28 Mamyr, 16:54 537 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Abaı – strateg

Qudiretti aqyn tulǵasy qandaı degende M.Gorkııdiń «Bir aqyn týraly» deıtin oı tolǵamynda bylaısha sıpattama berilgen: «Meniń sózderim kesek mármár tárizdi cap-salqyn jáne ádemi: tańdamaly aqyl men talǵamaly júrekke nár berip rahattandyratyn máńgiliktiń muralary myna meniń sózderimmen jasalady, asqan ádemilikti kirshiksiz taza júrekter ǵana túsine alady…». Ári qaraı oıyn jalǵap: «…qazir árbir adam bilemin deıdi de, oqytyp úıretem, aqyl aıtam, jol kórsetem, kiná taǵyp, synap, minep sóge alam dep oılaıdy, osylaı oılaıdy da ómirdi bylyqtyrady. Al onyń kómeginsiz de ómir ózi bylyq qoı. Endeshe, eger ol ómirdi qorda-qoqystan tazartam dese, eń áýeli ataqqumarlyqtan óz janyn tazartsyn, … ol óz júregin osy nájicten arshysyn, ol ózin túsinsin jáne óziniń jolyn bilsin, mine sonda ǵana sybaǵaly sózin batyl aıtýǵa kiriccin. Ol sózi kelte de qarapaıym, ádil de ottaı ystyq bolsyn!» dep, aqyndyqtyń negizgi sharttaryn kórsetedi. Teginde, Abaıdyń aqyndyǵyn sóz etkende, onyń jańashyl­dyǵynyń túpki sebebi de, táni men jany merýertten jaralǵandyǵynda, rýhy men kózqarasynyń biregeı týma qasıetinde, bilimi men tájirıbesiniń moldyǵynda, tereńdiginde, negizinde, adamı jaratyly­synyń úzdik kemeldiginde. Keń óricti ctrategııalyq oılaý júıesinde, shynynda da, ol –  óz zamanyń laǵyl-gaýhary.

Abaıtaný iliminiń negizin qalaýshy M.Áýezov «Abaı eńbekteriniń bıik nysana­syn» bilgirlikpen aıqyndaı otyryp, «Aqyndyqtyń Ábilhaıat sýyn ishken, ólimdi jeńgen, máńgi tirlik tapqan Abaıdaı dana dańǵyl aqyn tarıhtaǵy óz múshelin júz jyldan qaıyrmaq …zamandardyń talaıy­nan aspandap óte bermek», – dep jazady. Iá, Abaıdyń danalyq oılary adamzattyń ortaq rýhanı ıgiligi qaı zaman, qaı qoǵam bolmasyn olardyń asa qymbat kórkemdik múligi bop eseptelmek.

Bul rette Abaı kemel keleshektiń keńesshisi, rýhanı kósemi, halyq qyz­metkeri, zamana synshysy hám tamyrshysy, qara daýylǵa qasqaıyp qarsy ushatyn «nartáýekelge» bekingen erjúrek, zamana­nyń shytyrman-shyrǵalań qaıshylyqtary men kúrdeli qubylys­tarynyń astaryn tarydaı aqtaryp, býyrqanǵan jigermen, ottaı namyspen jyrlaýǵa qulash sermegen qaıratker, tarıhı sanasyn, izgilik, dana­lyq qaǵıdattaryn ıntellektýaldyq áleýe­tin, ádet-ǵuryp, tilin, dástúrin, sharýa-kásibin, ómir súrý, tirshilik jasaý daǵdy-mashyǵyn, tyńdaý, sóıleý, oqý, jazý ónerin kórkeıtýge qaırat jumsaǵan sanatker, kóne de kóreshek-dáýirlerdi aqyl tezine salǵan kúńirengen abyz, qaýymyn jaqsy, durys, túzý jolǵa bastaǵan uıym­dastyrý­shy, zamanynan da, ortasynan da, qoǵamy­nan da ozyp týǵan tabany jalpaq tarlan­boz, «uly-uly bıler bar, uly sýǵa qonady» degendeı, zaman muhıtyn, oı muhıtyn túpsiz tuńǵıyq aqylyna, danalyǵyna, tapqyrlyǵyna, kósemdik bitim-tulǵasyna sengen Abaı, anyǵynda, «qazaqtyń jalqy­sy» (Álıhan Bókehan), beıne bir «keleshek zaman úshin de tarıh aspanyndaǵy bir turaqty nury» (M.Áýezov) edi. Týmysy da, tulǵasy da bólekshe jalqy edi.

