsh jyl kóterip, jylyna bir ret tolǵaq qysyp otyrypty. Eń sońynda, týatyn jyly toǵyz kún tolǵatyp, dúnıege úsh kún, úsh tún qarańǵylyq túsipti, qalyń qara jańbyr, surapyl qara daýyl soǵyp, bireýdi-bireý kóre almaı, el-jurty qatty qorqynyshqa ushyrapty. Sol qarańǵylyq qorqynyshta týǵandyqtan atyn «Qorqyt» qoıypty. Sol ańyz boıynsha, Qorqyt ana­synyń qursaǵynan týarda qatty qınalyp, «Kór-qaptan týǵandaı» qatty qysylypty. Mahmud Qashqarıdyń anyqtaýynsha, «qap» ananyń jatyry. Eger bala sol jatyrmen birge týsa, ol qutty yrym dep sanalady eken. Ony «qablyǵ-qap jamylǵan» qappen qorshalǵan ul dep ataıdy. Qorqyt týarda Qara-taýdy te­gisi­men qarańǵylyk basyp turdy, sol tuman basqan taýdy «Qaraspan» dep atady, ol Qarataýdyń bir megzeýi.

Qorqyttyń áfsanalarynda, oǵyznamede sáýegeı Qorqyttyń týysy bútindeı ózgeshe: onyń anasy Quba dııýdiń qyzy edi, erekshe týǵan edi. Qazaq ańyzynda Qorqyt kór-qaptan shyqqan periniń qyzynan týypty, keıde kór-qaptan shyqqan dáýden, ne aqqýdan týǵan deıdi. Bunyń barlyǵy danyshpan Qorqytty legendaǵa aınaldyryp, onyń tegin keremet ıesi dep, ózin kıeli, sáýegeı, qadirli etip kórsetýden shyqqan. «Oǵyzname» boıynsha, ol aldaǵyny boljaı biletin, ıgilik pen zulymdyqty jarqyn ashatyn, ózi ádil, ózi jarqyn júzdi kisi bolǵan. Ananyń qursaǵynan shyǵysymen Qorqyt tili shyǵyp sóıleı týypty. Qorqyt Syr sýyna jaqyn Qarataýdyń bir qoınaýynda týǵan eken. Ol taýǵa Qarashyq dep, Qaraspan dep at qoıypty. Ol týraly el aýzynda taǵy mynadaı bir jyr bar:

Qorqyt týar kezinde

Qaraspandy sý alǵan,

Qara jerdi qul alǵan.

Ol týarda el qorqyp,

Týǵan soń ábden qýanǵan.

Bul sóz ótken dáýirlerde ataqty qo-byzshylar men baqsy-jyraýlardyń qobyzǵa qosyp aıtatyn saryndarynyń bastamasy bolǵan.

Demek, Qaraspan taýynyń olaı dep ata­lýy Qorqyt týarda ol jerdi qarańǵylyq basyp, el qatty qorqynyshta bolǵandyqtan týǵan edi deıdi halyq ańyzynda. Degenmen halyq ańyzdary dáripteıtin Qorqyttyń bul týysy halyq eposynda jolyǵatyn alyptardyń, ne jaýynger erlerdiń (Manas, Edige, Ersaıyn) týysyna óte uqsas, solarmen úndes túrde aıtylǵany baıqalady. Halyq mıfinde jeńilmeıtin jalǵyz kózdi dáýdi (Tóbekez) jer astyndaǵy úńgirde týǵyzyp, ne kórqaptan shyǵarsa, Qorqytty da kórde týǵyzyp, ne kór-qaptan shyǵarady. Keı ańyzda qý terisin jamylǵan periniń qyzynan týdyrady, ne aqqýdyń ózinen týǵyzady. Qorqytty Quba dııýdiń qyzynan týǵyzý atalar sózinde de aıtylady. Alyptardy kórde, kór-qapta týǵyzý ıslamnan burynǵy salt-sana túrin ańǵartady. Ekinshi — aqqýdy qazaqtar «kıeli qus» dep tanyp, ony ıslamnan burynǵy aspanǵa, táńirge tabynýdan shyqqan dep nanǵan. Bul nanym qazaqtarda XIX ǵasyrdyń sońyna deıin saqtalyp kelgen. Qazaqtardyń aq­qýdy «kıeli» dep ataýy eski baqsylardyń ylǵı aqqý terisin kıip, muny ashyq kórsetýinen. Aqqý terisin kıgen baqsynyń bireýin ótken ǵasyrdyń ishinde Shoqan sýretke túsirip, endi bireýin sýretshi P.Qosharov túsirgen.

Joıqyn alyptardy úńgirde, kórde týǵyzý – salt-sananyń eń eski túriniń biri. Óıtkeni, úńgir — adam balasynyń ejelgi turaǵy. Onyń ósip-ónip, birinshi iz qaldyrǵan jeri. Ondaı ejelgi oryndar zaman ótken soń, keıingi urpaqqa ata-babanyń ejelgi qonysy, olardyń qańqasy jatqan uıyq jer bolyp sanalǵan. Úńgirdi qasıetteý, úńgirdegi ata-babalardyń súldesine bas ııý ejelgi túrki taıpalarynyń baıyrǵy isi bolǵan. Bergi zamanda jaratylystaǵy ǵajaıyp kóri­nis­terdi qadirleý, asqar taý, qııa tas, jer-sýdy qasıetteý oǵyz ben qypshaqtarda erekshe oryn aldy. Salt-sananyń bul túrin qazaqtar sol ejelgi qalpynda saqtap keldi. Islamnan burynǵy osy tárizdi nanymdar boıynsha úńgirde, kórde týǵan alyptar jaratylystan tys joıqyn kúshtiń ıesi, jeńilýdi, qorqýdy bilmeıtin alyp er dep nanǵan. Sondyqtan olarǵa Kórtegin, Kór­uǵy­ly, Kór-qap dep at beretin bolǵan. Qazaqtardyń Qorqytty kór-qaptan týǵyzýy da osy nanymǵa tireledi. Bul nanymnyń qazaq dalasynda kúshti bolýy sonsha, XVIII ǵasyrdaǵy qazaq hany Abylaı óziniń batyrlaryn koryqpaıtyn, erjúrek qyp úıretý úshin, olardy japan túzdegi eski molada jalǵyz qaldyryp, túnetip otyrǵan. Jáne molaǵa jiberetin jas batyrdyń qorqý-qoryqpaýyn synaý úshin, ataqty batyrlardyń bireýine kebin kıdirip, kúni buryn kórdiń ishine jatqyzyp qoıady eken. Jas batyr japan túzde qarańǵy molaǵa kelgende, kórde kebin kıip jatqan batyr aqyryp, onyń aldynan shyǵa keledi. Eger ekeýi de shyn batyr bolsa, birinen-biri qoryqpaı aıqasa túsedi. Batyrdy osylaı kórge jatqyzyp synaý — halyq jyrynda jıi kezdesetin túbegeıli aıalǵynyń biri. Onyń ashyq mysalyn túrikmen men qazaqtar jyrlaıtyn «Kóruǵly» jyrynan da kórýge bolady.

Keıbir ǵalymdardyń Kóruǵlyny kór­­de týǵyzý bergi kezde týǵan jańa sıýjet deýine qosylýǵa bolmaıdy. Óıtkeni alyp erlerdi kórde týǵyzý bergi kezde shyqqan nanym emes, ol ıslamnan kóp buryn bolǵan salt-sananyń túri. Kórtegin, Kóruǵly, Kórqap dep ataý Orhon jazýlary kezinde, keıde onan burynyraqta shyǵa bastaǵan uǵym. Qorqytty kórden, kórqaptan týǵyzý — sol ıslamnan burynǵy nanymnyń bir beınesi.

