20 Tamyz, 13:15 1972 0 Oqshantaı Araılym Bımendıeva

Áıelge nege álimjettik jasaı beredi?

Álemdi jaılaǵan indet osyǵan deıin eleýsiz bolyp kelgen biraz máseleniń betin ashty. Karantın jaǵdaıynyń kúsheıýimen birge turmystyq zorlyq-zombylyq ta órshı tústi. Pandemııa álem áıelderiniń úshten bir bóligin turmystyq  zorlyq-zombylyq qurbanyna aınaldyrdy.

Elimizde jyl basynan beri áıe­line ozbyrlyq áreket jasaǵan «batyr» otaǵasylar týraly jaǵa ustarlyq jańalyqtar el ishin qor­qynyshty elesteı kezip ketti. Tamyz aıynyń basynda Batys Qa­zaqstan oblysynda áıeli men eki qyzyn órtep jibergen Serik Ka­fı­zovty sot ómir boıy bas bostan­dy­ǵy­nan aıyrý týraly sheshim shy­ǵar­dy. Óz áıeli men qyzdaryn órteý úshin adam qanshalyqty qatygez bolý kerek? Qylmyskerdiń psıhı­ka­lyq aýytqýy da joq bolyp shyq­t­y. Sonda mundaı óshpen­dilik­tiń as­tarynda ne jatyr?

2010 jyly Serikke turmysqa shyqqan marqum Jadyra al­ǵashqy 5 jylda kúıeýine qatysty esh­qandaı shaǵym aıtpaǵan (múmkin aıt­qysy kelmegen). Al sońǵy bes jyl ishinde Jadyranyń kórmegen aza­by qalmaǵan. Jyldar boıy ta­laı quqaıdy kórgen marqum bolǵan jaı­dy ata-anasyn ýaıymdatpaý úshin jasyryp kelgen. Osy jyldyń aqpan aıynda Serik Jadyranyń ata-anasynyń úıine ishimdik iship ke­lip, úıdiń esigin buzyp kirip, uıyq­tap jatqan áıelin shashynan súı­rep syrtqa alyp shyǵyp, ura bas­taǵan. Onymen toqtamaı, kóli­gine otyrǵyzyp alyp eki saǵat boıy elektroshokermen azaptaǵan. Shydamy men sabyry taýsylǵan Ja­dyra osy oqıǵadan keıin kúıeýi­ne ajyrasatynyn aıtady. Ony estig­en kúıeýi anasynyń kózinshe áıeline «Seni órtep jiberemin» deı­di. Iá, kúıeýi aıtqan sózin oryn­da­dy...

Sáýirdiń 8-i túni Serik áıeli men qyzdary turyp jatqan úıge 5 lıtr janarmaı alyp barady. Al 4 saǵattan keıin bir eresek adam men eki balanyń janyp ketken de­neleri órtengen úıdiń qıran­dy­lary astynan tabylady. Kórshi-qo­lań úıindi arasynda Seriktiń de de­ne­si bar dep oılaǵan. Alaıda ol tiri eken. Kórshi aýylǵa bara jatqan jerinen polıııanyń qolyna tú­sedi.

Marqumdardy jer qoınyna tapsyrǵanda aýylda jyla­maǵan adam qalmaǵan. Otbasyn op-ońaı ólimge qıǵan qylmysker ózine de qol salmaq bolǵan desedi, biraq jany tátti-aq eken, súıip qosylǵan jary men ózegin jaryp shyqqan qyz­daryn órtegen qaskóı ózin ólim­ge qımaǵan...

Óz otbasynyń túbine jetken Serik ómir boıy temir tor­ǵa qamaldy. Biraq qaskóıdiń túr­mege qamalýy Jadyra men qos qy­zyn qaıtadan tirilte almaıdy. Ajal aıla taptyrmas deımiz, biraq osy qaıǵyly jaǵdaıdy boldyr­maý­dyń joly bar ma edi? Nege biz zor­lyq-zombylyqtyń saldarymen emes, túp-tórgi sebebimen kúres­peı­miz?

Turmystyq zorlyqqa qazaq áıelderi kóp ushyraıdy

AERC (Qoldanbaly eko­no­mı­kany zertteý ortalyǵy) sa­­rapshylarynyń zertteýinshe, bas­qa ult ókilderimen salys­tyr­ǵan­da qazaq áıelderi arasynda tur­mystyq zorlyq-zombylyqqa ushy­raǵandar sany áldeqaıda joǵary. Kúıeýi uryp-soqqan árbir tórtinshi qazaq áıel ǵana kómekke júginedi eken, al árbir besinshi qazaq áıeli osy taqyryptaǵy suraqqa jaýap berý­den bas tartqan.