Abaıdyń:

Júregińniń túbine tereń boıla,

Men bir jumbaq adammyn – ony da oıla!

Soqtyqpaly, soqpaqsyz jerde óstim,

Myńmen jalǵyz alystym, kiná qoıma!

 

Ne bolmasa:

Aǵaıyn bek kóp,

Aıtamyn  eptep,

Sózimdi uǵar elim joq.

Molasyndaı baqsynyń

Jalǵyz qaldym – tap shynym!

 

Nemese:

Ókinishti kóp ómir ketken ótip,

Ótkizdik bir nársege bolmaı jetik.

Oıshyldyń men de sandy birimin dep,

Talap, oısyz, maqtandy qaldym kútip – degenin de jalǵyzdyq, óren oıshyldyq saryndary bar.

Abaı týma tabıǵı qasıetterge, ındıvı­dýal­dyq-psıhologııalyq úzdik ózgeshe­lik­ter men artyqshylyqtarǵa baı. Bular aqyl, bilim, ǵylym, ar, minez, tájirıbe, sezimtaldyq, emoııa, ıntýıııa, logıka, sheshimpazdyq, sóket qımyl-áreket, eske saqtaý, sheshendik, ótkirlik áńgimeshildik jaǵynan. Sondyqtan da Abaı – kóregen strateg. Mundaı keremet qasıetterin qoǵamdyq-áleýmettik tegeýrindi icterinen de, poezııasy men qara sózderinen de molynan tabylady. Ol baıtaq ta baısaldy áleýmettik oı-pikirlerin, ustanymdaryn, qaǵıdattaryn berekeli, kórkem icterinde sheberlikpen, jalyndy qaıratpen qoldana bilgen, aqyly men tájirıbelerin qorǵaı bilgen qoǵam qaıratkeri. Ol el ishinde alpys shaqty daý-sharlarǵa bılik aıtqan, ádiletti buıryǵyn jerine jetkize oryndatqan. Bolystyq qyzmette de solaı etken.

Arǵy-bergini calmaqtap-saralap, keń qulashty kemeldikpen tereń, tolyq túbegeıli oılaý, el birligin, halyq taǵdy­ryn jáne áleýmettik turmysyn, ózi jiktep, túıip aıtqandaı, «el baǵý», «mal baǵý», «ǵylym baǵý», «din baǵý», «balalardy baǵý» týrasynda asyl oılar órbitti.

Abaı shyǵarmashylyǵynda onyń strategtik, maqsatkerlik tulǵasyna tán tálimgerlik, ónegelilik qyrlary asa mol.

Maqsutym –  til ustartyp, óner shashpaq,

Nadannyń kózin qoıyp, kóńilin ashpaq.

Úlgi alsyn deımin oıly jas jigitter,

Dýman –  saýyq oıda joq áýel basta-aq.

(«Bireýdiń kisisi ólse, qaraly – ol»)

Mensinbeýshi em nadandy,

Aqylsyz dep qor tutyp.

Túzetpek edim zamandy,

Ózimdi tym-aq zor tutyp.

Tappadym kómek ózime,

Kóp nadanmen alysyp.

Kónbedi eshkim sózime,

Ádetine qarysyp.

(«Mensinbeýshi em nadandy»)

Strateg, kóshbasshy, týma ári eńbekpen, tájirıbemen jınaqtalǵan, júıelengen qasıetterge baı Abaı tabıǵatynan táýekel­shil de. Táýekelshil bolmasa jańasha kózqaras, jańasha paıym, jańalyq ataýly bolmas edi. 1886 jyly jazylǵan «Inter­nat­ta oqyp júr» atty óleńi tutastaı abzaldyq álippesindeı, aqyl-keńestiń eresen bir arnasyndaı deý laıyq.

«Ijdıhatsyz, mıhnatsyz, Tabylmas ǵylym sarasy», «Paıda oılama, ar oıla, Talap qyl artyq bilýge. Artyq ǵylym kitapta, Erinbeı oqyp kórýge», «Ónersizdiń qylyǵy, Týra sózin aıta almaı, Qıt etýge bata almaı, Qorlyqpenen shirýge» dep oıyn ári qaraı sabaqtastyryp:

Qısyq bolsa, zakon bar

Sýdıaǵa berýge.

Ol da oıaznoı emes qoı,

Alýǵa teńdik senýge

óz betińmen táýekel

Zanımaısıa prıamotoı – dep, teńdik pen táýekelge júginedi.

Aqyldyń qara sabasyndaı kemel bilim ıesi Ábdirahmannyń (1869-1895) ólsheýsiz biregeı kicilik qasıetteriniń birin (ıaǵnı táýekelshildigin) ataǵanda bylaısha órnek­teıdi:

Táýekelge nar ediń,

Talappen tereń boılaǵan.