Qazaq halqynyń Qorqytty erekshe qadirleý sebebin ashýǵa ótken ǵasyrda Shoqan Ýálıhanov pen V.V.Bartold asa kóńil aýdarǵan edi. Bartold pen V.M.Jır­mýnskıı «bul qadirleýdi qazaqtar qypshaqtar arqyly oǵyzdardan mıras etti» deıdi. Bul — durys aıtqan pikir. Biraq aıaýly ǵalymdar qazaqtyń kóbinese qypshaqtan taraǵanyna erekshe mán berip, olardyń quramynda oǵyz taıpalarynyń da silemi bar ekenin eske almaǵan. Olardyń oılaýynsha HI-HII ǵasyrlarda oǵyzdar Syr boıynan bútindeı bosyp ketip, olardyń tarıhı mekeninde ózderinen eshbir urpaq qalmaǵan. Biraq tarıh betine júginip kórsek, másele odan góri basqaraq. Oǵyzdar Syr boıynan tegis jónkilip ketpegen. Olardyń eginshileri, jataqtary, keıbir taıpalary, Jamal Qarshıdyń jazýynsha, mońǵol dáýi­riniń ózinde Syr boıyn qonystap otyrǵan. Olar ǵasyrlar boıy osy arany mekendep, beri kele olardyń keıbir taıpalary (kete, kerderi, adaı, abdal) qazaq qaýymyn qurysýǵa qa­tysady. Buǵan ashyq mysal, Qorqyt Kó­ruǵly, Jırenshe sheshen, Aldar kóse sııaqty oǵyz-qypshaq zamanynda shyǵyp, Syr boıyna kóp taraǵan ańyzdardyń qazaq halqynyń ortasynda ádemi, tereń, ǵasyrlar boıy saqtalyp kelýi uly dálel.

Oǵyz ben qypshaqtardyń qazaq halqynyń mádenı, rýhanı tirshiligine negiz bolǵan muralary da orasan kóp jáne ol murany sıpattaıtyn belgiler qazaq jerinde az jolyqpaıdy. Ony eń aldymen sýretteıtin joıqyn túrde saqtalǵan ejelgi oǵyz-qypshaq taıpalarynyń attary, bulardyń atymen baılanysty geografııalyq toponımder, sol zamannan kele jatkan tarıhı dástúrler, ańyz hıkaıalar.

Oǵyz dáýirin ashyq kórsetetin belgilerdiń asa jarqyn túri Syrdarııa boıyndaǵy eski qalalar, kúmbezder, munaralar, keshender ne olardyń qırap jatqan oryndary. Ondaı jádigerler Torǵaı, Jylanshyq, Kengir, Sarysý boılarynda da az jolyqpaıdy. Óıtkeni oǵyzdar bir zamanda (YIII-H ǵasyrlar arasynda) Syrdarııa men Torǵaı ólkesiniń arasynda kóship júrgen el bolǵandyqtan, olardan qalǵan jádigerler bul ólkeniń árbir túkpirinde kezdesip otyrady.

Syrdarııa jaǵasynda bolǵan oǵyzdardyń eń ataqty qalalary: Iangı-Kent (Jankent), Jent, Ýzkent (Ógizkent), Bar­shyn-kent (Qyz qala), Sútkent, Otyrar, Saýran taǵy basqalar. Oǵyzdarmen qatar Syrdarııa boıynda qypshaq taıpalarynyń baıtaq astanasy bolǵan Syǵanaq, Saýran, Túrkistan qalalary jáne olardyń kóp qystaqtary turǵan. Muny Makdısı Istarhı solaı dep ashyq aıtqan.

Tarıhtyń kórsetýi boıynsha, eń kórkem kalanyń biri. Barshynkent ony XIX ǵasyrdyń ortasyna deıin qazaqtar «Qyz qala» dep kelgen. Barshyn sulýdyń qalasy degen sóz. Bul qalanyń ataqty bolýyna sebep bolǵan eki kisi dep jazý qate aıtylǵan. Bireýi — Alpamys batyrdyń ju­baıy Barshyn-sulý (Gúlbarshyn), ekinshi — HSh ǵasyrdyń orta kezinde osy qalada jasaǵan ataqty ǵalym, ári aqyn Hısameddın Barshynlyǵı. Ol óziniń tamasha shyǵarmalaryn úsh tilde (túrik, arab, parsy) tilderinde jazyp, keıingi urpaqqa mura etip qaldyrǵan kisi. Qorqyt pen Ábý Nasyr ál-Farabıdiń sońyn ala Syr boıynan shyqqan danalardyń biri. Bir jaǵynan bul Almalyqtan shyqqan ataqty ǵalym Jamal Qarshıdyń dosy. 1270 jyly Jamal Karshı Jetisýdan Syr boıyna kelip, Barshynkentti kórý úshin, munda kóp ýaqyt Hısameddınyń úıinde qonaq bolyp jatady. Sol kezdiń ózinde Syr boıyn mekendeıtin oǵyz aýyldaryn kórip, olardyń konystap otyrǵan jeri Barshynkent pen Jent qalasynyń arasy ekenin anyqtaıdy. Oǵyz taıpasyna mura bolǵan qalalardyń áleýmettik, tarıhı, mádenı mańyzyna toqtalyp, olardy Balasaǵun, Almalyq, Qashǵar, Samarqand, Tashkent qalalarymen salystyrady. Qalalarmen qatar oǵyz-kypshaq dáýirinen kele jatqan túbegeıli muranyń biri, joǵaryda aıtqandaı sáýletti kúmbezder, keshender, munaralar, supylar. Bul qalyptas muralar Syrdarııanyń jaǵasynda ne oǵan quıatyn ózge ózender boıynda orasan kóp. Ony Qańqa-baba, Sarman-ata, Qorqyt-ata, Qarmaqshy-ata, Qaıyp-ata, Arys­lan-ata, taǵy solar sııaqty tolyp jatqan kóp kúmbezderden kórýge bolady. Eger ataqty oıshy, ǵalym, aqyn, mýzykant Ábý-Nasyr ál-Farabı óziniń týyp-ósken jeri Syrdarııanyń jaǵasynda qoıylǵan bolsa, onyń kúmbezi de solarmen qatar turǵan bolar edi, jáne ol týraly ǵasyrlar boıy Qorqyt kúmbezine arnalǵandaı talaı qyzyqty hıkaıalar, ańyzdar, áfsanalar týǵan bolar edi. Bul kúmbezderdiń kópshiligi Qorqyt zamanymen oraılas, ıslam dininiń Orta Azııa ólkesine taraı bastaǵan kezinde jasalǵan jádigerler. Ol kúmbezderde jatqan kisilerdiń árbiri ne oǵyz, ne qypshaq, ne qańly taıpalarynan shyqqan ataqty adamdar. Sondyqtan olar týraly aıtylatyn hıkaıalar, ańyzdar qazaq halqynyń ortasynda osy kúnge deıin az jolyqpaıdy. Olardyń keıbiri (Qorasan-ata, Aryslan-baba) ejelgi taıpalardy ıslam dinine úgitteýmen shuǵyldanǵan feodaldyq jańa salt-sananyń ókilderi. Bul týraly Qoja Ahmet Iassaýı:

Saıramda bar sansyz bap,

Túrkistanda túmen bap,

Babalar baby Aryslan-bap, — dep beker aıtpaǵan. «Bap» (baba), «ata», «áýlıe» dep ol kezde burynǵy «táńiri» dinin tastap, ne onymen qatar ıslam dinin jaqtamaǵan abyzdardy aıtqan. IH-H ǵasyrlarda ondaı baptar, atalar, kóbinese Qypshaqtardan, Qańlylardan, Qarahan tuqymynan, qarlyqtardan, ne oǵyz-seljúkterden kóbirek shyqqan. Arqany, Syr boıyn qonystaǵan qypshaqtar XII ǵasyrǵa deıin ıslamǵa onsha boı urmaǵan, eki júz jyl boıy oǵan qatty qarsylyq kórsetip kelgen. Qazaq ańyzdary boıynsha Qorqyttyń ózi de óle-ólgenshe ıslam dinine bas ımegen, onyń erejelerine bar bolmysymen qarsylyq kórsetip, burynǵysha aspandaǵy táńirini, atalar rýhyn qadirleýdi artyq kórgen. Sondyqtan bar ómirin ol Ázireıilmen alysýmen ótkizedi.