Olaı etýine de sebep bar, óıt­keni bizdiń mentalı­te­timizde zorlyq-zombylyqqa shydaý nemese ony jasyrý – qalypty jaǵdaı. Áıel óziniń zardap shekkeni týraly kómek surap ata-anasyna aıtqan kúnniń ózinde eki jaq «ot­basynda aıaq-tabaq syldyrlamaı tur­maıdy», «balalardy ákesiz ósirme», «bizdiń abyroıymyzdy tók­pe­» dep qaıtadan qosady. Al aýyl­dyq jerde ýchaskelik po­lıııaǵa baryp aryz jazýdyń sońy eki jaqtyń tabysýymen aıaqtalady. Barar jeri, basar taýy qalmaǵan áıel amalsyz kúıeýimen qaıta ta­bysady. Osydan soń qatygez otaǵa­s­y óz qateligin túsinip, áıeline zor­lyq kórsetýdi doǵarsa qanekeı. De­rekterge qarasańyz, zábir kór­setýshi áıeli zorlyqqa kóngen saıyn qatygezdikke boı aldy­ratynyn baıqaısyz.

AERC sarapshylarynyń zert­teý nátıjesi áleýmettik jaǵ­daıy tómen otbasynda zorlyq-zombylyq jıi bolatynyn jáne zar­dap shekkenderdiń kómekke sı­rek júginetinin de kórsetip otyr. Iaǵnı, otbasyndaǵy janjaldyń bir sebebi halyqtyń áleýmettik jaǵ­daıyna kelip tireledi. Any­ǵyraq aıtsaq, kún kóris qıyndyǵy – tur­mystyq zorlyqtyń basty sebep­teriniń biri.

Sonymen qatar bir-birin jek kórýshilik, áıeldi adam­synbaý, áıeldiń er adam aldyndaǵy dármensizdigi, turmys qıynshy­lyq­taryn durys túsinip birigip sheshim tabý jolyn bilmeý, erli-zaıyp­tylardyń bir-birin jek kórýi, mo­ral­dyq jáne ózimshildik sezimniń joǵary bolýy, áıeldiń erine qar­jylyq turǵydan táýeldi bolýy, áıel­derdiń óz quqyǵyn durys bil­meýi otbasylyq janjaldyń negizgi sebepterin quraıdy. Barlyq jasal­ǵ­an qylmystardy taldaý nátıje­sinde orta jastaǵy áıelder alaıaq­tardyń aldaýyna kóp túsetinin, jas qyzdar men kelinshekter buzaqylyq pen zorlyqqa jıi ushyrap, ár túrli dárejedegi dene jaraqattaryn ala­tynyn kórsetken.

Naýryz aıynda 12 myńnan astam áıelden aryz túsken

BUU Qazaqstanda otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqtan jyl saıyn 400 áıel kóz jumatynyn má­limdedi. Al NeMolchıKZ qoǵam­dyq uıymynyń jetekshisi Dına Smaı­lovanyń aıtýynsha,  Qazaq­standa kúnine bir áıel turmystyq zorlyqtan kóz jumady, tórt áıel zorlanady, sýııdtan eki áıel qaı­tys bolady jáne aıyna 18 áıelge qo­qan-loqy kórsetiledi. Bir tań­ǵalarlyǵy – elimizde otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq kóretin áıel­derdiń 70 paıyzy burynǵy kúıeý­lerinen zardap shegedi eken. Birge tur­masa da, tipti ajyrasyp ketse de buryn­ǵy áıeliniń basqan izin ań­dyp otyratyn, qoqan-loqy jasap, sáti tússe taıaqtaýdan tanbaıtyn azamattardyń qoǵamymyzda kó­beıýi­ne áleýmettik jaǵdaıdyń tó­mendigi men maskúnemdik qana sebep emes ekenin joǵaryda aıtyp óttik. Burynǵy áıeline qol jumsasa, ákimshilik jazamen, aıyppulmen ońaı qutylý jáne áıeliniń jazǵan aryzy sotqa deıin jetpeıtini de qaskóı azamattyń oıyna kelgenin isteýge múmkindik beretindeı. Óıtkeni «Otbasylyq-turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy is-qımyl týraly» zań otbasyn saqtap qalýǵa jáne profılaktıkalyq, aldyn alý sharalaryna basymdyq beredi. Zańdy izgilendirý elimizde agressor azamattar sanyn azaıta almaı tur. Elimizde qaskóı kúıeýdiń qolynan jyl saıyn qaza tabatyn 400 áıelden bólek, jany kózine kórinse de «estigen elden uıat» dep bar qıyndyǵyn ishinde saqtap júrgen áıelderdiń naqty sany qansha ekenin eshkim dóp basyp aıta almas. Sondyqtan elimizde otba­sylyq-turmystyq zorlyq qyl­mystyq is retinde qaralmaıynsha, kiná­liler de tıisti jazasyn almaı­dy.

Áıel adam úshin úıi – ózin qaýip­siz sezinetin jer. Alaı­da otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq osy zańdylyqty buzady. Zaıyrly qoǵam qurýda adamnyń qadir-qasıetine qol suqpaý, ózgeni azaptamaý, zorlyq-zombylyq ja­samaý, qatygezdik nemese adamdyq qadir-qasıetin qorlaıtyndaı já­bir kórsetpeý, jazalamaý týraly ádemi sózder kóp aıtylady. Biraq is júzinde bári basqasha. Áıel quqy­ǵynyń zań júzinde qorǵalmaýy áıel men erdiń qarym-qatynasyn, sol otbasynda ósip kele jatqan ba­­­lalardyń, saıyp kelgende haly­q­tyń, tipti tutas ulttyń bolashaǵyna zııan ekenin uǵynatyn kez kelgendeı.

Sońǵy jańalyqtar