(«Ábdirahman ólgende»)

Táýekel zor, aqyl mol,

Qoryqpaı tosqan taǵdyryn.

(«Ábdirahman ólimine»)

«Tatymdy tolyq bılikti» armandaǵan, «oryndy hareketti» ardaqtaǵan, egin, saýda, óner, ǵylymdy jany súıgen, oıshyldyń óz sózin ózine qarata aıtsaq, «tolymdy-bilimdi» Abaıdyń: «Teginde, adam balasy adam balasynan aqyl, ǵylym, ar, minez degen nárselermen ozbaq. Onan basqa nársemenen ozdym ǵoı demektiń bári de – aqymaqtyq» dep paıymdaýynda aqyldyń dárejesi, deńgeıi joǵary ekenin uǵynasyz.

Sonda aqyl –  Abaıdaı dana strategtiń basty kórsetkishi, qubyla- namasy, qarýy, asyl qasıetterdiń qaı-qaısysy bolmasyn solardyń qaınar kózi, gýmanızmniń shyńy. Abaı zamandy sáýlettendirý, qoǵamdyq rýhanı qundylyqtarmen izgilendirý, ic-áreket qyzmetinde – ónerdiń eń joǵary túri – dıplomatııany da utymdy paıdalan­ǵan. Mysaly:

Qaıtse jeńil bolady jurt bılemek?

Jurty súıgen nárseni ol da súımek.

Ishiń berik bop, nápsige tyıýlysyp,

Pańsymaı, jaıdaqsymaı, iri júrmek.

 Sasqanyńdy kórsetpe eshkimge bir,

Súıtse de irisimen keńesip júr.

Keıbirin haýiptendir, minin taýyp,

Keıbirin jyly sózben kóńildendir.

Kórinbe el kózine áste qorqaq,

Jandy jan demeıtuǵyn jan shyǵyp baq,

Anda-sanda qutyrǵan jaman emes,

Onyńdy jıi qylmaı jáne bol saq.

Kisimsi qaıda júrseń oljaǵa toq,

Shoqyma halyq kózinshe qarǵasha boq.

Jurt – jas bala, eshnársesin tartyp alma,

Bildirtpeı eptep alsań zalaly joq.

Jat elge jadaǵaıda sóıle shárgez,

Tar jerde taıpalýdan tanba ár kez.

Jatty jaý dep elińdi úrpıtip ap,

Jaýǵa jabdyq dep jıyp, paıda qyl tez.

 

El basqarý, durys, jaqsy jolǵa túsirý, jınaqtalǵan, júıege túsken dúnıeta­nym­dyq erekshelikterin aıryqsha eskerý qajet. Bul óleń Abaıdyń el bıleýdegi óneri men ónegesin, adamdardyń alýan-alýan kúrdeli minezder men daǵdy-mashyq­taryn qalaı túzeýdiń, qalaısha jarasty­rýdyń, qalaısha ózińe boıusyn­dyrýdyń, tabyndyrýdyń jáne ózińdi qara jurttyń ortasynda qalaı ustaýdyń tásilderin sonshalyqty sýretkerlik qabiletimen naq-naǵymen, taqta-taqtasy­men jetik túsin­diredi, sýrettep qyzyq­tyrady.

Abaı poezııasynyń tuńǵıyǵyna boılaý úshin – zııaly oqyrmannyń baı ómirlik tájirıbesi, bilim-parasaty, oı óresi, kór­kemdikti ceziný qabileti, halqynyń tur­mys-tirshiligin, ádet-saltyn, moral­dyq-etıkalyq kózqarasyn, kórkem she­jire­sin, tarıhyn, álemdik mádenıettiń jaýhar úlgilerin (mysaly, «Myń bir tún», «Toty­nama» jáne t.s.s.) jetik meńgerýge tıis.

Abaı – aqyl-oıy meılinshe tereń, túısigi ótkir, adam janynyń dıalektı­kasyn bilgirlikpen qapysyz tanyǵan, qubylystar mánisin qyraǵy tanyp, múlt jibermeı baǵamdaıtyn, ıntýıııasy, qııaly, sanasy, sheberligi artyqsha jaral­ǵan fenomenologııalyq jáne metaforalyq oılaýdyń maıtalmany. Shyndyǵynda, qopara-aqtara tekserý, zerdelep zertteý, baıypty baqylaý, aqyl qýatymen, jan qumarymen ǵaıypty boljaý, názik sa­lystyrý – Abaıdyń aqyndyq kemeń­ger­liginiń kórsetkishteri. Abaı qudireti degenimiz – ult bolmysynyń qudireti.