Qorqyt zamanynda turǵyzǵan kúmbezderde ıslam dininiń áseri bútindeı joq. Olardyń syrtqy túri tutasymen jazǵy kıiz úıge uqsaıdy. Qazaqstan olardy osy kúnge deıin «diń», «úı tas» dep ataıdy. «Diń» dep atalatyn sáýlet qurylysy túrikmen jerinde de bar. Bulardyń barlyǵy oǵyz-qypshaq dáýirindegi ataqty ásker basshylardyń kesheni, ne sulý áıelderdiń munarasy ekeni baıqalady. Ádemi qalaq tastan jasaǵan sondaı sáýletti jádigerdiń biri Kengir ózeniniń boıynda turatyn Dombaýyl, bireýi Torǵaı ózeniniń jaǵasynda turatyn, «Teke dyńy», «Baqsy mola», úshin­shi bireýi Tobyl ózeni jaǵasyndaǵy «Kók uıyq», taǵy basqalar. Qorqyt zamany ádemi kórsetetin belgilerdiń bir toby sol kezdegi ataqty áıelderge arnap salǵan keshender, kúmbezder, munaralar. Ondaı keshenderdiń eń sáýletti kórkemi Syrdarııa jaǵasyndaǵy Kók-kesene, Bıkem-munara, Sarysý boıyndaǵy Beleń-ana, Bolǵan ana, Jumban ana, taǵy basqalar. Abylǵazynyń aıtýy boıynsha, oǵyz zamanynda dańqty bolǵan kisiniń biri Barshyn-sulý Qarmysh kyzy, Manyshbektiń jubaıy. Oǵyz elin basqarǵan ataqty jeti qyzdyń biri. Qabyry Syr sýynyń jaǵasynda, ony halyq «Barshynnyń kók kesheni» deıdi.

Demek, Barshyn sulýdyń aty ári qala atynda (Barshn-kent), ári sáýletti keshen túrinde saqtalǵan. Keshen, keshene, Kesene qazaq ortasynda qoldanǵan sáýlet óneriniń bir túri. Erte zamanda bıik jerge (sý jaǵasynda), jeke salǵan kúmbezderdiń barlyǵy keshen, kesene dep atalǵan. Bul sóz XVI ǵasyrdan orys ádebıetine de belgili bolady. «Bolshoı chertej» kitabynda jolyǵatyn «keshen» sózine G.I.Spaskıı bylaı dep túsinik beredi: «Keshen — túrik sózi, ólgen adamnyń qabyrynyń ústine turǵyzatyn jádiger. Ony ne tastan, ne kirpishten, ne aǵashtan erekshe etip jasaıdy. Bul beıit-gorstan emes. Alystan kóz tartatyn sáýletti etip salynǵan kúmbezdiń bir túri.

Qorqytty asqan oıshy, sáýegeı kisi dep bas ııý oǵyz-qypshaq zamanynyń ózinen bastaldy. Oǵan zor mádenı úlgi bolǵan ásirese Qorqyttyń ataqty panteony, kúmbezi, halyq ony ǵasyrlar boıy qadirlep, bul ataqty jyraýdyń, asqan kúı­shiniń, aqylgóı danyshpan kisiniń turaǵy dep basyna myńdaǵan jyl shyraq jaǵyp keldi.

Qorqyttyń kúmbezin qazaqtar daıym «Qorqyttyń kúı tartatyn jeri, onyń qobyzy turǵan jer» dep basyna kúzetshi, shyraq jaǵýshy qoıyp júrdi. Qorqyttyń kúmbezi, erte zamannan kele jatqan úlken panteon (Qorym uıyq jer), halyq aýzynda áýlıe-babalardyń qorymy dep atalady. Bul qorym qazirgi temirjol boıyndaǵy Qorqyt stanııasynan ońtústikke qaraı bes shaqyrym jerde, Syr sýynyń oń jaǵasynda turady. Qorqyttyń kúmbezi erte zamanda salynǵandyqtan osy úlken qorymnyń ońtústik shetin ala, jarǵa taıaý jaǵynda bolǵan. Jalpy aıtqanda Qorqytpen onyń zamandastarynyń qabyry tý basta jarǵa taıaý jaǵynda ornalasyp, keıingi zamanda jasalǵan qorym soltústik bettegi beleske qaraı ósetin bolady. Qorqyttyń kúmbezi dyń salý úlgisinen asty tórt buryshty, ústi shomaq kúıdirgen kirpishten qurylǵan. Qazaq ańyzdary boıynsha, Qorqyttyń kúmbezimen qatar, onyń sý jaq irgesinde Qorqyttyń qaryndasynyń kúmbezi bolǵan. Syrdarııanyń tasqyn sýy eń aldymen osy kúmbezdi buzady. Sý kúmbezdiń qabyrǵasyn buzyp, qabirge taıanǵanda qazaqtar Qorqyttyń qaryndasyn alyp, endi alysyraq basqa jerge aparyp qoıady. Qorqyttyń óz kúmbezin Syrdarııanyń tasqyn sýy XIX ǵasyrdyń sońynan bastap buza bastaıdy. Biraq kúmbezdiń qabyrǵasy óte qalyń, ózi kúıdirgen kirpishten órilgen berik bolǵandyqtan ol jarty ǵasyr boıy tasqyn sýǵa bolmaı, boı bermeı, qarsy kúsh kórsetip turady. Kúmbezdiń sý jaǵy 1925 jyldan opyryla bastaıdy. 1952 jyly sý jaq qabyrǵasy tutasymen qoparylyp sýǵa ketedi. Sodan kúmbez birte-birte shaıylyp bitýge aınalady. Búginde onyń tek arqa jaq qabyrǵasy ǵana qalǵan.

Qorqyttyń tarıhı kúmbeziniń túrin, onyń kirpishteriniń formasyn búginge deıin saqtap turǵan tek osy qabyrǵasy. Kirpishtiń túri eń eski dáýirde jasalǵan úlken kvadrat formadaǵy kirpish. Qorqyttyń kúmbezin sý shaıa bastaǵan soń, qazaq qarttary odan zor qaýiptenip, Qorqyttyń súıegin buzylǵan jerinen alyp, ony sýdan alysyraq basqa jerge aparyp qoıady. (Qaljan Qońyratbaev). Jergilikti adamdardyń oıy endi sol aradan Qorqytqa jańadan belgi ornatýdy talap etedi.

Syr qazaqtarynyń aıtýy boıynsha, Qorqyttyń kúmbeziniń ishindegi saǵana tamy (qabiri) ózgeden bir metrdeı uzyn bolǵan. Osyǵan súıenip, olar Qorqyt boıshań, uzyn kisi bolǵan dep uıǵarady. Qorqyt kúmbezin eń alǵash fotoǵa túsirý 1862 jyly bolǵan edi. Sırek jolyǵatyn bul foto búginde tek Kaýfman jınaǵynda ǵana saqtalyp tur. Qorqyttyń kúmbezi boıyndaǵy «Baqsy mola» ne Keńgir boıyndaǵy Dombaýyl sııaqty ıslamnan burynǵy sáýlet óneriniń úlgi­si­men salynǵan (ÚI-YIII ǵasyr). Olarda por­tal, pyshtaq degen bútindeı joq. Olardyń qabyrǵasy meılinshe qalyń (2 metrge jýyq) tórt buryshty, ne segiz qyrly úı. Onyń ústine kıiz úıdiń formasyna uqsaǵan kúmbez ornatqan. Mundaı sáýlet úlgileri Qazaqstan jerinde óte jıi kezdesedi. Olardy joǵaryda aıtqan diń, dińgek, úı tastan, ne «Qozy Kórpesh — Baıan sulý», «Dombaýyl», «Baqsy mola», Torǵaıdaǵy «Tekeniń dyńy» «Kók Uıyq» tárizdi jádigerlerden kórýge bolady. Olardyń bá­ri­niń negizi «dyń», «úıtas» úlgisinen quralǵan. Olardyń bir ereksheligi, kúmbez shyǵarý ádisi Orta Azııada, Iranda, Arab jerinde qoldanǵan ádisterden bútindeı basqa. Kúmbez shyǵarý ádisi munda «jalǵan eńse» (lojnyı svod) tásilimen oryndalǵan. Osyndaı jalǵan eńse tásilimen turǵyzǵan qurylystyń biri joǵaryda kórsetken «Baqsy mola». Syrtqy jaǵy kúıdirgen kirpish, ishki jaǵy jáı kirpish. Ony Qorqyt kúmbeziniń bir túri deýge bolady. Onyń da qabyrǵasynyń qalyńdyǵy bir jarym-eki metrdeı. Qabyrǵany bylaı qalyń jasaý — «jalǵan eńse» tásiliniń kúmbez shyǵarý úshin zor qudyreti bolǵanyn kórsetedi.

