26 Naýryz, 11:21 982 0 Bilim Araılym Bımendıeva

Onlaın oqytý – májbúrli shara

Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha COVID-19 vırýsynyń aldyn alý maqsatynda birqatar shuǵyl sharalar qolǵa alyndy. Osy oraıda Qazaqstannyń joǵary oqý oryndary men kolledjderi 16 naýryzdan bastap qashyqtyqtan oqytý túrine kóshkeni belgili. 

Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aı­maǵambetov elimizdegi joǵary oqý oryndary men kolledjder qashyqtyqtan oqytýǵa daıyn ekenin aıtqan bolatyn. «Qa­shyq­tyq­tan oqytýǵa Qazaqstandaǵy joǵary oqý oryn­darynyń qaýqary jetedi. Bizdiń ýnı­versıtetterdiń kópshiligi úlken qalalarda or­nalasqan. Sol sebepti stýdentterdi qa­shyq­tyqtan oqytýǵa tehnıkalyq múm­kin­dik bar jáne ınternettiń jyldamdyǵy da jetkilikti. Biz 1,5-2 aı buryn jumys tobyn qu­ryp, osy máseleni qolǵa aldyq. Joǵary oqý oryndary men kolledjderde testileý jumystary júrdi», – dedi mınıstr.

Elimizde alǵash ret jappaı qashyq­tyq­tan oqytýǵa kóshken JOO men kolledj­der­diń aýdıtorııalary qańyrap bos qaldy. Oqytýshylar da qashyqtyqtan jumys isteý re­jımine aýysyp, endigi jerde stýdent­ter­diń sabaq úlgerimin tek úıde otyryp kom­pıý­ter men smartfon arqyly teksere ala­dy.

Jalpy elimiz boıynsha 2019 jylǵy 1 qań­tardan bastap syrttaı oqytý toq­ta­tylyp, qashyqtyqtan oqytatyn tehnologııalar paıdalanyla bastaǵan bolatyn. Búginde álemdi alańdatqan COVID-19 vırýsyna qarsy kúreste Qazaqstannyń syrttaı oqý túrin qashyqtyqtan oqytýǵa almastyrýy utymdy sheshim bolǵanyn kórip otyrmyz. Sebebi qashyqtyqtan oqytý júıesine jappaı kóshken JOO búginde stýdentterdi onlaın nusqada bilim berýmen qamtamasyz etip otyr.

Vırýsqa baılanysty karantın jaǵ­daıy jalǵasatyn bolsa, mektep oqýshylary da 6 sáýirden bastap qashyqtyqtan oqytýǵa kóshedi. Bul týraly Bilim jáne ǵylym mınıstri: «Telearnalar arqyly sabaq ótkizýge daıyndalýdamyz. Onda beıne-sabaqtar sa­baq kestesine saı kórsetiletin bolady. Bul tetik, ásirese ınternet qýaty álsiz já­ne qajetti qural-jabdyqtarǵa qatysty qıyn­dyqtary bar aýyldyq bilim berý uıym­dary úshin ózekti», – dep túsindirgen bo­latyn.

Halyqaralyq Túrkistan gazeti oqyr­man­darǵa elimizdegi JOO-nyń qashyq­tyq­tan oqytý proesiniń qalaı júrip jatqany já­ne onyń bilim sapasyna áseri týraly oqytýshylar men stýdentterdiń pikirin tyńdap kórgen edi.