Sol sebepti Abaı poezııasynyń tańǵa­jaıyp kórkemdik naqyshtary, sulýlyq syrlary, ádebı-estetıkalyq dúnıetaný daralyǵy, obrazdyq-sımvolı­kalyq astar-qabattary telegeı. Abaı shyǵarmashylyǵy – zamandar men dáýirler boıy jasaǵan halyq tiliniń aınasy, halyqtyń aıdyn shalqar ómirlik tájirıbesi, aqyl-oı qazy­nasy.

Sóz jaratylysynan pák, taza, sáýleli. Uly júregi men uly denesi uly úılesim tapqan, adamzat dúnıesine dúrler syılaǵan Abaı ony sonshalyqty ar, minez, bilim, kóńil baılyǵymen, kórkemdik tájrıbesi­men óziniń kózqarasyna, sanasyna, oı mádenıetine oraılastyra baǵyndyryp, barynsha adaldyqpen qoldanady.

Abaıdyń ındıvıdýaldyq-tulǵalyq, kóshbasshylyq qyzmetinde «Terektiń syıy» atty óleńiniń kórkemdik, ıntel­lektýaldyq-psıhologııalyq mazmuny men pafosy, túıdek-túıdegimen josylǵan oı saryndary, shynaıy strategııalyq kózqarasy, maqsat-muraty aıqyn tańba­lan­ǵan. Iakı oı sapasy, qasıeti, máni, beınelilik-sýrettilik sıpaty Shalkıiz jyraýdyń «Men Iemniń bórli ala tasy edim», «júreginiń basy edim», «kóz ústinde qasy edim» degenin eske túsirgendeı jáne de tolqyn atqan, syńǵyr qaqqan syrly tolǵaýdyń arhıtektonıkasy, stı­lıs­tıkasy, fılosofııasy bir-birlerimen jigi bilinbeı jymdasyp ketken.

Óleń shýý degende oıyńdy oıatyp, qushtarlyǵyńdy mazdatatyn ot ekpindi tótenshe tegeýrindi serpindi etictiktermen (doldanyp, býyrqanyp, taýdy buzyp, tasty jaryp) jáne ajarly teńeýlermen («Arystannyń jalyndaı», «Aıdahardaı búktelip») bastalady.

Terektiń syıy

Asaý Terek doldanyp, býyrqanyp,

Taýdy buzyp jol salǵan, tasty jaryp.

Arystannyń jalyndaı buıra tolqyn

Aıdahardaı búktelip, júz tolǵanyp.

 Kavkazdan shyqty jaınap, qylyp ý-shý,

Túzý jerden jol kernep ulǵaıdy sý.

Qalyń qaırat boıynda, beti kúlip,

Momynsynǵan pishinmen aǵady qý.

Kavkazdaı quzda týǵan perzenttenmin,

Bulttyń sútin emip erjetkenmin.

Qazybekten, aǵam, seni kóksep shyǵyp,

Kim qaqtyqsa jolymda kúıretkenmin.

Zor keýde adamzattyń aılasyna

Kónbeı, búgin kúshimdi kórsetkenmin.

Eki ezýim kópirip, aıǵaılasam,

Shyn qutyrsam shyń tasty terbetken­min.

Aptyǵyp asaý iniń keldi, aqsaqal!

Taý, tasqa, adamzatqa salyp janjal.

Dem alaıyn dep keldim, ash qoınyńdy,

Sálem-saýqat ákeldim, qosh kórip al.

Ákelgen buǵy menen maralym bar,

  Adamnan tartyp alǵan kóp malym bar.

Er-toqymy, atymen, qarýymen

Er sherkesti ákelgen amalym bar.

Munyń bári – tartýym sizge, – deıdi,

  Aqylyńdy aıt, aqsaqal, bizge, – deıdi.