«Baqsy molanyń» bir ǵajaıyp jeri, onyń ishin qazǵanda odan erte zamanda tiginen turǵyzyp aǵashtan jasalǵan mú­sin beıne tabylǵan. Biraq ókinishti jeri, músinniń jer ústinde turǵan basy órtten janyp ketip, onyń tek jerge qadaǵan bó­ligi ǵana saqtalǵan. Músin aǵashtan ju­myrlanyp jasaǵan tórt qyrly kespeltek taqta. Onyń bıiktigi áýelde bir jarym, eki metrge taıaý bolýy kerek, jerge qadaǵan bóligi jarty metr shamasynda. Onda jazý boldy ma, joq pa, ony aıtý qıyn. Bolsa ol taqtamen birge erte kezde janyp ketken bolý kerek. Ibn-Fadlannyń aıtýynsha, ólgen adamnyń basyna aǵash músin qadaý oǵyz taıpalaryna tán bolǵan jora. Oǵyzdardyń nanymy boıynsha, aǵash bádiz ólgen adamnyń rýhynyń máńgilik qorǵaýshysy dep sanalǵan.

Qorqyttyń Syr boıynda turǵan kúmbezin ótken ǵasyrdyń ekinshi jarymynda birneshe ǵalymdar baryp kórgen. Ony birinshi ret kórgen A.Gren. Onyń legendasyn ádemi jazyp alǵan V.V.Velıa­­mınov-Zernov, L.Meıer, P.I.Lerh.  Olardyń sońyn ala, ádeıi izdep baryp kórgen ǵalymdar I.V.Anıchkov, Á.Dıvaev, I.A.Kas­tane, P.S.Spırıdonov taǵy basqalar. Bul aıtqan ǵalymdar óziniń baqylaýynda Qorqyttyń kúmbezimen qatar, onyń halyq aýzynda aıtylatyn ańyzdaryna, onyń kim bolǵanyna kóbirek oı bólgen. Qorqyttyń kúmbezi týraly tolyǵyraq jazǵan Á.Dıvaev. Bul kisi Qorqyt kúmbezin zertteýge eki ret (1896-1898) baryp, ol týraly birtalaı málimet jınap úlgerdi. Ol týraly tarıhı legendany zertteýshi sol kezdegi ataqty qarııa Ospan Qasımovten jazyp alady. Á.Dıvaev baryp júrgen kezde Qorqyttyń kúmbeziniń irgesi esh buzylmaǵan. Onyń tarıhı zamandaǵy túri jaqsy saqtalyp, onda shyraqshylar turatyn bolǵan, ony qasıetteıtin. Syrdarııa boıyndaǵy ataqty kúmbezderde shyraqshy turý dástúri erte zamannan kele jatqan mádenı tir­shi­liktiń bir túri. Bul dástúr bizdiń zamanymyzdyń otyzynshy jyldaryna deıin berik saqtalyp, keıinirek umytyla bastady.

Degenmen, Qorqyt týraly, keshender týraly Syrdarııa boıynda jasalǵan qalalar, kúmbezder, keshender týraly aıtylatyn qarııa sóz, ańyzdar qazaq halqynyń ortasynda osy kúnge deıin orasan kóp. Ondaı ańyzdardyń keıbiri ótken ǵasyrdyń sońǵy kezderinde sol kezdegi orys gazetterinde, ne jýrnaldarynda jaryq kórip otyrdy. Ony Jańǵyz qala, Qyz qala, Jankent, Sýǵanaq ata, Qorasan ata tárizdi, kópke málim bolǵan ańyzdardan ashyq kórýge bolady. Ondaı tarıhı ańyzdardyń asa baǵaly túrin tobymen jınaǵan ásirese Á.Dıvaev. Olardy búginge deıin umytpaı ádemi aıtýshy qarııalar Jaqyp ata, Alqýat Qaınarbaev, Kete Us­bultan, Saqy Qurmanbaev, Orynbaı Dosta­nov taǵy basqalar. Bulardyń barlyǵy Syr boıynda týyp-ósken, sondyqtan onyń shejiresin, hıkaıalaryn bala kúninen biletin káriqulaq adamdar.

Qorqytpen qosaqtalyp aıtylatyn tarıhı hıkaıanyń eń bir baǵalysy, ásirese, Jankent qalasy týraly ańyzdar. Sol ańyz boıynsha bul qalany kóp zamana bılegen kisiniń biri — elge úgit-nasıhat aı­týshy, ózi júzden asqan oıshy qart bolady. Abylǵazynyń túrikmen shejiresinde oǵyz eli ár ýaqyt Jankent qalasynda jınalyp, qaıy halqynan Inal Iaýıdy han kóterip, oǵan Qorqyt atany ýázir etedi.

Ol kisiniń aıtýynsha, oǵyz eline júzdegen jyl astana bolyp kelgen, Syr sýynyń aıaǵynda turatyn uly mura Jankent qalasy edi. Oǵyzdar osy jerdi erte zamannan baıyrǵy etip, patshalary Jankent qalasynda otyryp, Jankent solardyń astanasy boldy. IH-H ǵasyrda jazǵan arab geografy Ibn-Rýsteniń baıandaýynsha, Jankent (arabsha — Shahrıstan) oǵyz­dardyń el basqarýshylary otyratyn úlken astana qala dep sıpattaıdy.

Jankent týraly aıtylatyn qazaq ańyzdarynda bul qalany mekendegen eldiń joıylyp ketýin, onyń kúırep-bitýin qalaǵa ordaly jylan qaptap ketýimen dep qaýeset etedi. Qalany dańqty adamdary Qorqyt ata, Sarman Qusı, Sanjar sultan, onyń jubaıy Bıkem, olardyń ata-analary tegisimen jylannyń shaǵýynan óledi. Jankent patshalyǵyn saqtaý úshin Syr boıyna qara daýyl soqtyryp, Qorqyttyń kúshti rýhy túrinde qara býra keledi.

 

Syrdyń tómengi jaǵyndaǵy qazaqtar 1867 jyly saıahatshy orys sýretshisi V.Ve­reagın bir qarııadan mynadaı jazyp alǵan: «Kazahı rasskazyvalı predanıe o sýestvovanıı zdes kogda-to bolshogo goroda ı govorılı, chto zdes bylı postroıkı, ı po predanııý sedennogo zmeıamı. Zdes jılı gosýdarı okrestnyh zemel. Odın ız nıh jenılsıa na docherı sosednego arıa (pechenega), no za nevernost lıshıl ee jıznı. Test, byl koldýn (baqsy), ne býdýchı v sostoıanıı otvetıt za doch nasadıl na gorod zmeı, pojravshıh arıa ı vseh ego poddannyh». Bul qazaq halqynyń esinde ádemi legenda bolyp saqtalǵan «Qorqyt kitaby» men «Oǵyz namede» aıtylatyn Qazanbektiń ordasyn besheneler qıratqan oqıǵasyn sýretteıtin bir qyzyq hıkaıa.

Jankent qalasy artyq buzylmaı turǵan kezinde ony birinshi ret qazyp zerttegen ǵalym I.I.Lerh (1867). Ol kisiniń kórsetýinshe, ol kezde qalanyń eski qabyrǵalary, keıbir arhıtektýrasy, kósheleriniń izi áli joǵala qoımaǵan. Syrtynan qaraǵanda Jankent qalasynyń túri úlken joıqyn tóbe sııaqty, buzylǵan úlken eski qalanyń orny. Onyń plany tórt buryshty, jan-jaǵy tutasymen kirpishten turǵyzǵan bıik qamalymen qorshalǵan. Qamal qabyrǵasynyń qalyńdyǵy 6 metrdeı. Eń jaqsy saqtalǵany ońtústik qabyrǵasy. Onda qatar-qatar tizbektelgen birneshe bıik munaralar, oq atatyn tesik kózder saqtalǵan. Eń bıik munara ońtústik batysynda kókke sozylyp tur. Qalanyń ortasynda tóbesin bıikke sozyp kótergen, jan-jaǵyn qorshaǵan eski saraıdyń orny. Onda el basqarýshylary turǵan. Onyń aldyńǵy kirisiniń alty buryshty ózi bıik terrakotamen ádemilep munaramen sýrettegen. Qalanyń jan-jaǵynda fortıfıkaııa ádisimen salǵan úlken kórkem qaqpalardyń qaldyǵy, jaý kelse qorǵaıtyn munaralar. Qamaldyń bıik basyna kóterilgende, onyń ortasynda áli saqtalyp kelgen úıdiń qabyrǵalary, kóshelerdiń izi ashyq kórinip jatady. Ortadaǵy saraıdyń ishinde ótken zamandarda ádemi baqsha, sý aǵyzyp keltiretin qaýza bolǵan.