 

Gúlmıra SAÝDABAEVA, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor:

Bilimge qushtar bala jaǵdaı talǵamaıdy

– Qashyqtyqtan oqytý men úshin tańsyq emes. Óıtkeni oqý proesiniń bul túrin elimizdegi kóptegen joǵary oqý oryndary burynnan júzege asyryp keledi. Qashyqtyqtan bilim berý tehnologııalary jumys isteıtin, otbasyn qurǵan stýdentterge qolaıly. Tapsyrmany táýliktiń kez kelgen ýaqytynda oryndaı alady. Ásirese, kolledj bitirip, joǵary oqý ornyna túsken stýdentter qashyqtyqtan oqytý júıesin tez meńgeredi. Jalpy, oqımyn degen bala qandaı jaǵdaıda da bilim alýǵa umtylady. Bul tásil arqyly bilimdi ádil baǵalaý qıyn shyǵar, múmkin izdenýshi tapsyrma jaýabyn bireýden kóshirip alatyn shyǵar. Biz muny kóre almaımyz, biraq zaman talabyna saı paıda bolǵan bul oqytý tásili tıimdi bolyp otyr.

Al COVID-19 vırýsynyń elimizde taraýyna baılanysty stýdentterdiń jappaı qashyqtyqtan oqytýǵa kóshýi stýdentterden bólek, oqytýshylardyń ózin biraz ábir­gerge salǵanyn jasyrmaımyn. Oqy­tý­shylar pánge qatysty barlyq materıaldardy stýdentterge yńǵaıly bolýy úshin aldyn ala júıege salyp qoıdy. Ádette biz ár semınarda eń kóp degende 10 stýdentti tyńdap úlgeremiz. Al qashyqtyqtan oqy­týǵa kóshkeli beri bizden bir toptaǵy 30 stý­dentti baǵalap úlgerýimizdi talap etip jatyr. Biraq bir oqytýshy 30 stýdentten turatyn birneshe topqa sabaq beredi. Mysaly, men jalpy alǵanda 200-den astam stýdentke sabaq beremin. Barlyq stýdenttiń jumysyn tekserý, baǵalaý, sonymen qatar qansha stýdenttiń sabaqqa qatysqany nemese qatyspaǵany, tapsyrmany oryn­da­ǵan-oryndamaǵany jaıynda esep jasaýǵa da biraz ýaqytymyzdy jumsap jatyrmyz. Mysaly, men jer úıde turamyn, ózimniń jeke jumys kabınetim bar. Al jataqhanada nemese páter jaldap turatyn oqytýshylar stýdentterdiń tapsyrmasyn qalaı tekserip jatqanyn ózińiz saralaı berińiz. Jaqynda aýylǵa baryp kelgen bir tanysym «Stý­dentterdiń tapsyrmasyn tekserý úshin da­laǵa júgirýmen boldym. Óıtkeni aýyldy jerde barlyq jerde ınternet jaqsy istemeıdi eken» dep keldi.

Al jalpylaı alǵanda, oqytýshylar qa­shyqtyqtan oqytýǵa daıyn. Joǵaryda aıtqanymdaı, oqımyn degen bala jaǵdaı tańdamaıdy, tehnologııany tez ıgerip, túsinbegen jerin vıdeoqońyraý jasap, surap alady. Stýdentterim «aýdıtorııada oty­ryp lekııa tyńdap, betpe-bet júzdes­kenge jetpeıdi eken, qashyqtyqtan oqy­týdan jalyqtyq» dep jatyr.

 

Gúlıra HALYQOVA, Abaı atyndaǵy QazUPÝ professory:

