17 Qyrkúıek, 18:24 497 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qısyq aınadaǵy qazaq keskini

Nesipbek Dáýtaıulynyń «Kisi ıesi» atty povester men áńgi­me­ler jınaǵy bıyl Memlekettik syılyqqa usynylyp otyr. 2018 jyly «Folıant» baspasynan shyqqan kitapqa 2 povest, 8 áńgime enipti. Sonyń ishinde eki áńgimege erekshe toqtalýdy jón kór­dim. Ideologııalyq ári ádebıet teorııasy turǵysynan nysanaǵa alý­ǵa bek laıyq kórindi. Belgili  jazýshy Nesipbek Dáýtaıulynyń shy­ǵarmashylyǵy týraly osymen ekinshi maqalanyń avtory bol­ǵandyqtan buryn júrip ótken joldy qaıtalamas úshin ózgeshe sa­rap­tama jasaý qajettigi týdy. 13 jyl buryn  Nesipbek Dáý­taıulynyń kishi proza janryndaǵy shyǵarmalary týraly «Asylǵa qush­tar dúnıe» atty ádebı maqalam «Qazaq ádebıeti» gazetiniń №48 sa­nynda (30.11.2007 j.) jaryq kórip, «Sóz hıkmet» atty kitabyma engen bolatyn (2016).

«Kisi ıesi» atty áńgimeniń ta­qy­ry­by alapat asharshylyq zul­matta qa­zaq halqynyń basyna túsken qa­siretti anyqtaıdy. Áńgime «Sol jy­ly Arqarlynyń asýyna qaraqus qap­tap ketken...» dep bastalady. Tra­gedııalyq sarynnyń astaryn al­ǵashqy sóılem ashady. Quzǵyndar jem­tik ańdıdy, ıaǵnı bular qus keı­pindegi bir ulttyń basyna tónip kel­gen ajal nyshany. Dıirmenshiniń ba­lasy Kenjeǵazy azamat soǵysy kezinde aq pen qyzyl qyrqysqan ke­zeńde baýyryna muz qatqan kók­bóriniń 3-4 áskerden bas saýǵalap qa­shyp kep, qoı qoraǵa tyǵylǵanyn kóre tura, túısigi aldamaı, aıaýshy­lyq jasap, qýǵynshylardy teris ba­ǵyttap jiberedi. Jasóspirim ba­la­nyń jazmyshynda bul oqıǵa tegin ket­peı, sımvoldyq belgi retinde tań­­balanyp shyǵady. Jazýshy Ne­sip­­bek Dáýtaıuly prozasynda qa­zaqy kıeli uǵymdardy mıstıkalyq sıpatta oń qoldanýy alǵash ret emes. Qanmen beriletin, sútpen sińe­tin eldik mentalıtet. «Aıǵyr kisi» atty realızm men mıstıka qabat óril­gen kesek áńgimesinde qazaqqa bitken qut jylqy bolsa, kókbóri ult­tyq totem bolyp sanalady. Qa­zaqtyń etnografııalyq kategorııalar, tańdaýly uǵymdar men ataýla­ry­nyń dástúrli júıesine jylqy men bóri kıe retinde kiredi. Jut qarsańynda Kenjeǵazynyń túsine bóri kirdi. Munyń túbinde ulttyń sa­nasynan óshpeıtin sakraldi arýaq uǵymy jatyr. Urpaǵyn qor­ǵap-jebeıtin tylsym kúsh, Qud­aı­dyń qudireti bala kezinde ózi qut­qarǵan bóri rýhymen berilgenin avtor shaǵyn áńgimedegi ár epızod ar­qyly tanytady. Ashtyq jaılaǵan Ar­qarlyda ań qalmaǵandaı kórin­gen shaqta bas keıipker atyp alǵan qulja adam balasyna ań balasy ar­naıy usynǵan sybaǵa bolyp shy­ǵady. Shegi shıe aǵashyna oralyp qal­ǵan quljany ashyǵa bastaǵan ot­basyǵa bóri jaralap tastap ketti. Bó­riniń meıirim-janashyrlyǵy ada­mı asyl qasıetke aýysqanyn jara­tylys joqqa shyǵarmaıdy. Bul áste qısynǵa jat qubylys emes. Bir taı­pa eldiń tuqymyn aman alyp qal­ǵan kókbóriniń qasıeti sonymen bul áńgimeniń de leıtmotıvine aınaldy. Kenjeǵazy otbasymen tal­shyq bolar nár izdep, qara jol­dyń boıynda laý ustaıtyn áıeliniń na­ǵashy aǵasyna qaraı aýyp ketip bara jatqany genetıkalyq zerdemizde tunyp qalǵan tarıhı qaraly sýret. Asharshylyqta mıllıondaǵan qazaq túbinde bir ýys talqany bar ala qorjyn ustap, sendelip, ash ózegi órtenip, aıdalada qańǵyp bara jatqany ay bolǵanda sumdyq aýyr, alapat shyndyq.

