28 Mamyr, 09:50 3518 0 Bilim Anar LEPESOVA

Bilim men ǵylymǵa túbegeıli reforma qajet

Keshe Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tóra­­ǵa­lyǵymen Ulttyq qo­ǵam­­dyq senim keńesiniń úshin­­shi oty­rysy ótti. Onlaın for­­mat­ta ótken jıyn­­da adamı kapı­taldy da­mytý máse­­leleri, atap aıt­qan­da, bilim berý, den­saý­­lyq saqtaý sala­­laryn jańa ta­lap­tarǵa saı re­forma­laý jaıy talqy­lan­dy.

Elimiz koronavırýstyń sharyq­taý shegin eńserdi. Alaıda kesirli keselmen kúres aıaqtalǵan joq. Indet qaýpi seıilmegenin, pandemııa qaıtadan órship ketýi múmkin ekenin eskertken Qasym-Jomart Toqaev elimizdegi juqpaly aýrýlardy emdeıtin klınıkalardyń barlyǵyn halyqaralyq standarttarǵa sáı­kes­tendirý qajettigin basa aıtty.

– Aldaǵy 5 jylda memlekettik den­saýlyq saqtaý mekemelerin medı­ınalyq tehnıkamen 100 paıyz qamtamasyz etýimiz kerek. Sony­men qatar jańa aýrýhanalar salý qajet. Jumyspen qamtýdyń jol kartasy aıasynda bıyldyń ózinde 24 jańa densaýlyq saqtaý nysany paıdalanýǵa beriledi. 2025 jylǵa qaraı memlekettik baǵdar­la­ma boıynsha 20 iri klınıka saly­na­dy, – dedi Prezıdent.

Búkil álemdi qyspaqqa alǵan pandemııa Qazaqstannyń densaýlyq saqtaý júıesi úshin de aýyr synaq boldy. Kesirli kesel elimizde kásibı dárigerler tapshy ekenin kórsetti. Memleket basshysynyń aıtýynsha, buǵan eńbekaqynyń azdyǵy, maman­dyqtyń bedeldi bolmaýy, dárigerler quqyǵynyń qorǵalmaýy sebep.

– Túrli sala mamandary ishinde eń tómen jalaqyny dáigerler alady. Olardyń aılyǵy ekonomı­kadaǵy ortasha jalaqydan 2,5 ese artyq bolýy kerek. Bul kórset­kishke 2023 jylǵa qaraı qol jet­kizý qajet. Osy kúrdeli kezeńde barsha­myz medıına maman­da­rynyń qa­jyr­ly eńbegine kýá boldyq, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sondaı-aq Prezıdent aq halat­ty­lardy dárigerlik qatelik úshin jazalaý tájirıbesin qaıta qaraý kerek ekenin aıtty. Medıına mamandaryn zańsyz ári ádiletsiz qylmystyq qýdalaý faktileriniń jıileýi otandyq densaýlyq saqtaý júıesine degen senimdi tómendete­ti­nin eskertti.

Koronavırýs taralǵaly otan­dyq dári-dármek óndirisiniń de kem-ketigi aıqyn ańǵaryldy. Farmaev­tı­ka salasyndaǵy saıasat ishki sura­nysty qamtamasyz etýge, ozyq tehno­logııa tartýǵa jáne ımportty almas­tyrýǵa baǵyttalýy tıis eke­nin basa aıtqan Memleket basshysy Úkimetke otandyq farmaevtıka ónerkásibin damytý josparyn daıyndaýdy tapsyrdy.

Ulttyq qoǵamdyq senim keńe­si­niń otyrysynda otandyq bilim jáne ǵylym júıesin jańa ahýalǵa saı reformalaý máseleleri de tal­qy­landy. Qasym-Jomart Toqaev­tyń aıtýynsha, aldaǵy ýaqytta bul salanyń mańyzy arta túsedi. Tipti, ekonomıkanyń ózi ilim-bilimge táýeldi bolmaq.

Memleket basshysy Qazaq­stan­nyń bilim salasyna bóletin qarjy­sy jetkiliksiz ekenin, sonyń salda­ry­nan bilim berý sapasy men mektep ınfraqurylymy damyǵan elder­men salystyrǵanda áldeqaıda ken­je­­lep qalǵanyn aıtty.

– Qazaqstannyń mektepteri jaqsy jabdyqtalyp, synyptaǵy oqý­shylar sanynyń kóp bolmaǵany qajet. Memlekettik bilim berý baǵ­dar­lamasy boıynsha 2025 jylǵa qaraı 650 oryndyq jáne odan da kóp oqýshyǵa arnalǵan 800 jańa mektep, aýyldardaǵy tirek mektep­ter úshin 114 ınternat, 700-den astam sport zaldaryn salý jospar­la­nyp otyr, – dedi Prezıdent.