Muǵalimdi eshqandaı tehnıka almas­tyra almaıdy

– Onlaın, offlaın oqytý bolsyn sapaly bilim berýde aqparattyq kommý­nı­kaııalyq tehnologııalardy paıdalanýdyń mańyzy qazirgi ýaqytta dáleldeýdi qajet etpeıdi. Qazir bizdiń ýnıversıtettiń bar­lyq ınstıtýtynda kompıýter klastary to­lyǵymen jańartylǵan. Bul ýnıversı­tet­tiń qashyqtyqtan oqytýǵa daıyn ekenin kórsetedi. Al endi qashyqtyqtan oqytý má­selesine keletin bolsaq, fılosofııada qa­rama-qarsylyqtyń birligi men kúres zańy degen bar. Kez kelgen nárseniń je­tistigi men kemshiligi bolatynyn bildiredi. Birinshi oń jaǵyna keletin bolsaq, qashyq­tyqtan oqytý, búkil álemde indet jaılap jatqan kezde eshnárseden habar-osharsyz otyrǵan stýdentterdiń oqý proesinen qol úzbeı, oqýdy ádettegideı bolmasa da júzege asyrýǵa, bilim alýǵa múmkindik beredi. Osy tusta  oqytý sapasynyń jaqsy bolýy, birinshiden, oqý oryndarynyń tehnıkalyq turǵydan onlaın júıemen oqytýǵa qan­sha­lyqty daıyndyǵyna, ekinshiden, baǵdar­la­malyq turǵydan, al úshinshiden, oqý-ádiste­me­lik turǵydan qamtamasyz etilý deńgeıine  baılanysty.

Munda kútpegen jerden «qashyqtyqtan oqytýdy júrgizýge oqytýshylar psıholo­gııa­lyq turǵydan daıyn ba?» degen suraq­tyń týyndaıtyny zańdy. Informatıka jáne jaratylystaný pánderiniń mamandaryna qashyqtyqtan oqytýdy júrgizý onsha qıyndyq týǵyza qoımaıdy, biraq basqa gýmanıtarlyq pánniń oqytýshylary qa­shyq­tyqtan oqytý boıynsha daıyndyqtan ótpesten bastap ketti. Onlaın oqytýdy dál qazirgi mezette osyndaı daıyndyqpen júzege asyrý oıdaǵydaı jaqsy nátıje beredi dep aıta almaımyn. Bul birqatar obektıvti jáne sýbektıvti faktorlarǵa táýeldi. Eń aldymen, paıdalanylyp otyr­ǵan baǵdarlamalyq quralǵa baılanysty. Dálirek aıtqanda, baǵdarlamalyq qural 100 paıyz aqysyz paıdalanýǵa arnalǵan ba álde biraz ýaqyt ótkennen keıin satyp alý­dy talap ete me? Búgingi ýnıversıtet oqy­týshylarynyń kez kelgen baǵdarla­malyq quraldy satyp ala berýge qaltasy kótermeıdi. Mysaly, meniń bir sabaǵymda paıdalanǵan baǵdarlamalyq qural kelesi pánge kelgende aqyly bolýy nemese ashpaı qalýy múmkin. Aıaq astynan 1-2 saǵattyń ishinde basqa quraldy izdep taýyp, paı­dalanýǵa týra keledi. Sondyqtan osyndaı jaǵdaılarǵa daıyn bolý úshin eki onlaın platformany daıarlap qoıý kerek.  Bireýi jaramaı qalsa, ekinshi baǵdarlamalyq qural­men sabaqty úzip almaı ótkizýge daıyn bolý degen sóz. Osyndaı izdenistiń arqasynda stýdenttermen offlaın kezde qan­daı nátıje bolsa, onlaın kezinde de sondaı nátıje alýǵa tyrysyp jatyrmyz. Onlaın oqytýda oqytýshy ýaqyttan utylýy múmkin. Tehnıkalyq pánderge qa­tysty aýdıtorııada 1-3 mınýttyń ishinde kór­setip, túsindiretin máseleler qashyq­tyq­tan oqytýda 10-15 mınýtqa sozylyp ketýi múmkin.

Kelesi negizgi másele – kez kelgen pándi oqý-ádistemelik turǵydan qamtamasyz etý. Qazirgi ýaqytta elimizdegi kóptegen joǵary oqytý oryndarynda qashyqtyqtan oqytý qolǵa alynǵan jáne «Ýnıver», «Platonýs» jáne t.b. júıeleri paıdalanylyp otyr. Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogı­ka­lyq ýnıversıtetinde «Ýnıver» júıesi paı­dalanylady jáne qazirgi ýaqytta barlyq ma­mandyqtar úshin oqý-ádistemelik keshender men oqý materıaldary tolyǵymen júıege ornalastyrylǵan. Bul ýnıversıtet stýdentteriniń barlyq oqý materıaldaryna qoljetimdiligin kórsetedi. Dálirek aıt­qanda, izdengen stýdentke bilim daıyn!