Úılerdiń oryndary, qabyrǵasyn arshyp kórgende, odan kóptegen arhıtektýra úlgisi, qabyrǵaǵa túsirgen sýretter, kúıdirgen kirpishter, kók qyzǵylt shyny (glazýr) men japqan kóze taqtalar, terrakotalar, aǵashpen jasalǵan órnekter, , kóze synyqtary, arab jazýymen áshekeılengen saýyttar, taǵy sol sııaqty óner túri. Úılerdiń qabyrǵasyn birneshe ret ádemilep sylaǵan, keıbirin terrakotamen, ǵanyshpen áshekeılengen, keıbir úıdiń kúmbezderin joǵary eńsesin kóterip áshekeılengen.

Qazýmen tabylǵan ózgeshe nárseniń bi­ri – sol eski dáýirlerde ádemi dúnıe jasaıtyn sheberhananyń orny. Ony qazǵanda ishinen kirpish kúıdiretin, kóze saýyt kúıdiretin, ádemi glazýrmen jasaıtyn sheberhana oryndary saqtalǵan. Olardyń barlyǵynda sol kezde istegen jumystardyń qaldyǵy sonsha kóp tabylǵan. Sonyń biri arab harpimen jazylǵan kirpish.

Sheberhanada tabylǵan qyzyq nárseniń biri glazýr qorytatyn peshtiń qaldyǵy, onyń ústinde shoıyn qazan saqtalǵan, onyń ishi qatyp qalǵan glazýrdiń izi. Kóbirek kezdesetini – kók, kók-jasyl, qyzǵylt, sarǵylt, aq. Glazýr jasaý jaǵynan eski Jankent astanasy sonyń bir ortalyǵy. Eń ádemi órnek glazýrmen óńdep arasyna sýret túsirgen kóze saýyttar, ydystar orasan kóp tabylǵan. Olardyń birtalaıy HII-HIV ǵǵ. Altyn orda zamanyna jatady. Jankentte mystan, kúmisten jasaǵan XIII-XIV ǵǵ. moneti de tabylǵan. Biraq ókinishti jeri bul qalany bútindeı qurytqan.

Sovet dáýirinde Jankentti tolyq zerttep, odan osy sııaqty kóp nárseler tapqan ǵalym S.P.Tolstov.

Qorqyt kitabynda jáne «Oǵyznamede» kóp aıtylatyn Qarataýdaǵy eski ordanyń biri – Qarashyq (Qaraspan). Ol Qarataýdyń ońtústik betkeıinde, Qarnaq qalasyna jaqyn jerde bolǵan. Qazaq halqynyń epos jyrlarynda ony «Qyryq qaqpaly Qarashyq» dep qadirlep, Qarataýdyń atymen uıqastyryp jyrlaıtyn bolǵan.

Mahmut Qashqarı Qarashyq qalasyn Otyrardyń (Farabtyń) bir aty dep kórsetedi. Ekeýiniń arasynda baılanys kóp bolǵan soń aıtqan bolý kerek. Biraq Qarashyq-Qarataýdyń qadirlep aıtatyn bir aty. (Qarashyq, Qaraspan, Qarataý). Alyp Qazynbekti «Qorqyt kitabynda», «Oǵyznamede», «Qarashyqtyń qablany», Túrkistannyń tiregi dep jyrlaıdy. «Qarashyq Shopan» – ol da osy Qarashyqtan. Qarashyq Qazyǵurt sııaqty asa qadirleıtin, ishki oǵyzdardyń qyzyqtaǵan jurty. Abylǵazy aıtqan ǵoı: «Oǵyzdardyń kúnshyǵysy – Ystyqkól, Almalyq, Shý, Talas ózenderi, ortalyǵy – Saıram, Qazyǵurt, Qarashyq taýy, Temir qazyǵy (soltústigi) - Ulytaý, Kishitaý, Mystyń keni (Jezqazǵan), kúnbatysy – Syr sýynyń aıaǵy, Jańakent, Qaraqum. Oǵan qosa Qazyǵurtty qadirlep aıt­qan jerinde – Qazyǵurt taýyndaǵy Úń­gir­tasty ádemilep kótergen Salar Qazan edi.

Ataqty Qarashyq qalasynyń orny búginde Túrkistan qalasynan sál tómenirek, Qarnaq qalasynan taıaý jerde, Qarashyq taýynyń (Qarataýdyń) ońtústiginde turady. Qazirgi arheologııalyq kartada ol uly Qorymdy Qarashyq – 1, Qarashyq – 2 dep ataıdy.

Qorqyttyń kúmbezimen baılanysty, onyń mańaıynda, odan joǵary Syr boıynda kóp tamasha qalalar bolǵan. Olardyń ishinde tarıhtyń ádemilep sýrettegeni úlken baıtaq qalalar Jend, Barshyn-kent, Syǵanaq, Orda-kent, Túrkistan, Otyrar, Sútkent, Qarnaq, Saıram, Talas, Shý, taǵy tolyp jatqan ózge kóp qalalar úıindisi.

Oǵyz-qypshaqtarmen, Qorqyt oıshymen kóp baılanysty bolǵan iri qalanyń biri – Jend. H ǵasyrdaǵy arab geograftarynyń jazýy boıynsha, Jend oǵyz-qypshaq elin basqarýshylar turatyn úlken, astana qala. Onyń bazary sondaı úlken, ár jerdiń saýdagerleri tolyp júredi. Iakýttyń kelip jazýynsha, Jend Túrkistanda turatyn túrki taıpalarynyń eń úlken qalasynyń biri.

Jend qalasynyń joıqyn tóbesi búginde Syrdarııanyń sol jaq betinde, Qyzylorda qalasynyń ońtústik batysynda, Jańadarııa ózeniniń boıynda turady. Ol týraly qazaq halqy aıtatyn qarııa sózder orasan kóp.

Syrdarııanyń tómengi jaǵynda bolǵan oǵyz eliniń ataqty bir qalasy – Barshynkent. Ony HIII ǵasyrda jaqsylap sýrettep, ǵalymdaryn, aqyn-jyraýlaryn, kemeńger adamdaryn aıtyp qaldyrǵan Jamal Qarshy.

Bul qalanyń bir oı tartatyn bir qasıeti – munda úsh tilde ádemi sóılep, tilderdiń ereksheligin jarqyn bilgen qypshaq eliniń bir asqan jyraýy turǵan. Onyń aty Hısameddın Hamıd. Esimi Barshynlyǵı. 1273 jyly onyń úıine qonaq bolyp, Jetisýda Balasaǵun, Almalyqta týyp-ósken ataqty ǵalym Jamal Qarshı kelip, kóp ýaqyt onymen syrlasyp, ádebıet, tarıh, mádenıet týraly, Syr boıyndaǵy kóp qalalar týraly onymen májiliste bolady. Esim Barchynlyǵıdyń Jamalǵa ádemilep aıtqany – óziniń ádebıetpen, tarıhpen, oı-sanamen kóp zamannan beri shuǵyldanyp júrgeni. Sony jarqyn túrde sıpattap, úsh tilde jazatynyn qyzyq kórip sýrettegen. Onyń aıtýynsha, arab tilinde jazsań – óte kórkemdikti bildiredi (fasıha), Iran tilinde jazsań – oıǵa batasyń (malıha), tú­rik tilinde jazsań – shyndyqqa múlgısiń (sahıha). HIII ǵasyrda mundaı jarqyn oı­lar aıtqan ári ǵalym, ári aqyn, ári oı­shy Barshynlyǵı Jamalǵa úlken áser etken. Bul ekeýi qypshaq memleketiniń (Altyn Orda) ósken mádenıetin, ádebıetin, danyshpan adamdaryn eske túsirip, qyzyq kóredi. Jamal Qarshı kórikti Barshynkent qalasyn, Altyn Ordaǵa astana bolǵan ádemi Jend qalasyn kelistire jazyp alady.

