29 Mamyr 2020, 16:46 710 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Múgedektigin dáleldeı almaı júr

Baqytgúl Ǵıbadatqyzy – úsh qyz asyrap otyrǵan jalǵyzbasty ana. 1992 jyly Mońǵolııadan kóship kelgen. Qazir Almaty oblysy, Jambyl aýdany Qarǵaly aýylynda týysqandarynyń shatyrynda turyp jatyr. Qandasymyzdyń qazirgi jaǵdaıy aýyr. Páterden-páterge kóship júrip juqpaly dertke shaldyqqan. Qos ókpesin qolyna ustaǵan Baqytgúldi aýrýmen qatar, áleýmettik turmys-tirshilik te sarsańǵa salyp otyr.

– Qadirli otandastar jáne quzyrly oryndaǵy basshylar, amalsyzdan sizderden kómek surap otyrmyn. Men qazirgi ýaqytta týberkýlez aýrýy boıynsha tizimde turmyn. Eki jyldaı ýaqyt boldy. Allaǵa shúkir, qazir táýirmin. Kezinde óte aýyr halde aýrýhanaǵa tústim. 8 aı aýrýhanada jatyp, emdelip shyq­tym. Jumysqa jaramsyz dep tanydy. Dári­gerim múgedektikti rásimdeıtin qujattar jınat­ty.

Jambyl aýdanyndaǵy memlekettik áleý­mettik saraptamaǵa (MÁS-ke) baryp edim, múgedektikti rastaıtyn anyqtamany bermedi. Sonymen bir jylda MÁS-ke tórt ret bardym. Olar ondaı anyqtamany maǵan berýden úzildi-kesildi bas tartty. Nebir syltaýlaryn aıtyp, shyǵaryp salady. Rentgen qaǵazyn kórdi, ókpeniń qandaı jaǵdaıda ekenin bilip otyr. Operaııa jasaýǵa da kelmeıdi. Alaıda MÁS qyzmetkerleri operaııa jasalǵan jaǵ­daıda ǵana múgedektik taǵaıyndalady deıdi. Bul ne sumdyq? Onsyz da eki ókpem bir­deı fıbroz bola tura maǵan múgedektik nege beril­meıtinin túsinbedim, – deıdi Baqyt­gúl bar­­maǵan jer, qaqpaǵan esigi qalmaǵanyn aıtyp.

Atap aıtqanda, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi jáne Kóshi-qon komıtetiniń Almaty oblysy boıynsha departa­mentine, aýdandyq Nur Otan partııa bólimine hat jazǵan kórinedi. Quzyrly oryndardan kelgen jaýapta, bul isti jergilikti MÁS sheshedi depti. Al Jambyl aýdanynyń MÁS qyzmetkerleri (sol kezdegi komıssııa músheleri Záýresh Ulanqyzy jáne Erbol Tólepbergenuly) qansha baryp, aryzdansa da, oǵan ondaı anyqtama bermeıtinin aıtqan.

– Sońǵy aıtqandary, eger qol-aıaǵyń aýzyńa jetpeı, tamaq ishe almaı, jaǵdaıyń qıyndasa ǵana múgedektikti rastaıyn anyq­tamany beremiz deıdi. Tipten MÁS-tiń sheshi­mi­ne meni emdep júrgen dárigerim de ań-tań. Týberkýlez degen juqpaly aýrý. Jumys is­teı­­min dep basqalarǵa juqtyryp almaı­myn ba dep te alańdaımyn.

Qazirgi ýaqytta demalý proesin 50 paıyz ǵana isteıdi. Úıdegi maıda-shúıde jumysty istegenge eki ókpem aýzyma tyǵylyp, aýa jetpeı qalady. Osydan keıin meni kim jumysqa alady?  Eshkimge qol jaımaı-aq, sol múgedektikti almaı-aq ómir súrermin dep júr edim. Ol úmitim de sý sepkendeı basyldy. Óıtkeni men bir-eki apta buryn qatty demikpe bolyp aýyryp, terapevtke bardym. Sóıtsem dárigerim sosylmaly aýrý boıynsha tizimge alamyz deıdi. Bir ókpe istemegennen, ekinshi ókpege kúsh túsip, demigý paıda bolady eken. Birinen qutylsam, ekinshi dert meńdep aldy. Durystap demala da almaımyn, eshkimge durystap túsindirip de aıta almaımyn, óıt­keni týberkýlez aýrýymen aýyratyndarǵa qo­ǵam­nyń kózqarasy belgili. Óz týǵan-týy­syń da shettetedi. Bul da maǵan aýyr tıip otyr.

Sóz sońynda sizderden surarym múgedek­tikti ádil, zańdy jolmen alýyma kómektes­seńizder, – deıdi Baqytgúl Qıbadatqyzy.

Árıne, jap-jas adamǵa múgedek bolyp úıde otyrý da ońaı emes. Biraq Baqytgúlge budan ózge ońtaıly joly bolmaı otyr.

Mundaı juqpaly dertke ushyraǵan adam­dardyń quqyǵyn kim qorǵaıdy?

Óıtkeni Baqytgúldiń aıtýyna qaraǵanda, qazir olarǵa eshkim páterin jalǵa bermeıdi. Jalǵa bergen jaǵdaıda shyǵaryp jiberedi. Sebebi belgili.

Sońǵy jańalyqtar