Oqytýdyń qandaı túri bolmasyn, oqy­týshylar birtutas pedagogıkalyq proesti barlyq ýaqytta júzege asyryp otyrýy kerek. Onlaın sabaq túsindirý, úıretýdiń jóni bir bólek, al offlaındaǵy betpe-bet stý­denttermen júzdesý barysynda tár­bıelik, adamgershilik turǵydan aıtylatyn negizgi máseleler tehnıkanyń tasasynda qalyp qoıady. Alǵashqy nátıjeden baıqa­ǵanym – osy. Sondyqtan eshqandaı elektrondy oqý quraly, eshbir tehnıka tabıǵı qarym-qatynasty almastyra almaıdy. Biz qazirgi ýaqyt talabyna saı mamandardy daıarlaý úshin jáne oqytý tıimdiligin jaq­sartý úshin ǵana tehnıkany paıdalanýymyz kerek dep oılaımyn.

Qashyqtyqtan oqytý degenimiz qara­paıym tilmen aıtqanda, stýdenttiń óz beti­men oqýy. Ol eń aldymen stýdentti ózin­dik oqý is-áreketin tıimdi uıym­das­tyrý­ǵa daıarlaýdy talap etedi. Tipti, bul má­sele jalpy bilim beretin orta mekteptiń qabyrǵasynan qalyptasýy tıis. Óz betimen oqý úshin stýdenttiń tanymdyq qyzyǵý­shylyǵy, belsendiligi bolýy kerek. Biz ol qyzyǵýshylyq pen belsendilikti betpe-bet júzdesý barysynda kóre almasaq, onlaınǵa kóshken kezde óz betimen kele qalady degen sóz absýrd der edim. Biz dástúrli oqytý barysynda suranysqa ıe mamandardy búgingi qoǵam talabyna, onyń ishinde, aqparattyq qoǵamnyń talaptaryna saı, quzyrettiligi qalyptasqan mamandardy óz deńgeıinde daıarlaı almaı kelemiz. Buǵan dálel retinde elimizdegi qaǵaz júzindegi emes, shynaıy jumyssyzdyq deńgeıin aıtýǵa bolady. Al osy atalǵan másele qashyqtyqtan oqytý jaǵdaıynda sheshimin taba qalady dep aıtý qıyn. Búgingi bilim berý oshaqtaryndaǵy qa­lyptasqan shynaıy jaǵdaılardy eskersek, qashyqtyqtan oqytý arqyly sapaly maman daıarlaımyz dep aıta almaımyn. Óıtkeni júzbe-júz, betpe-bet oqytý barysynda biz ol mejege jete almadyq. Bul shyndyq, eger kez kelgen jalpy bilim beretin orta mektep, joǵary oqý oryndary bolsyn, bilim berý sapasy joǵary deńgeıde deıtin bolsaq, bizdiń qoǵam áldeqaıda damyp ketken bolar edi, elimizdiń bilimdi jastarynyń kópshiligi bilim izdep shetel asyp ketpeıtin edi.

Dál qazirgi sátte, qashyqtyqtan oqytýdyń oqytýshylarǵa tıimsiz tusy, basshylarǵa jasaǵan jumysyń týraly 5 kún bergen sabaǵyńa 3 saǵat otyryp esep jazý. Qansha stýdent qatysty, bárin qarap, baılanysqa shyqpaǵan stýdenttiń sebebin anyqtap, esep berý. Osyndaı usaq-túıek qosymsha jumystar ýaqytty alady jáne júıkege salmaq salady.