Barshynkenttiń ekinshi tańsyq jeri, ol qalany oǵyz elin basqarǵan jeti danyshpan qyzdyń biri – Barshyn-sulýǵa arnap salǵan. Qazaqtar ol qalany bergi kezge deıin «Qysh-qala» dep keldi. Demek, qyzǵa arnap saldy degendi meńzeıdi. Ádebıette aıtylatyn «Qyz-qala» keıbir ǵalymdardyń shyǵarǵan oıy durystyqqa kelmeıdi. Onyń qate aıtylǵanyn V.I.Jırmýnskıı jaqsylap kórsetken. Barshynkent (Qyz-qala) qalasynyń orny Syrdarııanyń sol jaq betinde, Qyzylorda qalasyna qarsy turady.

Ǵasyrlar boıy qypshaq ulysyna astana, mádenıet ortalyǵy bolǵan, saýda bazary úlken, keń baıtaq qalanyń biri – Syǵnaq. Bul qalany birinshi ret tarıhqa belgili etken – H ǵasyrdaǵy arab geografy Ál-Makdısı. Ol ǵalym Jetisý men Syr boıynyń qalalaryn eske túsire kelip, óziniń ataqty kitabynda «Taraz», Sýǵnaq (Syǵnaq) dep jazady. HI ǵasyrda Syǵnaqty eske túsirgen – Mahmud Qashqarı. Sol zamannan beri qaraı HVǵ. deıin Syǵnaq qypshaq ulysynyń astanasy bolyp keldi. HII ǵasyrdan bastap ıslam dinin qabyl et­ti. Arab jazýshylarynyń aıtýynsha, Syǵ­naq qalasynda turǵan bir ǵana qypshaq pen qańlylar, olardyń birinen-birin aıyryp bolmaıdy. Syǵnaq solardyń astanasy.

HIV ǵasyrda Syǵnaq qalasynda Desh­ti-qypshaq (Altyn Orda) ulysynyń aqsha-monetteri basylyp turdy.

Orta ǵasyrdaǵy Syǵnaq qalasynyń saıası tirshiligin, mádenıetin, ulan baıtaq bazaryn, qala qurylysyn, ádemi úılerin tolyǵyraq jazǵan ǵalymdar Sharafýddın Iazdı, Fazýlla ıbn Rýzbıhan. Bul ǵalymnyń baıandaýynsha, Syǵnaq ólkesi qyr dalanyń irgesinde ádemilep salynǵan bir jer. Eski dáýirlerde ol óte gúldenip turǵan úlken qalanyń biri bolǵan. Bul ólke tutasynan kórkeıip turǵan bir ózgeshe qurylys. Oǵan sebep bolǵan jeriniń baılyǵy, eliniń sypaıy, tatý-tátti turýy. Bul qala Deshti-qypshaqtyń shyǵar aýzynda. Onyń ereksheligi qalasynyń baıtaq shalqyp jatqan beınesi, eliniń ár ýaqyt jaqsy minez bolýynda. Sáýletti etip salǵan bul qalanyń turǵyndary sondaılyq kóp, ózderi ár ýaqyt qýanyshta júredi. Qalanyń bazarynda kún saıyn 500 túıe artylǵan nárseler kesh bolǵansha satylyp bitedi. Onyń mańaıy egin sýarý úshin jasalǵan, toptalǵan aryq toǵan. Bul qalaǵa Arkadan (Deshti-Qypshaq), Hajy-Tarhanjaǵynan qanshama baı dúnıe keledi, olardyń ishinde myńdaǵan qoı, toptalǵan jylqy, túıe, kisten, tıynnan jasalǵan ádemi ishikter, tondar, qarýly sadaqtar, qaıynnyń bezinen jasalǵan jebeler, jibek matalar, taǵy basqa túrli nárseler. Syǵnaq ári sáýletti, ári baı jer bolǵandyqtan, oǵan Edilden, Kaspıı teńizinen, Qashqardan, Hotannan, Maýrennahrden qaptaǵan saýdagerler kelip, deshtiniń halqyna óziniń nárselerin satady. Jalpy aıtqanda, Syǵnaq – kóp eldiń saýdagerleri toptalyp, jınalyp, kóp jerdiń dúnıesi keletin baıtaq úlken saýda orny.

Óleńmen Syǵnaqty sýrettegen jerine Rýzbıhan taǵy bylaı degen: «Syǵnaq ádemi, jaqsy qala. Deshti-qypshaqtyń irgesi, oǵan Deshti-qypshaqtyń baılyǵy ústi-ústine kelip turady. Bul kóp ǵalymdardyń turatyn jeri. «Bıhaıa» degen kitap osynla jazylyp shyqqan. Ony jazýshy Hasameddın Alı Syǵnakı, 1407 jyly qaıtys bolǵan. Ol kitaptyń mazmuny Burhameddın Margınanı shyǵarǵan zań kitaby «Kashf Zýnýnge» jazǵan taldaý.

Syǵnaq qalasynyń búginge deıin kelip jetken joıqyn qoryny Syr boıyndaǵy Túmen-aryq stansasynyń soltústikke qaraı 19 kılometr jerde turady. Ony sovet dáýirinde zerttegen ǵalymdar A.Iý.Iakýbovskıı, S.P.Tolstov.

Syǵnaq qalasynyń shejiresi, onda jasaǵan kemeńger kisilerdiń ómirbaıany qazaq halqynyń shejiresinde jıi kezdesip otyrady.

Syǵnaqtan joǵary, Syrdyń oń jaǵynda turatyn eski oǵyz-qypshaqtardyń bir qalasy – Orda-kent. Hǵasyrdaǵy arab jazýshylarynyń aıtýynsha onda bir taıpa eldi basqaratyn el bıleýshi turady, sondyqtan ol myqty qamaldy «Orda-kent» dep ataǵan. Qalanyń ishindegi bıik saraıda, syrtqa qorshalǵan qabyrǵalarda myqty qamalmen bekitilip, onyń syrtyn sý toltyratyn aryqpen qorshap qoı­ǵan. Makdısıdi aýdarýshy bul Syrdarııanyń Orda-kentin bilmeı, Makdısıdiń aıtqany Shý ózeni boıynda turatyn «Ýrdaǵy keledi» dep túsingen. Biraq onyń durys emes­tigin Syrdarııa boıyndaǵy qalalardyń arheologııalyq kartasy ashyq aıyryp beredi.

Qorqyt zamanymen tereń baılanysty uly qalanyń biri – Syrdarııanyń oń jaǵasynda turatyn ataqty Saýran qalasy. H ǵasyrdaǵy arab geograftarynyń sýretteýinshe, Saýran eski zamannan Oǵyz ben qypshaqtardyń uly ordasy bolǵan áıdik qala, saıasattyń, mádenıettiń, saýdanyń baı uıytqysy bolǵan jer. Onyń mańaıy tolyp turǵan qypshaqtardyń qystaýy. Maksdısıdiń jazýynsha, bul qalany munaraly jeti qatar bıik qamaldarmen qatar-qatar qorshap bekitken. Deshti-qypshaqpen baılanysty qala, óte baı, oǵyz-qypshaqtardyń bas qosatyn ortalyǵy, saýdagerlerdiń kóp jınalatyn jeri.

HV-XVI ǵasyrlarda Saýran – Qazaq handyǵynyń astanasy. Munda olardyń saraılary, meshitteri, mektebi bolǵan. Óndiris isteriniń, sheberhanalardyń orny saqtalǵan. Syǵnaq, Saýran, Jend, Jankent ádemi kilem shyǵarýdyń, tuskıiz jasaýdyń, at-saımannyń, sadaq-jebe jasaýdyń, kóze-saýyt shyǵarýdyń ortalyǵy bolǵan. XVIII ǵasyrdyń 20-jyldary jońǵarlar qazaqty orasan qyryp, Syǵnaqty, Saýrandy, Otyrardy, taǵy basqa qalalardy tegisinen qıratyp, qazaqty «aqtaban shubyryndyǵa» aınaldyrdy. Saýrannan ketýdi qımaǵan qazaqtar jaýdyń oǵyna kónip, «Saýrandy eki ret aınalyp júrdi», «Saýrandy eki aınalǵan», deý qazaqtyń maqalyna kirgen.