Áńgimede Kenjeǵazynyń atasy orys jalshydan dıirmen salýdy, ań atýdy úırengeni aıtylady. Ózge ult­tardyń jaqsy jaqtaryn, kisilik qa­sıetterin aıta bilý paryz.

Qozybas isti bolyp qashyp júr­gende Kenjeǵazynyń ákesi pana bol­ǵan. «Káperatıvtiń dúnıesin aý­dan­daǵy dókeılerge tasytqan osy aýyl sábet», – dep ol ákesine shynyn aıtqanyn Kenjeǵazy estıdi. Ózine istegen jaqsylyq jadynda qalma­ǵan dúleı Qozybas kim? Avtor nege ony áýeli eldegi jemqorlarmen sy­­baılas etip, qashqyn jasap, artynan jalmaýyzǵa aınaldyrdy?! Munda da fılosofııalyq astyrtyn oı tyǵýly jatyr. Myńǵyrǵan malynan aıyrylǵan, kóshpeli tur­mysy taýsylyp, tarıhı mezetke ki­r­ip­tar bolyp, myń ólip, myń ti­ril­mekke jar shetine tirelgen qa­zaqtyń basyna túsken sol ýa­qyt­taǵy áleýmettik, qoǵamdyq shyn­dyq­qa, qupııalarǵa silteme jatyr.

Myltyǵy bolsa da adam óltirýge ja­ny qarsy Kenjeǵazy kisilik kel­beti men meıirimin saqtap, kisilik nus­qadan jurdaı bolǵan Qozybasqa jem bolyp, qurban bolyp ketkenimen, artynda uly tiri qalýǵa jazmysh ruqsat etti. Bul túrki baba­sy­nyń kórshi taıpa jasaǵan alapat ge­noıdten aman qalǵany sııaqty sak­raldi parallelızm. Áńgimeniń sary­ny jańa bolmaǵanymen osy she­shýshi epızodty beısanaly tań­dap alǵan jazýshynyń mıfo­poe­tı­ka­lyq turǵydan utyp turǵany aı­qyn.

«Tilalshaq» atty áńgimeniń kó­te­rer júgi «Kisi ıesi» atty áńgimeden de zor. Tilalǵyshtyq, shabarmandyq adam balasynyń rýhy kúıkiligin, beı­shara, qulminez, teksiz, kórgensiz bi­reýge aınalaryn osynshalyq ásh­kereleıtinin oqyp qaıran qalasyń. Bas keıipkerdiń esimi – Qulboldy. Baryp turǵan qulminez Qulboldy ári sorlaǵanda bul minez-qulyqty ol týǵan ákesinen enshilegen. Bylaısha, naǵyz atqa jeńil Telpekbaı. Mun­daılar buryn ár aýylda kezdesetin. Biraq zaman ózgergende sana da ózgerýi kerek emes pe?! Joq, bun­daılar semiz malaı bolýǵa ábden kón­digip alǵan. Avtor orys klas­sı­kalyq ádebıetinde Gogol men Chehov somdaǵan tıptik beınelerdiń ga­lereıasyna bek laıyq, ádebı kóz­ben qarasa, eshkimge uqsamaıtyn myq­ty obraz jasaǵany aıdan anyq. Onyń ústine, mundaı keıipker qa­zirgi qoǵamda qaptap-aq júr.