 

Aqnur ShYŃǴYSHANQYZY, stýdent:

Onlaın oqytý stýdentterdiń kóńilinen shyǵyp jatqan joq

– Onlaın oqytý kóp stýdenttiń kóńi­linen shyǵyp jatqan joq. Sebebi barlyq pánnen berilgen aqparatty ıgerý qıynǵa soǵyp jatyr. Árbir lekııada kem degende 60-70 stýdent otyrady. Aýdıtorııanyń ózin­de osynsha stýdentke túsindirý ońaı emes, al onlaın túrde múldem qıyn bolyp jatyr. Tapsyrmalardy oryndaǵanda, semınarda sabaq aıtqanda aýyzsha jetkizý ońaıyraq eken. Ár sabaqtyń semınary, SÓJ jáne qosymsha tapsyrmalary bar, bárin bir ýaqytta muǵalimge jiberip úlgerý kerek. Stýdentter kompıýterden basyn ala almaı qaldy. Múmkin onlaın oqytýdy biz durys meńgere almaı jatqan shyǵarmyz, alaıda kózben kórip, bilgenińdi bóliskenge jáne bilmegenińdi muǵalimnen suraǵanǵa eshteńe jetpeıdi eken.

Qashyqtyqtan oqytý Zoom, Discord sııaq­ty qosymshalar arqyly júrgizilip jatyr. Aýyldaǵy stýdentterge qıyn, óıtkeni ınternet baılanysy óte nashar. Muǵalimniń keıbir aıtqan sózderi durys estilmeı jatady. Keı muǵalimder mundaı jaǵdaıǵa stý­dentterge túsinistik tanytyp jatyr, al keıbiri «Bul meniń máselem emes» dep sa­baqta bolmady dep belgilep jatyr. Keıbir stýdentter qashyqtyqtan oqytýǵa múldem qatysyp jatqan joq. Onlaın júıeni qosyp qoıǵan stýdenttiń báriniń nazary sabaqta bolady deı almaımyn. Óziniń vıdeo jáne aýdıoqońyraýyn óshiredi de muǵalimniń aıtyp jatqan lekııasyn tyń­damaı, oıy basqa jaqta nemese úı tirligimen aınalysyp júrýi múmkin. Al ýnıver­sıtettiń zalynda nazaryń muǵalimde bolady, aýyzsha aıtqany saǵan jaqsyraq áser etedi.

 

Aıjan ADAMBEKOVA, Almaty oblysynyń Bilim basqarmasy, Orta bilim, oqytýdyń jańa tehnologııasy men ınnovaııa bóliminiń basshysy:

Telearna men ınternet arqyly oqytýdyń tıimdiligin boljaı almaımyz

– Almaty oblysynda 760 memlekettik mektep bar, onyń 87 paıyzy aýyldy jer­ler­de ornalasqan. Al aýyldyq jerdegi oqý­shylardyń barlyǵyna ınternet qoljetimdi dep aıta almaımyz. Búgingi tańda oqýshylar 3-toqsannyń demalysynda úıde bolsa, muǵalimder qashyqtyqtan jumys istep jatyr. Qashyqtyqtan oqytýǵa kóshýdegi oqýshylar men muǵalimderdiń múmkindigi zerttelip jatyr.

Biz Bilim jáne ǵylym mınıstrligi tarapynan keletin tapsyrmany oryndaýǵa kúshimizdi salatyn bolamyz. Mektepter Bilimland.kz resýrsyna jáne Daryn.online aqparattyq júıesine tirkelgen.  Ázirge  osyn­daı daıyndyq  jumystary júrgizilip  jatyr.

Qashyqtyqtan oqytý bilim sapasyna qan­shalyqty áser etetinin boljaı almaımyz, óıtkeni mundaı tájirıbe alǵash ret qol­danylǵaly tur.

 

Sońǵy jańalyqtar