Saýran qalasynan qalǵan qurylysy, onyń arhıtektýrasyn, munaralaryn birinshi ret zerttegen Shoqannyń dosy P.I.Lerh. Ol týraly, taǵy basqa buzylyp jatqan Syrdarııanyń qalalary týraly, kóp sırek málimetter osy kisiniń zertteýinen tabylady. Ol kisiniń oılaýynsha, Otyrar qalasynyń tarıhta ataqty bolýy temirdiń osy qalada qaıtys bolýy (1405j). Keıin qala kóp zamannan elsiz turdy, qazir tek qana joıqyn tóbe. Saýrandaǵy eki uly munara Lerhtyń kezinde bútin turǵan. Zertteýshi onyń jazýlaryn tegisimen sýretke túsiredi.

Qorqyt zamanyn jarqyn túrde sıpattaıtyn, Syr sýynyń boıynda, Arys ózeni quıatyn onyń oń jaq betinde turatyn uly qala – Otyrar. Bul óte eski zamannan kele jatqan, árbir taıpaǵa astana bolǵan tarıhı qala. Sońǵy jyldary júrgizip jatqan zertteýler boıynsha, monǵol dáýirine deıingi Otyrardyń qalyńdyǵy birneshe qattarǵa bólinedi. Onyń eski zamandaǵy astyńǵy qattaýy ǵun, úısin, Qańqa (Kangoı) zamanyn sýretteıdi. Onyń ishindegi eski qańqa (b.z.d III-I ǵ buryn) sońǵy qańqa (I- IV ǵ) odan joǵarǵysy besheneler dáýiri (V-VIIIǵ) oǵyz, qypshaq, qańly, qarmaq zamany (VI-HIIǵ) oǵyz dáýirin jarqyn túrde sýretteıtin Otyrardyń bólikteri: «Altyn tóbe», «Kók Mardan».

IH ǵasyrda oǵyz eli mekendegen Otyrar qalasyn birinshi ret jazyp qaldyrǵan arab geografy Ibn Hordadbek – ataqty saıahatshy, arabtardyń Orta Azııany, Ońtústik Qazaqstandy jaýlap alǵan kezinde Syrdarııadan Jetisýǵa deıin aralap ótken zertteýshi ǵalym. Ol kisiniń esine alǵany Otyrardyń áskerı kúshi. Onda musylman (oǵyz) áskeri men Qarluq áskeri birigip turady.

Arab jazýshylarynyń aıtýynsha, oǵyzdardyń mekeni Hazar men Qypshaqtardyń arasy, Qarlyqtyń jer shetinen bastap, Otyrar arqyly Úrgenishke deıin sozylyp otyrady. Parsy geograftary da osylaı aıtady. «Oǵyzdardyń qonysy Qarlyq jeri Tarazdan kúnbatysqa qaraı, Sútkent, Otyrar arqyly Horezm teńizine deıin otyrady». Iakı «Jend teńizi» (Aral) men Otyrardyń arasy Syr sýynyń eki beti».

Sol jazýlardyń sýretteýinshe, Otyrar árbir eldiń saýdagerleri kóp jıylatyn eń baı qalanyń biri, Túrkistannyń, Maýrennagrdyń, Hazarlardyń saýdaǵa ákelgen múlikteri top-tobymen jınalatyn uly qoıma. Bul qalany basqaryp otyrýshy jergilikti eldiń ákimi. Bul qaladan syrtqa shyǵatyn nárselerden kózge erekshe túse­tini – attyń jamylǵysy, syryp tikken kórpeler, ádemi matalar (qarabas), appaq qardaı aq kıizder. Olardyń jeri de baı, Saıram men Otyrardyń arasy ulan baıtaq óris, mal baǵýdyń uıytqysy. Munda ıslam dinine kirgen túrki taıpalarynyń myńdaǵan kıiz úıleri turady. Mahmud Qashqarıdyń anyqtaýynsha, Farab oǵyz qalalarynyń tutasyn aıtqan aty, bylaısha Qarashyq deıdi. Qarataýǵa jaqyn turǵanyn kórsetedi.

Otyrardan joǵary, Syrdyń sol jaq jaǵasynda turatyn úlken qala Sútkent baılyqtyń keń taraǵan jeriniń biri. Onda birińǵaı jumys basqan momyn túrkter turady. Saıram, Talas (Taraz) qalalary týraly osyndaı eski jazýshylardyń aıtqany kóp kezdesedi.

Abýlǵazynyń ádemi sýretteýinshe, Qorqyt zamanynda bul qalalarmen qatar qyr saharada, Syr boıynda «dyń» - munara turǵyzý isi orasan kúshti bolǵan. «Barlyq eldiń orny dyńly boldy» deıdi Abylǵazy. Demek, kóp munara, dyń turǵyzýdy erekshe súıgen. Syr boıynda bolǵan dyńnyń qaldyǵy bergi kezge deıin «Dyń qorǵany» deıtin jerdiń atymen saqtalyp keldi. Ondaı uly dyńdar Torǵaı, Ulytaý ólkesinde óte kóp, sonyń biri «tekeniń dyńy» - oǵyz taıpasynyń atymen saqtalǵan. Bırýdiń aıtýynsha, Oǵyz-hazar jerinde kisiniń kózine erekshe túsetin qurylys – bıik munaralar.

Qorqyt hıkaıasyn tolyqtyra túsetin – oǵyz dáýirinen mıras bolǵan Qazaqstandaǵy tarıhı jer attary. Onyń jarqyn túrin biz búginge deıin saqtalyp kelgen mynadaı jer attaryn kóremiz. Máselen, «Qorqyt kól» (Torǵaıda), Ógiztaý (Atasý boıynda, taǵy basqa jerde), Ógiz-sý, Ógiz jylǵasy, Ógiz-saı, Tas-ógiz (Syrtqy-ógiz) – Syr boıynda, Barshyn kól (Torǵaıda, Atbasarda, Arqa (Arký), Tún-qyry, jurtarynyń joǵarǵysy Tún qyry (Sary arqa), Ulytaý, Kishi taý, Ortaý (Ortag), Kertaý, Qutty-qııa (Ortaýdyń bıik shyńy), Borsyqtyń qumy, Qaraqum, Syr sýy, Aral, Kaspıı teńizi, Qarataý (Qarashyq taýy, Qaraspan taýy), Qazyǵurt taýy (Qutty qııa), Talas, Shý ózenderi, Kúnbatysta Mańǵystaý, Jaıyq sýy. Mine, Abylǵazy boıynsha, oǵyz ben qypshaq, qańlylardyń, qarlyqtardyń birlesip meken etken ortasy osy ólkeler.

Qazaqstannyń jer attary «Qorqyt ki­tabynda» da az kezdespeıdi. Onda jıi aı­tylatyn «Arký» (Arqa) beli, jyrda «Ar­ký beli Ala tagdan asyńyz», «Ala taǵly oǵyz», Kókshetaý, Ortaý (Ortag) qyry, Kókshe-teńiz, (Balqash kóliniń eski aty, Aral teńizi), Syr sýy, Iaık (Jaıyq) taǵy basqalar.

Bir ǵajaıyp jeri, Qazaqstan dalasynyń kóp jerinde eski Qorqyt dáýirindegi oǵyz taıpalarynyń attary búginge deıin saqtalyp kelgen. Solardyń biri tarıhı zamannan aıtylatyn Býzak taıpasynyń aty, Syrdarııanyń sol jaq betinde, Artyq-ata qalasyna taıaý turǵan eski qalanyń aty, ekinshi qorymǵa aınalǵan Býzak qalasynyń tóbesi, Bógen ózeniniń boıynda turady, bir joıqyn qorymy Syr sýynyń tómengi jaǵasynda, «Jeti-asar» qalasy dep atalady.