Qulboldynyń óz aty umy­ty­lyp, Tilalshaq atanýy bala jastan. Ony ıt túgili, ıttiń quly ıtaqaı jum­saı beredi. «Tilalshaq bolǵan ózińe jaqsy» dep úıretedi aqymaq ákesi. Rasynda bizdiń qazaqtyń dú­nıetanymynda bul minez ábden sińip tur, kóbinese qazaqy tárbıede ot­basynda solaı úıretken. «Tuqym qýa­laǵandiki me, bul jumsaǵan jaq­qa qulyndaı ushatyn edi», «Jazǵan qulda sharshaý joq». Sóıtip, myna ti­lalǵyshtyqtyń syry namys­syz­dyq pen nadandyq, jigersizdik, Qu­daı bergen ómirin óz baǵyn ósi­rýge jumsamaı, kileń ózgelerdiń aıt­qa­nymen júrýge, aıdaýyna kónýge arnaǵan Qulboldy-Tilalshaq aqyry bárinen jurdaı bolyp dalada qań­ǵyp qalǵanyn biraq kóredi. Zam­de­kanǵa balamdy oqýǵa túsirip ber dep qolqa salǵanda Qulboldy tilalǵysh­tyń ákesi aıtpaýshy ma edi: «Túbimiz bir – Turaǵulmyz». Birtúrli bek tanys estilmeı me qulaqqa? Osyndaı rýshyldyqty talaı qazaq paıdaǵa ja­rattym dep ózinshe máz. Balasy ózi tyryssa, erik-jiger, eńbek men bilim­niń arqasynda adam bolyp keter talaı jasqa ata-anasy óstip obal jasaıdy. Syrttaı oqýǵa zam­dekan jerlesi túsirgenimen, bizdiń keıipker túk oqyǵan joq. «Sabaqty sol «qatyramyz» oqydy. Baryp kel, alyp kel, taýyp keldiń arqasynda».

Qazirgi qazaq qoǵamynyń kese­lin maqtamen baýyzdap, sarkazmmen sýrettegeni jazýshynyń qalamǵa adal­dyǵy, rýhanı bıik ustanymy. Biraq kúlki qylsa da jazýshynyń ishi qan jylap otyrǵanyn sezbeý múmkin be, óıtkeni shyndyqtan qa­shyp qutylmaıdy. Aýrýyn ja­syrǵan qoǵam azady. Ay shy­n­dyq­ty bilmektik qulan-taza saýyǵýǵa bas­taıdy. Ashkózdikti, kósip ala berý­di qoımaıtyn, qanaǵatty mise tut­paıtyn qoǵam ótirikti asyrýǵa qushtar keledi. Qulboldy-Tilal­shaq­tyń jáne ony jumsaýyq el jaq­sylarynyń beınesinen qısyq aına­dan kóringen ózimizdiń sı­qymyz shyǵady. Tilalǵysh Qulboldy keremet tıptik keıipker. Jazýshy­nyń aıtpaǵy: urpaq bekerdi maldansa, munymen qaıda baramyz, qa­zaq qaıda barady, álem qazir ashyq qoı, jamanynan jırenip, jaq­sysynan úıreneıik, masyl­dyqtan arylaıyq!

Qulboldy-Tilalshaqtyń artynda kimder tur?! Jazýshy bul quby­lys­­tyń syryn jasyrmaı áshke­re­leı­di. Áıtpese, mundaı tıptik keıip­kerdiń bolmysy túgel ashylmaı, obraz syńarjaq bolyp qalar edi.