Baqsha, zaýat, jaılardy qyldym talqan,

Árbir baı jaldap jatyr júz kedeıdi…

 

Kókiregi gaýhar Abaıdyń osynaý poe­zııalyq oılaý stıline –metaforalyq mánerlilik pen sýrettilik tán ekenin ári dıalogqa (ózen men teńizdiń tildesýi) sheber­ligin kórýge bolady. Bul óleń bir qaraǵanda tabıǵat lırıkasy ispetti. Joq, bulaı emes. Yjdahattylyqtan tolqyndap, jarqyldap, kúndeı kúrkiretip týdyrǵan óleńde Abaıdyń strategııalyq tulǵasy, jańashyldyq bolmysy jarqyn túrde kórinis tapqan. «Taý, tasqa, adamzatqa salyp janjal!» degeninde Abaıdyń ult ádebıetine engizgen jańalyqtary men qazaq qoǵamynyń rýhanı tirshiligindegi kesek isterinen habar bergendeı assoıa­ııalyq oıy men  sóziniń qupııa maǵynasy osy. Sondaı-aq saı mátinniń árbir sózi, frazeologııalyq oralymdary, sóılemderi qaharmandyq rýhqa, qımyl-áreketke ıe. Joǵaryda keltirgen teńeýlerge qosa, «Kavkazdaı quzda týǵan perzenttenmin, Bulttyń sútin emip erjetkenmin» degen ushqyr, tapqyr teńeýge sezim kernegen metafora qosylyp kelisti cýret týdyrǵan.

Asaý Terektiń joıqyn alapat aǵysyn «momynsynǵan pishinmen aǵady qý» (keıipteý), «Zor keýde adamzattyń aıla­syna, Kónbeı, búgin kúshimdi kórsetkenmin». Eki ezýim kópirip, aıǵaılasam, shyn qutyrsam, shyń tasty terbetkenmin» (ásireleý), «Kári Kaspıı qara kók kózin ashty» (metafora), «Taýdy buzyp jol sal­ǵan, tasty jaryp», «júz tolǵanyp», «beti kúlip», «kóksep shyǵyp», «jybyr qaǵyp», «sylq-cylq kúlip» –tańǵajaıyp jyrdyń altyn arqaýlary.

«Terektiń syıy» óleńiniń obrazdylyq-sımvolıkalyq, mádenı-tildik jaǵynan qymbat qundylyqtaryn aıqyndaıtyn shynaıy da shynshyl, tolyq, dáıekti, syrly, máıekti, jandy mysaldar eresen mol. Bular Abaıdyń kórkemdik oılaý tereńdigin, rýhyn, harakterin, strategtik, kóshbasshylyq qalpyn kórsetedi.

Bas bilmeıtin, júgen-quryq kórmegen saıypqyran minezdi tentek Terek qushtar, adýyn minezben Qartań Kaspııge ottaı laýlap «Taý, tasqa, adamzatqa janjal ja­sap» kele jatyp, kilt momaqansyǵan kúıge túsedi. «Sálem-saýqatym», «buǵy me­nen maralym», bes qarýyn asynǵan «er sher­ke­sim» bar  deıdi. Oqyǵan baı men ke­deı ja­ıyndaǵy áleýmettik oıyn da aıtyp sala­dy. Oǵan qosa baılardyń da «baqsha, zaýyt, jaılaryn da»  talqan etkenin de jetkizedi. Sóıdese de, Qartań Kaspıı selt etpeıdi, miz baqpaıdy. Terek tuıyqqa qamalady da, dıplomatııaǵa kóshedi de sóılep ketedi.

Minekı, áńgimeshildik óner, dıplo­ma­tııa­lyq sheberlik, poezııalyq sýretteý («Kári Kaspıı qara kók kózin ashty»), ult­tyq dúnıetanym (aqsaqaldyqtyń márte­besi), peıishtiń shynaryndaı qas sulýǵa degen súıispenshilik.

«Terektiń syıy» óleńiniń ishki mazmun tu­tastyǵy, kórkemdik logıkasy, luǵattyq-til­dik  qurylymy – Abaıdyń aqyndyq daý­syn, sýretkerlik kózqarasyn, sheberlik mádenıetin anyqtaıdy.

Eresen kórkemdik áýezdilik, tapqyrlyq qa­sıetterge ıe sıqyrly bir aǵyn ispetti bul óleńge Abaı án shyǵarǵan. 1984 jyly ándi zertteýshi, ónertaný ǵylymynyń kandıdaty Qaırolla Júzbasov(1941-1945) Máken Turaǵulqyzy­nan tyńdap, notaǵa túsirgen.

Tutas bir tarıhı dáýirdiń qaıratkeri, oıshyly. Strateg Abaıdyń fılosofııalyq, etıkalyq kózqarasy –  óziniń uly mura­ty­na jetýde kesek, kórkem is-áreket­ter uıym­dasty­rý, joǵary ádilettilik pen ult­tyq rýhty  negizgi ustanym etý, sheshim­paz­dyq­qa júginý, sıtýaııany tez saralaý ári shynaıy baǵalaý, parasat pen órelilik tanytý.

Serik NEGIMOV,

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor

Sońǵy jańalyqtar