Úsh-oq-oǵyzdardyń saharada turǵan ekinshi uly taıpasy – keıingi qazaqtar. Úsh-oq taıpasyn bizdiń eski dáýirdegi babamyz dep anyqtaıdy. Qazaq shejiresi boıynsha, bizdiń arǵy tegimiz Ýýz (Oǵyz) elinen. Olar keıde kóship, keıde qalada otyrǵan el... biz sol ýýzdardyń Úsh-oq taıpasynan. Keıin qazaqtardyń «úsh júzge» bólinip otyrýdyń túpki negizi osydan shyqqan.

Eski oǵyz elinen Syr boıynda qala ataýymen saqtalǵan bir ordanyń aty – Ýlýs-Esje – Ál-Farabı týyp-ósken bir qa­lanyń aty, Otyrarǵa qarsy Syrdyń soljaǵasynda turady, Túrkistan qalasyna taıaý. Qarataýdyń ońtústik betkeıinde saqtalǵan qalanyń biri Sháýildir (Chaýlder) – Otyrar alabynda turatyn eski qalanyń aty, eski oǵyzdardyń bir uly taıpasynyń aty, Jebeneı (Jemeneı) oǵyzdardyń bir taıpasy, búginde Zaısan tóńiregindegi bir jerdiń aty, Jamshy – Úsh-oq elinen taraǵan taıpanyń aty, onyń esimi Balqash kóline Arqa jaǵynan quıatyn bir ózenniń aty. Ol jerde qazir «Jamshy sovhozy» jumys isteıdi. Bókejeli (Bekedeli) oǵyz taıpasynyń aty. Sozaq qalasynyń túbindegi bir ystaýda saqtalǵan. Buǵan Dúrkin, Qarqyn, Qańly, Qypshaq, Qońyrat, Iagmaýyt (ıagma), Naıman, Qarlyq sııaqty taıpalar qosylyp otyrǵan. Osynda kórsetilgen oǵyz taıpalaryn Mahmud Qashqarı, Rashıdeddın, ásirese Abýlǵazy jaqsylap sýrettegen.

Onymen qatar ejelgi oǵyz taıpalarynyń attary osy kúnge deıin qazaq halqynyń quramynda saqtalyp keledi. Máselen: Aq-qoıly, Qara-qoıly, Kókten (Kókden), Oshaqty (Oshaq eli), Adaı (Adaq eli), Kete, Kerderi, Abdal (Eftalıt) tý basta Amýdarııanyń aıaq jaǵyn qonystanǵan ǵundardyń bir taıpasy, keıin oǵyz ulysyna qosylady, oń sońynda qazaqtardyń kishi júz ulysyna kirip, sol Amýdarııanyń aıaq jaǵyn, Aral teńiziniń boıyn qonystap, tarıhı zamandaǵy ornynda otyra beredi.

Ihsan Shaıktyń baıqaýynsha, Oǵyzhan Orta Azııa men Qazaqstandaǵy barlyq taıpalardy biriktirgen kisi bolsa, Seıilhan tek túrikmen eliniń aty ǵana.

Oǵyz hannan aıyrylsam,

Kúlli Seıilhan eletimiz.

Osy sııaqty baıtaq bilim salasyna qaraǵanda, qazaq halqy Qorqyt áńgimesin ejelgi qypshaqtarmen qatar oǵyzdardyń ózinen mıras etken kórinedi. Óıtkeni qazaq halqynyń quramynda joǵary kórsetkendeı, oǵyz taıpalarynyń qaldyǵy da az bolmaǵan. Muny dáleldeıtin tarıhı, arheologııalyq, geografııalyq maǵlumat Qazaqstan ólkesinde orasan kóp. Sonyń biri tasqa, kirpishke, kúmbez qabyraǵalaryna túsirgen ejelgi oǵyz taıpalarynyń tańbalary. Munyń bir tamasha jeri, qazaq saharasynda tasqa qashap túsirgen tańbalar HI ǵasyrda Mahmud Qashqarı qaǵaz betine túsirgen tańbalarǵa tup-týra keledi. Oǵyz tańbalarynyń tobymen kezdesetin jeri, ásirese, Sarysý ózeniniń tómengi alabynda turatyn Alasha-han, Bolǵan-ana, Talmas-ata, Belen-ana kúmbezderi.

Bul tańbalar saqtalǵan ólke ejelgi za­manda «Ǵuz dalasy» – «Mafazat Al-gýz» dep atalsa, onyń sońyn ala qypshaq dalasy (deshti-qypshaq), eń sońynda qazaq saharasy, bul atalǵan elder týys dep atalady. Tili, tarıhy, tirshiligi, turmysy birtektes elder bolǵan. Tek saıası yqpaly kúsheıgen kezde olardyń ishinen eń kúshti taıpalar áleýmettik, geografııalyq jaǵdaıda óziniń attaryn erekshe kórsetip otyr­ǵan. Oǵyzdarmen tektes, týystas bolýdyń nátıjesi osy tańbalardan ashyq kórinedi. Óıtkeni ol tańbalardyń keıbiri neshe ǵasyrlar boıy qazaq taıpalarynyń tańbasy bolyp saqtalǵan. Máselen, ejelgi aýshar taıpasy qoldanǵan tańbaǵa shekti ıe bolady, egder tańbasyna kete, sháýilder tańbasyna arǵyn, qaıyr tańbasyna alshyn, salar men jemeneı tańbasyna naıman eli ıe bolyp alady. Demek, bul aıtylǵan taıpalar óziniń tarıhı týysymen, tarıhı tańbalarymen ejelgi oǵyzdardan taraǵan urpaq ekenin bildiredi.

Qorqyttyń Syrdarııa jaǵasynda myń jyldyq tarıhy bar – deıdi V.V.Bartold. Kemeńger oıshyny qadirleýge negiz bolǵan Qorqyttyń ǵasyrlar boıy saqtalyp kele jatqan tarıhı kúmbezi, halyq oıynda Qorqyttyń qobyzy, onyń ádemi saryndary, Qorqyttyń legendaǵa aınalǵan jelmaıasy, onyń aıtqan qarııa sózderi.

Qorqyttyń kúmbezi VI- VIII-ǵasyrlarda ıslam úlgisinen buryn «dyń» arhıtektýrasy kúsheıip turǵan kezde tórt buryshty ústi shoshaq (konýs) úlgimen jasalǵan, kúıdirgen kirpishten qalaǵan dyń tam. «Oǵýzname» áńgimesinde Abýlǵazynyń «Bar­lyq eldiń orny dyńly boldy» deý, dyń jasaý isiniń kúshti bolǵanyn sıpattaıdy.

Qorqyt ata kúmbeziniń qasynan óterde halyq oǵan bas ımeı, tebirenip tolǵanbaı kete almaıtyn. Demek ol barlyq adam balasyna máńgi izgilik dúnıe izdegen oıshy, asqan jyraý, kúı tolqynyn móldiretip tartatyn qobyzshy. Qorqyttyń bul qasıetti isterin sovet jurtshylyǵy da esinen shyǵarǵan emes. Onyń atyna arnap kúmbezi turǵan jerdegi temirjol stansııasyn «Qorqyt» dep ataǵan. Sý shaıyp ketken Qorqyttyń kúmbezi sovet eliniń esinen ketpedi, ony jańadan kóterý isi qolǵa alyndy. Respýblıkada bul isti basqaryp otyratyn oryndar Qorqytqa jańadan obelısk jasaý isin bir biletin arhıtektorǵa tapsyryp, ol bul isti oryndap shyqty. P.S.Spırıdonov qazaqtardan jazyp alǵan legenda boıynsha, Qorqyttyń kúmbezinen erteli-kesh ádemi kúılerdiń tolqyndy úni oı terbetip shyǵyp turatyn edi deıdi halyq ańyzy. Arhıtektor osy legendany aldyna ustap, Qorqyttyń jańa obelıskisin tórt qobyzdy biriktirý kompozıııasynda óte ózgeshe, ádemi túrde jasap shyqqan. Bul qobyzdar Qorqyttyń ádemi kúılerin endi máńgi ýaqyt urpaqtardyń esinde saqtaıtyn bolady.

Álkeı Marǵulan

«Túrkistan» №11,12

2004 jyl.

Sońǵy jańalyqtar