«Kezinde abyroı, ataǵy bol­ǵan­dy qazaqtyń han kóterip alatyn dás­túri bar ǵoı. Obaly ne kerek, qaı­sysyna, qaı jerge erip barsa da, Ti­lal­shaqtyń kóretini – anaǵan de­gen ystyq yqylas, keń peıil, «ke­zin­de óıtken de búıtken aǵamyz ǵoı, mártebemiz, mereıimiz» desken qazaq. Bi­reý sóıtip jalbaqtap jatsa, anaý júr­se taltaqtamaı, otyrsa shal­qaq­tamaı qaıtedi?.. Sóıtip qana qoısa jaqsy, sapary kıgen asa baǵaly kostıým-shalbar, shapan-shaqpyt já­ne kúzge jetkiziletin soǵymmen bite qoımaıdy. «Osy sender, meniń esi­mimdi mektepte, kóshege nege ber­meısińder?» dep údeıdi. Endi bireýi­niń salatyn salmaǵy – «Týǵan aýyl­­dan bir záýlim úı salyp ber­seń­der­shi, jastyń kelgen shaǵynda jataıyn da jambastap, týǵan to­py­raqtyń tósinde...»; «Bul mekemede ke­zinde nebir marqasqalar qyzmet is­tep, qurmetti demalysqa shyqqan eken. Marqasqa bolǵanda, ataqtan, abyroıdan kende bolmaǵan. Keýdeleri tolǵan orden, medal. Shetinen zııaly, qurmetti, ǵulama... Zeınetke shyǵyp ketken deıtin emes, qaı-qaı­synyń da júrgen-turǵany baryp turǵan mindet. Tóbesi kórin­gen­nen aldynan quraq ushyp shyqpasań, qol­tyǵynan súıemeldep kirgiz­be­seń, «Al, kóke» dep otyrǵyzbasań, aıt­qanyn eki etkizseń, bálege qala­ty­nyń op-ońaı eken. Ózderi qur­met­ti demalysqa ketkenimen, bireýi­niń balasy, bireýiniń naǵashysy nemese jıeni, bireýiniń qaıyn jurty degendeı, dáýrenderiniń jú­rip turǵan kezderinde bılikke jetelep, ıterip, kirgizip ketken jaǵ­daı­lary bar bop shyqty. Olaryn aıt­paı­dy, al munyń bastyǵyna «Myna kresloǵa ózimiz jabylyp otyrǵyz­ǵan balasyń» degendi, sóz joq, kelgen saıyn bir áýendetip ótedi. Mu­nyń ar jaǵy qıly-qıly buıym­taı. Jaz boıy, máselen, kezegimen el­ge shyǵyp, aýnap-qýnap, qysqy so­ǵymdarynyń máselesin sheship qaıtatyndary ádetke aınalǵan. Ti­lal­shaqtyń negizgi qyzmeti so­larǵa qosshy bolyp ilesip baryp, qaı­tý bolyp shyqty. Marqas­qa­lar­dyń baryp-kelis shyǵyny me­keme­niń moınynda. «Dymyń ishińde bol­syn» dep bastyǵy Tilalshaqtyń qal­tasyna bir býda aqsha salyp be­re­di. Sondaǵysy: «Shataq shal ashy­ǵyp qalmasyn, shataq shal shóldep qal­masyn...».

Bizdiń qazirgi qazaqtyń ulǵaıǵan ki­sileriniń jaǵymsyz ulttyq port­reti dese, áı, anturǵan, munyń ótirik deıtin bireý tabylar ma? Jastarǵa jaman úlgi. Kespirsiz, súıkimsiz, na­shar portret. Qazirgi jahandaný za­manynda ómir súrýge beıim, báse­ke­ge qabiletti ultqa aınalǵy­myz, zo­raıǵymyz keletini taǵy bar. Qu­daıǵa shúkir, qazaqtyń eń jaqsy, tek­ti qasıetteri quryp qalǵan joq qoı.

Áńgimede evreı ultyn jaryqqa alyp shyqqan paıǵambary Moıseı týraly Mysyrdan ketken halqyn 40 jyl qumda ádeıi adastyryp, «Quldyqty qumǵa kómip ketti» degen bir aýyz ańyz sóz tekke aıtylmaıdy.

Qazaq prozasynda óz orny aıqyn Nesipbek Dáýtaıulynyń jazýshylyq dúnıetanymy «Taǵdyr» atty áńgimesindegi kózqarasynda anyq berilgen: «Bul erkek qyzǵa jahannyń jaryǵyna jany qumar, jartasqa da jaýqazyn ósetinine kámil senetin, kórinis ataýlynyń bárine bir mezgilde kún sáýlesi tógilip turǵanyn kókseıtin kózi ashyq, kókiregi oıaý kórkem oıly adam bolyp kóringen».

Sanaly urpaq, bilimdi qazaq balasy eshqashan qulminezdi qajetsine qoımas.

 

Aıgúl KEMELBAEVA,

jazýshy, «Daryn» Memlekettik jastar syılyǵynyń laýreaty

Sońǵy jańalyqtar