Qoǵamda oqytýshylar eńbeginiń mańyzy jáne muǵalimderge degen qurmet artty. Dese de, ustazdardy yn­talandyrý isinde túıini tarqa­tyl­­maǵan másele áli de az emes.

– Biz «Pedagogtar mártebesi» zańy aıasynda muǵalimderdi ynta­lan­dyrý sharalaryn qarastyrdyq. Biraq is júzinde JOO jalaqysy me­ktep muǵalimderiniń jalaqysy­nan az bolyp qaldy. Osyǵan oraı, Úkimet JOO oqytýshylarynyń eńbekaqysyn kóbeıtý máselesin qarastyrý kerek, – dedi Prezıdent.

Ustazdardyń jalaqysyn kezeń-kezeń­men arttyryp, ýnıversıtetterdiń mate­rıal­dyq bazasyn nyǵaıtý úshin memle­kettik bilim granttarynyń quny 3 ese kóbeımek.

– Daryndy jastardyń shetelge ketý máselesine erekshe nazar aýdarǵan jón. Munyń birneshe sebebi bar. Onyń biri – joǵary bilim berý júıesiniń básekege qabi­let­sizdigi. Árıne, bul qosymsha ınvestı­ııany talap etedi. Osyǵan oraı, biz bilim granttarynyń ortasha qunyn 340-420 myń teńgeden 1 mıllıon teńgege deıin kóbeıtý týraly sheshim qabyldadyq. Iaǵnı, grant quny úsh ese artady. Elimizde grant quny 2011 jyldan beri ósken joq, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent 2025 jylǵa deıin elimizdegi 5 JOO álemniń úzdik 500 ýnıversıtetiniń qataryna qosylýy kerektigin aıtty. Bul mejege qol jetkizý úshin, ıaǵnı bilimniń sapasyn arttyrý úshin Memleket basshysy Úkimetke joǵary oqý oryndaryna qoıy­la­tyn talaptardy qatańdatýdy júktedi. Ásire­se, jalǵan dıplom beretin mekemelerdi jap­paı jabý isin sozbaqqa salmaı jedel aıaq­taýdy tapsyrdy.

Budan bólek, Qasym-Jomart Toqaev joǵary bilimniń qoljetimdiligin arttyrý máselesine toqtaldy. Prezıdenttiń aıtýyn­sha, memlekettik bilim granttaryn bólý júıesinde aýqymdy áleýmettik quramdy qarastyrý kerek. Iaǵnı, úmitkerdiń oqý jetistikterine ǵana emes, onyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyna da nazar aýdar­ǵan jón. Osy oraıda, Memleket basshysy áleýmettik álsiz sanattaǵylarǵa jatatyn talapkerlerge qoldaý kórsetýdiń birneshe jolyn usyndy.

– Az qamtylǵan otbasylar úshin, azamat­tar men jastardyń áleýmettik álsiz sanat­tary úshin grant sanyn kóbeıtý máselesin qarastyrý kerek. Joǵary bilim aqysyn tóleý úshin jeńildetilgen nesıe berý – qoldaýdyń taǵy bir túri bolar edi», – dedi Q.Toqaev.

Sondaı-aq Prezıdent qazaqstandyq ýnıversıtetterdiń bazasynda sheteldik jetekshi joǵary oqý oryndarynyń kampýstary ashylatynyn, 10 ýnıversıtette akademııalyq basymdyq dep atalatyn stýdentterdiń turýyna qaýipsiz ári jaıly ortalyqtar qurylatynyn jetkizdi. Bilim­gerlerdiń qýanyshyn eselegen taǵy bir jańalyq – aldaǵy 5 jyl ishinde keminde 90 myń jataqhana orny salynady.

Qazaqstanda ǵylymdy damytýǵa da basa mán berilmek. Bul salaǵa bólinetin qarjyny josparly túrde kóbeıtip, 2025 jylǵa qaraı ony jalpy ishki ónimniń 1 paıyzyna deıin jetkizý kózdelip otyr. Osy rette Memleket basshysy qarjy­lan­dy­rý qandaı jumystardy qamtýy tıis ekenin aıtty.

– Biz eshkim oqymaıtyn, qajetsiz ju­mys­tar men zertteýlerdi qarjylan­dyrýǵa jol bermeımiz. Árbir ǵylymı jumysqa qatań talap qoıylýǵa tıis. Sondaı-aq onyń naqty áleýmettik-ekonomıkalyq, óndiristik jáne tehnıkalyq qaıtarymy bolýy qajet. Baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrý tek ulttyq ǵylymı-tehnıkalyq mindet turǵysynan bólinýge tıis. Medıko-bıolo­gııalyq zertteýler, agroóndiristik ǵylym, «jasyl» tehnologııa, jasandy ıntellekt, energotıimdilik sııaqty salalarǵa erekshe mán berip, qarjy bólý kerek, – dedi Prezıdent.

Sońǵy jańalyqtar